Tooted

Olen tähele pannud, et kui lähen üle Kanali või selle alt läbi, näen vastaskaldal asju palju õigemas mõõdus. Prantsusmaad võib paremini mõista, elades Inglismaal. Suurbritannia eluviisi aga läbi gallia vaatenurga vaadates. Küllap nimetavad britid just seda konnaperspektiiviks. Kui ka kõik rohi ei olegi Kanali teisel kaldal rohelisem, sunnivad paljud erinevused elukommetes mind ikka ja jälle taga igatsema Kanali vastaskallast. Võimalik, et ka maitsed ja lõhnad. Nii võtan oma raamatus kokku pikaks veninud tööaastate jooksul korjunud muljed. Minu tähelepanekud ja mõtted ei tugine põhjalikel ajaloolistele uurimustele, vaid mu oma argipäevastele kogemustele. Olen siiski otsinud neile tuge ja tausta minevikust.

Soome saatkonna hoone Tallinnas Kohtu tänaval on olnud erakordselt huvitava ajaloo näitelava. Soome ostis Tallinnas Toompeal paikneva maja Eesti riigimehelt Konstantin Pätsilt 1926. aastal. Teise maailmasõja ajal oli maja Saksa SS-i valduses, seal hoiti ka Vene sõjavange. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal sai Soome 22. juunil 1993 oma saatkonnahoone tagasi. Raamat jutustab Soome esinduse loo alates 1918. aastast kuni tänapäevani. Teoses on kasutatud intervjuusid ja saadikute eraarhiive. See allikmaterjal on olnud Eestis tänini tundmatu. Nõnda on raamat uus pilk Eesti ajaloole kahe sõja vahel ning samas huvipakkuv ülevaade Soome ja Eesti suhetest, mida on iseloomustanud tugev ajalooline side ja mitmekülgne koostöö. Eesti iseseisvus on Soomele oluline. Raamatu autor Jussi Pekkarinen töötab Soome välisministeeriumis. Ta on kirjutanud mitmeid käsitlusi Soome lähiminevikust, aga ka Soome Moskva, Oslo ja Londoni saatkondade ajalood.

Vladimir Nabokovi üheks saladuslikumaks romaaniks nimetatud "Kutset tapalavale" hindas kirjanik ise oma loomingus kõige kõrgemalt. Tegemist on autori viimase vene keeles kirjutatud teosega. Kafkalik lugu räägib surmamõistetud mehest Cincinnatusest, kes veedab oma viimaseid päevi vanglas, ilma et õieti teaks, millal täpselt hukkamine toimub. Samuti on udune ta kuriteo täpsem olemus.

Rohkesti ajakohaseid andmeid maade ja maailmajagude kohta. Maailmaatlas, lipud, põhiandmed, temaatilised kaardid, suurlinnad, vahemaad, register.

Eesti keeles on Waltari tähtsamad teosed enamjaolt olemas. Õige mitmeid, eriti lühiromaane anti välja juba enne sõda. Sügaval Vene ajal ei olnud meil siin Waltari avaldamine mõistagi lubatud. Nõnda saigi Waltari eesti tõlgete kirjastajaks pikkadeks aastateks Välis-Eesti kirjastus „Orto” Kanadas. Kuid kodu-eestlased olid rasketel aegadel osavaks õppinud. Waltari raamatuid jõudis keeldude kiuste ka Eestisse, neid loeti hoolega, ja loeti ka „Sinuhet”, mille „Orto” avaldas suure keelemehe Johannes Aaviku tõlkes 1954. aastal. Uue iseseisvuse saabudes olukord muutus ja waltareid ilmus meil tihedasti. Aga kui täpsemalt järele vaadata: mitmed Waltari teoste uued väljaanded on uues tõlkes. Miks? „Mis Aaviku tõlkega siis lahti on, et nüüd uut teete?” on minult küsitud. Ega ei olegi midagi, tõlge lihtsalt vananeb viiekümne aastaga. Pealegi elas Aavik Rootsis. Seletuse annab ka Eestis väljakujunenud tõlkekultuur. Eestis on kombeks täpne ja autoritruu tõlge, mis muidugi ei tähenda, et tohiksime tõlkida puiselt või sõna-sõnalt. Mäletan, kuidas koolitüdrukuna kusagilt laenuks saadud „Sinuhet” lugesin. Egiptus tundus nii põnev ja sõnastus nõnda eksootiline, kuidagi võõrapärase hõnguga. Nüüdseks tean, et Aaviku tõlkes on väga palju teda ennast ja tema keeleuuendust. On ka libastumisi ja väljajätteid. „Sinuhet” ongi tõlgitud eri maades erineval moel ning mitte alati ei ole tulemus päris Waltari ja päris „Sinuhe”. „Sinuhe” on maailmas kõige loetum ja tuntum Soome romaan. Seda on tõlgitud 41 keelde, raamatu ainetel on vändatud Hollywoodi menufilm. Tean inimesi, kes „Sinuhe” iga aasta üle loevad. Ka meil tuntud Soome intellektuaal Erkki Toivanen meenutab, et kohtus Kairos kahe haritud Briti egüptoloogiga. Mehed olid noorest peast „Sinuhet” lugenud ja see oli otsustanud nende erialavaliku. Helsingi raamatulaadal hääletasid külastajad „Sinuhe” kõigi aegade parimaks raamatuks. Soomes on „Sinuhest” avaldatud üle 57 trüki. Piret Saluri, tõlkija