Tooted

Baltisaksa kultuur on lahutamatu Eesti kujunemisloost, see on osa Eesti tervikust. "Balti tragöödia" on romaanitriloogia, mis jutustab baltisakslaste loo siin maal, ning arvestades selle rahvusrühma traagilist lõppu – kui Teise maailmasõja hakul oldi sunnitud ümberasumis-üleskutsele alluma ning maha jätma oma 700-aastane kodumaa. Triloogia algab 20. sajandi alguse tüüpilise mõisaelu idülliga. Ei puudu siit ju ka vastuolud talurahvaga, samuti eneseidentiteet ja -vastandus keisrivõimule. Lõpuks jõutakse keerulistesse Vene revolutsiooniaastatesse ja sõja-aegadesse, mis jätavad Balti aadlikud kõikide rinnete vahele.

Mis on õieti raha? On see hõbedast mägi, nagu arvasid Hispaania konkistadoorid? Või piisab savitahvlitest ja täistrükitud paberist? Kuidas me oleme jõudnud niikaugele, et enamik rahast on nähtamatu, enamasti vaid numbrid arvutiekraanil? Kust raha tuli? Ja kuhu ta kõik kadus? Ühe tänapäeva mõjukama briti ajaloolase, Harvardi ülikooli professori Niall Fergusoni uus raamat räägib sellest, et iga suure maailmaajaloolise nähtuse taga peitub mingi finantssaladus ning tutvustab lugejale neist kõige tähtsamaid. Näiteks võis renessanss tekitada kunsti- ja arhitektuuriturul tõelise buumi vaid seetõttu, et rikaste Põhja-Itaalia linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke olid otseses seoses kirjanduse, kunsti ja filosoofia õitselepuhkemisega. Ja see oli finantslollus, ennasthävitav maksete ajatamise ja devalvatsioonide keeris, mis muutis 20. sajandi algul maailma rikkaimate riikide hulka kuulunud Argentina vähem kui sada aastat hiljem sisuliselt arengumaaks. Rahanduse ajalugu kulgeb üles-alla, kriisid ja buumid toimuvad vaheldumisi. Nõnda ongi praegu, mil maailm vaevleb viimaste kümnendite suurima majanduskriisi küüsis, parim aeg lugeda Fergusoni põhjalikku ja köitvat raamatut, et mõista raha võidu- ja allakäike.

"Tasujas" väljendus 17-aastase nooruki soov anda Rinaldiinide, Morandiinide ja Abelliinode kõrvale ka üks eesti soost kangelane, kes oskaks nii mõõka vibutada kui ka vanu keeli ja daamide südameid lugeda. Olevikus puudus usutav eeskuju, tuli minna minevikku. Alles 1870-ndal oli avastatud Renneri kroonika, 1343. aasta eestlaste ja sakslaste vahelise sõja, nn Jüriöö ülestõusu põhiallikas, ning eesti kirjasõnasse oli jõudnud esimesi teateid kunagisest suurest mässust.

Tiina Laanem kirjutab oma esimeses romaanis kõigist neist meestest ja naistest ja lastest, kes iga päev meie keskel oma elu elavad. Seab küsimuse alla sõpruse tegelikkuse ja sisu. Elu tegelikkuse ja sisu. Susi sest kõigest aru saagu. Kõige rohkem räägitakse ses raamatus ikka meestest, kelle varjus joonistuvad välja naised. Ja kusagil kaugel, õige tasa ja õige vaikselt, on ka lapsed.