Tooted

Legendide käesolev väljaanne sisaldab tervet uut osa, mis eestikeelsena jõuab lugejani esmakordselt. Velleri humoorikas lühiproosa on saavutanud suure tunnustuse paljudes riikides, Venemaal on ta tõusnud kümne kõige loetavama autori hulka. Nevski prospekti legende on trükitud üle pooleteise miljoni eksemplari. Eesti keeles on MV-lt seni ilmunud proosakogumikud »Ühesõiduhobu» (1984), «Nevski prospekti legendid» (1999) ja «Nulltund» (2002). «Veller kirjutab Nevski prospektist ja Leningradist. Veller kirjutab nõnda, et see on kirjutatud ka (ühtlasi, mitte eriliselt) tänasest Eestist. Kes tahab teada, mis meil juhtub, mis on mille põhjustaja, see lugegu Vellerit. Erinevalt pooseautoritest pole Veller ropp. Isegi kui ta kirjutab ühispeldikust. Pole võimalik hõlmata hõlmamatut, nii nagu kinnitas Kozma Prutkov. Kuid miks on nõnda, et jubedust saab kirjeldada lihtsalt ja ropendamata? Minu meelest on vastus üks ja selge. Selleks on olemas aju.» Tiit Kändler Veller, Mihhail, s. 1948 Ukrainas, lõpetanud Leningradi ülikooli filoloogina, elab 1978. aastast alates Eestis, Venemaal ja Iisraelis, on Eesti kirjanike liidu liige ja Kultuurkapitali preemia nominent. Originaali pealkiri: Легенды Невского проспекта

Vladimir Juškin oli Eesti iseseisvuse taastamise kõige dramaatilisemal perioodil kakskümmend kaks kuud peaminister Edgar Savisaare nõunik. Märkmed, mida autor tegi sel ajal peaaegu iga päev, loovad pildi toonasest sisepoliitilisest võitlusest ja räägivad valitsuse välispoliitilistest pingutustest, mis tõid Eesti iseseisvumise päeva aina lähemale. Raamatule on lisatud DVD, millel on PDF-vormingus üle neljasaja valitsuse ametliku ja sisemiseks kasutamiseks mõeldud dokumendi. Teabele lisaks on päevikus põhjalikke kommentaare, mis võimaldavad uudishimulikul lugejal paremini mõista toonase keerulise aja sündmusi. Vladimir Juškin on üks neist, kes paisati esialgu Gorbatšovi perestroika, aga seejärel laulva revolutsiooni laineharjal Eesti poliitilise elu keerisesse. Ise nimetab autor oma märkmeid uuriva inseneri päevaraamatuks, kuhu on vaatlejale kättesaadava täpsusega talletatud sündmused, mis kaasnesid harukordse poliitilise protsessiga – impeeriumi rahumeelse hukuga.

1960. aastatel hakkas Tallinnale kujunema oma imago ja sellest sai Nõukogude turisminduses populaarne sihtkoht. Võimalust "vanade tornide ja kohvikute linnas" toonase turisti pilguga ringi vaadata pakub Vassili Aksjonovi "Tähepilet". Romaan võimaldab pilguheitu 1960. aastatel vene kirjanduses toimunud murrangusse, mis eemaldus ametlikult soositud poolsotsrealismist. Nii pole su­gugi juhuslik, et mitmed toonased noorautorid pidid hiljem läände emigreeruma, nende seast on tuntuim kindlasti Jossif Brodski. Uues põlvkonnas, mille hulka kuulusid Jevgeni Jevtušenko, Bella Ahmadulina, Andrei Voznessenski jt, oli üks säravamaid autoreid Vassili Aksjonov.