Tooted

Ameerika Ühendriikide presidendi vastuvõtu ajal Valges Majas leiab aset pealtnäha tähtsusetu vahejuhtum, aga just see viib presidendi mõttele tõhustada oluliselt võitlust narkootikumidega. Iseäranis kokaiiniga, mille tarbimine on kulutulena levinud ja annab Colombia narkokartellile muinasjutulisi kasumeid. Aastaid CIA vastuluure juhina töötanud, nüüd aga pensionipõlve pidav Paul Devereaux, hüüdnimega Kobra, saab ülesande kokaiiniärile lõpp teha ja talle antakse selleks volitused, mida on ainult vähestele kunagi usaldatud.

See värske uurimus kommunismi ajaloost käsitleb kommunismiideoloogia lätteid, selle arengut ja kokkuvarisemist erinevates riikides ning tänapäevaseid vorme. Raamat selgitab, kuidas ja mispärast said kommunistid võimule, kuidas neil läks korda eri riikides nii kaua võimul püsida ja mis põhjustas kommunistlike süsteemide kukutamise või kokkuvarisemise. Neljakümne aasta jooksul on selle raamatu autor, ajaloolane ja politoloog, Oxfordi ülikooli emeriitprofessor Archie Brown külastanud paljusid kommunistide võimu all olnud (või olevaid) riike ja kohtunud nende elanikega dissidentidest kuni partei keskkomitee liikmeteni. Enamik kõnealusest 16 riigist (Albaania, Bulgaaria, Hiina, Jugoslaavia, Kambodža, Kuuba, Laos, Mongoolia, Nõukogude Liit, Poola, Põhja-Korea, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam) pole enam kommunistide võimu all. Seega on palju arhiivimaterjale – sealhulgas poliitbüroo istungite protokollid ja eri kommunistlike riikide juhtide kohtumiste stenogrammid – nüüd kättesaadavad (paari aastakümne eest ei julgenud uurijad sellest unistadagi). Ka on Brown küsitlenud inimesi, kes olid kommunistlikes riikides juhtivad poliitikategelased ja kasutanud arvukaid paljastavaid mälestusi.

Alustades tohutute lootustega, mida uue sajandi alguses kehastas 1900. aasta Pariisi maailmanäitus oma sära ja hiilgusega ning lõpetades Habsburgide ertshertsogi laineid löönud mõrvamisega Sarajevos 1914. aastal, toob ajaloolane Philipp Blom meie ette kõnealuse erakordse ajastu kroonika üksikute aastate kaupa. Alanud uue sajandi näitelaval astuvad vaheldumisi üles peaministrid ja talumehed, anarhistid ja näitlejad, teadlased ja psühhopaadid, kujundades kokku katastroofi äärel balansseeriva ebakindla ajastu koondportree. Euroopat aastail 1900–1914 iseloomustavad kõikvõimalikud vastuolud ja olemuselt loovad uuendused. Peamised päevakorda tõusnud teemad olid terrorism, üleilmastumine, väljaränne, tarbijamentaliteet, moraaliväärtuste kadumine ja suurriikide rivaliteet. Kahekümnes sajand ei sündinud mitte Esimese maailmasõja ajal kaevikutes, vaid ikkagi sõjale eelnenud viieteistkümne peapöörituserohke aasta jooksul. Selle lühikese aja jooksul mõjutasid kogu maailma tööstusrevolutsiooniga kaasnevad kõikvõimalikud poliitilised ja isiklikku laadi vapustused. Linnad hakkasid kasvama kiiremini kui kunagi varem, üha rohkem inimesi põgenes maalt ja kaotas oma traditsioonilise identiteedi; teadus pakkus inimestele nii uusi võimalusi kui ka tekitas hämmingut; haridus muutis miljonite inimeste vaateid maailmale; massiliselt toodetud asjad tõid muutusi igapäevaellu; tööstustöölised hakkasid nõudma enesele osalust poliitilises võimus ja naised asusid üha energilisemalt nõudma enesele olulisemat rolli ühiskonnas, aga ka suuremat sõnaõigust seksuaalsuhete vallas. Philipp Blom sündis Hamburgis, ajaloolase hariduse omandas ta Viinis ning Oxfordis. Ta on kirjutanud raamatud To Have and To Hold ja Enlightening the World. Tema artikleid on avaldanud paljud juhtivad inglise- ja saksakeelsed ajalehed ning ajakirjad. Samuti teeb ta kultuurisaateid Austria rahvusringhäälingu raadios.

"Valitsuse maja" ei sarnane ühegi teise Vene revolutsioonist ja nõukogude võimueksperimendist varem ilmunud raamatuga. Yuri Slezkine'i teos, mille kohta võib öelda, et see on kirjutatud Tolstoi "Sõja ja rahu", Grossmani "Elu ja saatuse" või Solženitsõni "Gulagi arhipelaagi" traditsioone järgides, annab haaravas vormis täpse ja igakülgse pildi elust Moskva hiigelsuures kortermajas, kus nõukogude tipptegelased ja nende pered elasid enne, kui nad ise langesid stalinlike repressioonide ohvriks. Vankumatutest bolševikest ja uue maailma ehitajatest, kes on karastunud vanglates ja asumisel, saavad nüüd kõrged ametimehed, neil on perekond ja neilgi on oma olmemured, nad osalevad repressioonides, hukkavad rahvavaenlasi ja lõpuks hukatakse rahvavaenlastena ka nemad ise. Uus maailm jääb nende lastele … Aastal 1931 valminud nn valitsuse maja, mis hiljem sai tuntuks kui maja kaldapealsel, asub teisel pool Moskva jõge Kremli vastas. Selles Euroopa suurimas kortermajas oli lisaks 505 möbleeritud korterile ka kõik muu vajalik alates kinost ja raamatukogust ning lõpetades tenniseväljaku ja lasketiiruga. Autor kirjeldab, kuidas maja asukad oma korterites elasid ja juhtisid Nõukogude riiki, kuni umbkaudu 800 nendest sattus viimaks vanglasse ja kaotas enamasti ka elu. Kirjadele, dokumentidele, päevikutele, arvukatele intervjuudele ja sadadele haruldastele fotodele toetudes annab "Valitsuse maja" mitmekülgse ja unustamatu koondpildi peaaegu kõikidest toonase elu tahkudest kirjanduskriitikast kuni uute revolutsiooniteooriate, tulevikuennustuste ja punase terrorini. Yuri Slezkine on California ülikooli ajalooprofessor, Ameerika teaduste ja kunstide akadeemia liige ning mitme auhinnatud ajalooraamatu autor.

Šoti kirjanik Craig Russell on enne kirjutama hakkamist töötanud politseohvitserina. Ta on juba ammu tundnud huvi Saksamaa ja Saksamaa sõjajärgse ajaloo vastu ning seepärast on mõistetav, et tema romaani tegevus leiab aset Hamburgis. Kavandatud sarja esimeses raamatus tuleb ülemkomissar Jan Fabelil lahendada eriti jõhkrate mõrvade saladus. Üksteise järel leitakse moonutatud ohvrite laibad ja enne iga ohvri leidmist saab komissar Fabel mõrtsukalt e-maili. Uurimine viib teda kunagiste terroristide juurde, mängu tulevad aga ka Saksamaal elavad türklased ja uuemad immigrandid, ukrainlased. Põnevale loole loob haarava tausta Hamburgi linn, mida autor tunneb ja armastab.