Tooted

Pea kõik, mis meid ümbritseb, kubiseb keemilistest ühenditest. See käib kasvõi toidu kohta, mida põske pistame, pakendi kohta, millest me selle välja tõstame, lusika kohta, millega me selle ohtliku manöövri sooritame, taldriku kohta, kuhu me oma kõhutäie paneme, nõudepesuvahendi kohta, millega tekkinud kaose elimineerime jne. Ometi mõistavad vaid vähesed, mida need Mendelejevi tabeli asukad endaga kaasa toovad. Keemiafanaatikust teadusajakirjanik George Zaidan annab nauditavalt teravmeelse ülevaate sellest, mida me endale tegelikult sisse topime ja peale määrime. Kui enamusele vaatab teadusartiklist vastu arusaamatu salakiri, mida võibki jääda lahti murdma, siis Zaidani silmadele on see kui armas emakeel, mida naudinguga analüüsida. Ta nendib, et tegelikult pole sugugi lihtne avastada kogu tõde kraami kohta, mida me sööme, joome, sisse hingame ja peale määrime, sest vastupidiselt ootustele pole maailm päris orgaanilise keemia sissejuhatav kursus, kus puhtad ja lihtsad reaktsioonid viivad puhaste ja lihtsate tulemusteni. Pigem on tegu edasijõudnutele mõeldud põrguliku katselaboriga, kus tuleb kõigeks valmis olla. Oma meeletu taustatöö, võrratu analüüsi ning muheda stiiliga sikutab Zaidan lugeja teadlikuma tarbimise rajale. Kuid olgem hoiatatud – lisaks tervislikele valikutele võib raamatut lugedes ligi hiilida ka mõõdukaks huvi keemia vastu.

Enne nutitelefone olid meil raamatud, enne raamatuid olid meil joonistused koopaseintel või pühades templites, nende sõnumeid võimendasid nüüdseks kaduma läinud jutud. Kui tead, kuhu taevalaotuses vaadata, näed seal armastust ja reetmist, sõprust ja vaenu, maailma loomist ja selle kadu. Erinevalt ülejäänud maailmast oli taevas puhas ja täiuslik – ideaalne elupaik jumalatele. Taevane aeg rullus lõpututes tsüklites ja ennustas saatust. Kas oleks veel paremat viisi kiigata aja nurga taha tulevikku? "Tähelood" on kultuuriline taevaatlas, mis sisaldab maailma rahvaste seas põlvest põlve edasi antud tähistaeva-muistendeid. Neis lugudes kajastuvad mitte üksnes Vana-Kreeka ja Vana-Rooma müüdid, vaid ka Ameerika, Aasia ja Okeaania põlisrahvaste legendid. Anthony Aveni on astronoomia, antropoloogia ja Ameerika põlisrahvaste uuringute emeriitprofessor Colgate'i ülikoolis ning üks arheoastronoomia ja kultuuriastronoomia rajajaid.

"Uste maja" on tõsielusündmustel põhinev ajalooline romaan. See vaatleb rahvust, sugu, seksuaalsust ja võimu Briti koloniaalimpeeriumi Kagu-Aasia asumaadel 20. sajandi algupoolel. Üks oma ajastu tuntumaid kirjanikke William Somerset Maugham saabub 1921. aastal Penangi saarele, räsituna pikast reisist ja õnnetust abielust. Ta peatub oma vana sõbra Roberti majas, otsides meeleheitlikult teemasid uue raamatu jaoks. Roberti abikaasa Lesley jutustab talle lugusid, mis räägivad elust väinaasundustes, silmakirjalikkusest, sõjast, skandaalidest, armastusest, revolutsioonist ja mõrvast.

Raamat on põnev teekond läbi maailmaajaloo olulisimate majandusteaduslike teooriate.