Tooted

Raamat kaasneb näitusega „Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum" Kumu kunstimuuseumis. Näitus ja seda täiendav raamat pakuvad põhjaliku sissevaate Eesti ühe kõige mitmekülgsema ja mõjukama maalikunstniku Enn Põldroosi loomingusse. Põldroosi on eesti kunstiajaloos peetud seiklushimuliseks kunstnikuks, kes on katsetanud väga erinevate maalimismaneeride ja -viisidega ning kelle käekiri on alates 1950. aastate lõpust muutunud lugematuid kordi.

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis” (13.05.–09.10.2016). Näituse ja raamatu eesmärgiks pole olla kommentaar rahvusvahelise fotorealistliku kunsti foonil, vaid see uurib eesti hüperrealistlikku kunsti kui iseseisvat, kohalikele oludele ja ruumikogemusele tuginevat fenomeni. 1970. aastate keskpaigas ilmusid Eesti noortenäitustele teosed, mis olid maalitud ülimalt realistlikus laadis, aga midagi tundus nende juures justkui teisiti olevat. Laad, mis kiiresti leidis oma õige nime – hüperrealism –, levis noortekunstis kiiresti ning saavutas peaaegu koolkondliku tähenduse. Fotokunstilt laenatud kahemõõtmelise kujutusviisi imiteerimine ja uus motiivivalik tõi meie realismilembesse maalikunsti hoopis teistsuguse nägemise ja vaatamise kogemuse. See oli välispidiselt täpne ja kujutav, sisemiselt aga pärisreaalsust hülgav, vaid vahendatud ja töödeldud informatsiooni kasutav, ootamatult argine ja natuke kõle, romantiliselt kunstnikupositsioonilt distantseerunud.

Näitus ja kataloog "Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust” on koostatud täies mahus Eesti Kunstimuuseumile kuuluvate teoste põhjal (näitus Kumu kunstimuuseumis 08.04.–28.08.2016). Näitus astub vaataja ette mitme ülesandega, soovides mõningaid neist lahendada üheskoos. Esiteks, kaardistades muuseumi kaasaegse kunsti oste, näeb väljapanek endal teejuhi rolli ja on kantud soovist juhatada vaataja kunstimaailmas sageli ebaselgeks jäävate protsesside ja liikumiste juurde. Kunstimuuseumi ostude kaudu ka kunsti arenguga seotud dünaamikaid, plahvatuslike uute meediate kasutuselevõtu kõrval vaikseid mõõnaperioode, kunstisuundade vahetumist, suuri lootusi ja eredaid esiletõuse talletades toob ekspositsioon välja läbilõike viimaste kümnendite kunstist, mis on jõudnud väljasisese ringluse lõpp-punkti – muuseumi kogusse. Teiseks, näitust võib käsitleda ka eesti kaasaegse kunsti alternatiivse püsiekspositsioonina ja mõtiskleda kuraatorivalikute üle selle koostamisel. Kolmandaks, hiti mõistet kasutades opereerib näitus meediumina kunsti ja publiku vahel, pakkudes välja nii kaasaegse kunsti klassikat kui ka vähem tuntud teoseid sisaldava valiku, milles saab oma eelistuste näol aktiivselt kaasa rääkida ka publik.