Tooted

New York Timesi ja Sunday Timesi bestseller. Valitud korduvalt aasta parimaks raamatuks, muu hulgas Science Friday, Timesi, Popular Mechanicsi ning Science Newsi poolt. Dinosaurused olid suured, rumalad ja jõhkrad elukad, evolutsiooni tõelised läbikukkujad. Just sedavõrd primitiivselt käsitleti neid müstilisi olendeid ajal, mil paleontoloogiamaailma ühe säravaima tegija Steve Brusatte’i püksid veel koolipinki nühkisid. Raamatu "Dinosauruste tõus ja langus" autor on veendunud, et need stereotüübid on absurdselt valed. Seda kinnitavad ka üha uued avastused – keskmiselt kord nädalas leitakse uus dinosauruseliik – ning täiustunud uurimismeetodid. Arenevad tehnoloogiad aitavad paleontoloogidel mõista dinosauruste bioloogiat ja evolutsiooni moel, mis oli veel hiljuti kujuteldamatu. Nende aju ja meelte uurimiseks kasutatakse kompuutertomograafe, arvutimudelid näitavad dinosauruste liikumist ning võimsad mikroskoobid paljastavad, mis värvi nad olla võisid. Raamat annab võrratu ülevaate sellest, kust dinosaurused pärinesid, kuidas nad domineerima hakkasid, kuidas mõni neist hiigelsuureks muutus, samal ajal kui teistel suled ja tiivad arenesid ning neist aegamööda linnud said. Brusatte kirjeldab elavalt, kuidas dinosaurused arenesid koos muutuva maailmaga, mis oli hiigelsuurte vulkaanipursete ja asteroidilöökide sihtmärgiks, mille mandrid liikusid ringi, meretase kõikus pidevalt ning temperatuur kerkis ja langes kapriisselt. Nad küll kohastusid keskkonnaga, kuid viimaks enamik neist suri, suutmata ootamatu kriisiga toime tulla. Meil oleks nende teekonnast paljugi õppida.

Kuidas saada terveid lapsi? Kas ka minul võib avalduda Huntingtoni tõbi, nii nagu minu isal ja tema isal? Professor Edwin Kirk aitab mõista, kuidas geenid töötavad ning miks see peaks meile korda minema. Meil kõigil on geenid, me kõik oleme neist mõjutatud, kuid ometi teame neist erakordselt vähe. Olgu päritud või keskkonna poolt muudetud, kontrollivad või mõjutavad geenid meis hoomamatult paljusid aspekte: alates eostamisest kuni juuste ja silmade värvini, pikkusest ja kaalust kuni tavapäraste tervisenäitudeni. Rääkimata pärilikest haigustest, millega tihti silmitsi seisame. Kuigi paljud peavad geneetikat keeruliseks, demonstreerib Kirk oma raamatus vastupidist. Geneetika on tähelepanuväärselt lihtne, väidab tunnustatud professor, lisades, et kui lugeja suutis keskkooli lõpus talutaval tasemel algkooli matemaatikat mõista, ei tohiks ka geneetika põhialused selles raamatus erilisi raskusi valmistada. Ta toob lugeja ette geneetika inimliku poole, põimides kokku harukordselt põnevad lood moodsast teadusest ja inimestest, kes selle taga seisavad, arstidest, kes nende teadmistega imesid teevad ning patsientidest, kelle elusid geeniteadus muudab. Professor Kirk on meditsiinigeneetik ja geneetiline patoloog, kogenud meditsiiniõpetaja ning Austraalia kuningliku patoloogiakolledži geneetika peaeksamineerija. Ta on kaasautoriks rohkem kui 100-le teadusartiklile, mida on teiste teadlaste poolt tsiteeritud enam kui 4000 korda.