Tooted

2015. aastal otsustasid Joost Minnaar ja Pim de Morree senise tööelu nurka visata ja otsa ringi pöörata. Nad olid veendunud, et töö peab olema lõbus ja voolav ning et alati-on-ju-nii-tehtud-metoodika ei kanna pikas plaanis vilja. Niisiis asusid nad kohtuma innustavate ettevõtete ja ka riigiasutustega, kes on oma valdkonna pioneerid. Välja koorusid uskumatud lood tööelu revolutsioonist, mille Pim ja Joost ka kaante vahele kirja on pannud.

Näiteks on nende nimekirjas ettevõtteid, kes …

¤ lasevad töötajatel ise valida oma palga,

¤ pööravad juhtimishierarhia pea peale,

¤ toovad lapsed kontorisse,

¤ julgustavad töötajaid tööajal omaalgatuslike projektidega tegelema,

¤ töötavad järeleandmatult ja üllatuslikel viisidel rohepöörde kasuks.

Neid lugusid lugedes võid ise veenduda, et maailm ei kukkunudki pärast neid suuri muudatusi kokku. Tulemuseks oli hoopis rahulolev, edasipürgiv innustunud kollektiiv – see, mis eristab edukad ettevõtted kõigist ülejäänutest. "Mässuliste" kogukond teeb ärimaailmas asju teisiti. Loodetavasti leiad Sinagi siit inspiratsiooni julgeteks muutusteks!

Igaühe lapsepõlvekogemus on omamoodi. Haavatud perekondi on meie seas aga palju, kusjuures kaotused ulatuvad emotsionaalsest turvatundest kuni armastatud pereliikmeni välja. Sellistes peredes kipuvad võimust võtma häbitunne, jõuetus, süüdistused ja valed. 40-aastase kogemusega perepsühholoog Kenneth Perlmutter osutab siinkohal abikäe ning pakub välja tegutsemismalli, mis toetaks peredünaamika mõistmist ja suunaks peresid empaatia ja märkamise teel rahu ja heaoluni. Perekondliku tervenemisteekonna alustamise keskmes on arusaam, et tahes-tahtmata kanduvad kahjustatud toimetulekustrateegiad põlvkondlikult edasi. Neis strateegiates võtame endale kindla rolli, millega muudkui kinnistame väära enesetunnetust ja anname voli kahjulikele veendumustele. Niipea kui õpime taolisi mustreid ja hoiakuid ära tundma, algab ka paranemine. Autor seletab raamatus põhjalikult lahti haavatud perekondadele sageli omased tunnused, et anda ette perekonna kirjeldamiseks vajalik sõnavara ning pakkuda mõtlemisainet, mille pinnalt edasi liikuda. Alustada tuleb mõistagi iseendast, et siis seejärel perekond kui liitlased eesootavale teekonnale kaasa kutsuda. Raamatus toodud põhitõed aitavad kasvatada eneseteadlikkust, et endale võetud rollidest vabaneda. Samuti aitab Perlmutteri pakutu näha, kui suur võib sellel teekonnal olla ka pereliikmete julgustamise kasutegur: probleemsed pereliikmed näitavad vaid peresüsteemi haavatavust, mitte lootusetust. Õppides üksteist tundma ja koos piire tõmbama, parandades omavahelist suhtlust ja arendades eluterveid suhteid, on tulemuseks suurem rahulolu enda ja teistega ning võite üllatusega avastada, et tulete ühiselt varasemast paremini toime keerukate olukordadega, nagu näiteks alkoholisõltuvus, perekonnaliikme raske haigus, kuritarvitamine, lahutus vmt. Tehke esimene samm ise ja järgmised juba üheskoos.

„Ettevõtte kasvatamine“ on teejuht kõigile ettevõtjatele ja juhtidele, kes soovivad oma ettevõtet kiiremini ja tõhusamalt kasvatada. Saage üle kasvuhirmust ning õppige parimatelt, kuidas vältida vigu, mis võivad teile kalliks makma minna. Verne Harnishi meeskond on oma teooria ehitanud üles juhi neljale tähtsaimale otsustusvaldkonnale, mis on omavahel tihedalt seotud: inimesed, strateegia, teostus, raha. Need tuginevad omakorda igaüks ühele põhiküsimusele ning nende valdkondadega kaasnevad spetsiifilised kasvutööriistad. Et toetada oma valdkonnas domineeriva ettevõtte loomist, keskenduvad raamatus toodud nõuanded ettevõtte töötajate ümbersuunamisele. Kui tippjuhtkonna ja neid toetavate töötajate fookus on paigas ja kui pakutud tööriistu edukalt rakendada, on võimalik rahakäivet mitmekordistada, keskmist kasumlikkust ületada ning ettevõtte väärtust konkurentidega võrreldes suurendada. Mõistagi tuleb neil sammudel ette takistusi (puudulik eestvedamine, suureneva infrastruktuuri haldamine, turundusfunktsiooni ebaõnnestunud kasvatamine), ent raamatus pakutakse välja lihtsad võtmeharjumused nende sujuvamaks ületamiseks. Reeglid on lihtsad ja näited inspireerivad; võtke üks samm korraga ning ärge unustage kogu protsessi nautida. Võtke juhtimisel ja planeerimisel kasutusele Rockefelleri harjumused ja saavutage pikaajaline edu. Autor Verne Harnishi sõnul kuulub edu neile, kellel on ammendamatu õpihimu ja kustutamatu tegutsemistahe. Need, kes võidavad, otsivad pidevalt paremaid viise asjade tegemiseks ja täiustamiseks. Nad ei jää käed rüpes passima, lastes teistel endast mööda minna. Nad kasutavad oma tööriistu ja ressursse takistuste ületamiseks ja asjade teoks tegemiseks. Soovite saavutada edu selle raamatu ja oma ettevõttega? Jätkake kasvamise käigus õppimist ja tegutsemist.

Pole vahet, kas oled üliõpilane, tegevjuht, ametnik või president, äsja uuele töökohale asunud või vana kala, sul on igal nädalal kasutada täpselt seitse 24-tunni pikkust päeva. Tahad saada väiksema vaevaga rohkem tehtud? Ära vaata, kui palju sul on aega, vaata, kuidas sa seda kasutad, ütleb raamatu „Haara ohjad!“ autor Rick Pastoor. Kui mõelda, kui suurt rolli mängib meie elus töö, on kummaline, et meile ei õpetata, kuidas seda teha. Justkui peaksid kõik iseenesestmõistetavalt teadma, kuidas seada prioriteete, teha häid plaane ja saada hakkama kiire tempoga. Tegelikkuses ei kipu aga tööasjad minema päris nii nagu peaks. Nädal on vaevalt alanud, kuid juba oled omadega maas: postkast ja kalender on totaalselt umbes ning tegemata tööde nimekiri pikem kui lohesaba. Rabad küll kõvasti tööd, aga kas teed ka edusamme? Pastoor ei erguta sind tempot maha võtma ega oma ambitsioone kohitsema, vaid aitab sul sinu käsutuses oleva ajaga teadlikumalt ümber käia. Ta selgitab, millele strateegilisel hetkel vunki juurde anda ning mis jätta külma kõhuga tegemata. Kuid juttu tuleb ka muust. ¤ Kuidas strateegiliselt töötada ja haarata töötundide üle parem kontroll? ¤ Kuidas saada hakkama kõikvõimalike ootamatustega? ¤ Kuidas strateegiliselt mõelda ning teisi kuulata? ¤ Kuidas kasutada kalendrit, ülesannete nimekirja ja e-postkasti, et teha tööd kiiremini ja paremini? ¤ Kuidas mõelda välja, mida sa tegelikult tahad? ¤ Kuidas eesmärkidega aastaplaani koostada ning selle teostuseni jõuda?   ¤ Kuidas jääda iseendaks, aga olla seejuures parem? ¤ Kirsiks tordil on asjade lõpule viimise tehnika: iganädalased kohtumised vastutuspartneriga.

Vastutustundlik investeerimine ettevõtetesse, mida iseloomustab jätkusuutlik äritegevus, on kogumas üha suuremat hoogu. Mida see megatrend endast kujutab? Kas jätkusuutlik investeerimine on kasumlik või tuleb investoril teha maailma päästmise nimel tulukuse osas kompromisse? Autorid tutvustavad eri suuruses ning ressurssidega investoritele teaduse, samuti investeeringute jätkusuutlikkuse hindamise mudelite kaudu häid praktikaid, mis aitavad hinnata investeeringute, fondide ning teiste investeerimistoodete jätkusuutlikkust. ¤ I osa joonistab välja põhjaliku ülevaate jätkusuutlikust investeerimisest. ¤ II osa annab aktiivsetele omanikele vahendid jätkusuutlikkuse edendamiseks. ¤ III osa selgitab, kuidas teha jätkusuutlikkuse analüüse ning võtab vaatluse alla erinevate investeerimistoodete jätkusuutlikkuse. ¤ IV osa võtab kokku jätkusuutlikkuse mõju kasumlikkusele ja tulususele, samuti jätkusuutliku investeerimise seisu Põhjamaades, kus säästlikul investeerimisel on üsna pikad tavad. ¤ V osa heidab pilgu tulevikku, arutledes õigusaktide, jätkusuutlikkuse megatrendide ja investorite jaoks oluliste investeerimistegevuste üle. Raamat keskendub institutsionaalsete investorite aktsia- ja fondiinvesteeringutele, sobides neile, kes on seotud investeerimisotsuste tegemisega, aga ka juhtidele ja ekspertidele, kelle jaoks on oluline selgitada välja investorite ootused. Tiina Landau (MSc) on jätkusuutliku investeerimise ekspert ja sertifitseeritud Euroopa finantsanalüütik (CEFA). Tema töö jätkusuutliku investeerimise poliitika, kliimastrateegia, ESG-integratsiooni ja uute kaasamismeetodite väljatöötamisel on pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust. Hanna Silvola (PhD) on Soome Hankeni majanduskõrgkooli majandusarvestuse dotsent. Tema uurimisvaldkond on seotud jätkusuutliku investeerimisega ning ettevõtete jätkusuutlikkust puudutava teabe mõõtmise ja kinnitamisega strateegiliste otsuste tegemisel. Ta tegutseb eksperdina mitmes jätkusuutliku finantseerimisega seotud valdkonnas.

Nagu paljud meist, ei alustanud Mark Minervini edukalt: ta tegi samu vigu, mida teeb iga uus investor. Ent aastatepikkuse praktika käigus on ta järk-järgult õppinud ja omandanud vajaliku oskusteabe, et saavutada supertootlus ja saada 34-aastaselt multimiljonäriks. Minervini ütleb ise: „Edu saavutamiseks on vaja võimalust. Aktsiaturg pakub iga päev uskumatuid võimalusi. Pidevalt kerkib uusi ettevõtteid turu­liidriks igas valdkonnas kõrgtehnoloogilistest meditsiiniseadme­test kuni jaekaupluste ja restoranideni otse su naabruses. Et neid märgata ja nende edu ära kasutada, peab sul olema oskusteave ja distsipliin, et rakendada õigeid investeerimisvõtteid.“ Võta Minervini õpetussõnad sammhaaval ette ja saa selgeks üliefektiivne SEPA (Specific Entry Point Analysis) kauplemismeetod. „Kauple nagu börsivõlur“ on kohustuslik kirjandus iga investori raamaturiiulis. Siin on lahti kirjeldatud kõige olulisemad tegurid, mille abil võid edaspidi supertootlusega aktsiaid leida. Kes ei tahaks olla järgmise Apple Computeri, Costco või Home Depot’ omanik? Õnneks pole siin midagi müstilist, kuna suurel osal supertootlusega aktsiatel on ühised äratuntavad omadused, ettevõtete kiire kasvu periood on omane kindla suurusega ettevõtetele ja nõnda edasi. Sinul endal tuleb vaid läheneda distsiplineeritult, jääda kindlaks ühele meetodile ning õppida kasutama õigeid tööriistu. Eraldi tasub peatuda ka riskijuhtimise peatükkidel, kus Minervini näitab, miks sellele üleüldse rõhku panna, ning arutleb psühholoogiliste tegurite üle, mis takistavad enamikul investoritel kahjumile piiri panemast.

„Kuidas vältida kliimakatastroofi“ selgitab, mida on vaja inimkonnal teha selleks, et hüpata viimases peatuses maha kiirrongilt, mis tuiskab vältimatu katastroofi poole ning miks usub Bill Gates, et me saame sellega hakkama. 51 miljardit tonni on kasvuhoonegaaside kogus, mille paiskame igal aastal atmosfääri. Null on number, mille poole peame püüdlema, ütleb Gates. Põhjus on lihtne: kasvuhoonegaasid hoiavad soojust kinni, tõstes maakera keskmist pinnatemperatuuri. Mida kõrgem see on, seda keerulisem on inimkonnal ellu jääda, õitsengust rääkimata. Seega on kliimamuutuse üheks võtmeküsimuseks, kuidas toota puhast energiat, mis oleks sama soodne ja töökindel kui fossiilkütus. Gates tunnistab isegi, et nii mõnegi silmis ei pruugi ta olla just parim mees kliimamuutuste teemal sõna võtma: lõppude lõpuks kuulub talle mitu suurt maja, ta lendab eralennukitega jne. Ent näidake Gatesile probleemi ja ta sööstab otsima viise, kuidas seda lahendada. Just sel põhjusel on ta paigutanud enam kui miljard dollarit arendustesse, mille puhul on lootust, et need aitavad maailmal nulli jõuda. Ta panustab roheenergia algfaasi teadusuuringutesse, investeerib paljulubavatesse roheenergiafirmadesse, toetab seadusandlust, mis võiks anda hoogu murrangulistele saavutustele üle maailma ning ärgitab kõiki teisigi, kel selleks vähegi ressurssi, sama tegema. Raamatus „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ pakub Gates välja mitmeid lahendusi, mille abil pöörata inimkond ühes meie planeediga kliimakatastroofi kursilt kõrvale. ¤ Esimene peatükk selgitab, miks on vaja jõuda nulli ning mida teame (ja mida mitte) sellest, kuidas hakkab temperatuuri tõus meid mõjutama. ¤ Teine peatükk keskendub väljakutsetele, millega tuleb meil paratamatult rinda pista. ¤ Kolmas peatükk harutab lahti segadust tekitavad statistilised näitajad ning kliimamuutuste-teemalised küsimused. ¤ Peatükid neljandast üheksandani kirjeldavad valdkondi, kus võib tehnoloogia kasuks tulla ja kus on veel läbimurret vaja. ¤ Viimased peatükid keskenduvad seadusandlusele ning sammudele, mida saab igaüks astuda, et nullile lähemale jõuda. Olgu tegu vastutustundliku kodaniku, ettevõtja või poliitikuga, absoluutselt igaüks saab inimkonna ning meie planeedi heaolu nimel midagi ära teha. Visionäär Gates lükkab oma raamatuga „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ mõtted liikuma, et need seejärel tegudeks teha.

Kas oled hädas viha, kahetsuse ja pahameelega? Kas tunned end emotsionaalselt kurnatuna, stressis ja valusate mälestuste tõttu heitunud? Kas hoiad kinni asjadest, mis muudavad sind õnnetuks? „Lahtilaskmise kunst“ annab tööriistakomplekti, mille najal aju ümber treenida, loobuda halbadest mõttemustrist ning saada üle emotsionaalsest ahastusest. Vähe on neid, kes julgevad väita: mind pole negatiivsed mõttemustrid ja emotsioonid kunagi kimbutanud. Jamaks kisub siis, kui need hakkavad räsima sinu suhteid, töörõõmu ning vaadet elule. Kui paljud sedalaadi raamatute autorid pühendavad tubli hulk lehekülgi inimpsühholoogia süvakäsitlusele, on Zahariades läinud märksa praktilisemat teed, vastates järgmistele küsimustele. ¤ Kuidas ära tunda, et on aeg lahti lasta? ¤ Miks on vaja õppida lahti laskma? ¤ Millest me kipume kinni hoidma? ¤ Miks me minevikku idealiseerime ja kuidas see sunnib meid klammerduma oleviku emotsionaalse valu külge? ¤ Miks on nii raske negatiivsetest mõtetest ja valusatest mälestustest lahti lasta? ¤ 21 nõuannet, kuidas lasta lahti ja liikuda eluga edasi. „Lahtilaskmise kunst“ aitab sul klammerdumisvaba mõtteviisi kujundada ja eluga edasi liikuda, sest elu läheb ju edasi ning sama peaksid tegema ka sina.

Erinevalt lahenduste otsimisest näitame tülitsemisel üles erakordset nutikust, leiab Michael Brown: enne veel, kui väike inimene tähistab oma kaheksandat sünnipäeva, on ta pidanud oma lähedastega maha üle 89 000 tulise tüli. Uuringud kinnitavad sedagi, et kuni 90% konfliktidest ei jõua kunagi lahenduseni. Brown käib oma raamatus „Ma pole nõus“ välja värske vaatenurga, kuidas üha vihamas ühiskonnas teistega mõistlikult arutleda ning läbi rääkida. ÜRO arvutuste kohaselt kasvab maailma rahvaarv 2050. aastaks 10 miljardini. Rebimiseks ei lähe mitte ainult nappide ressursside pärast – ka meie ideed, veendumused, ideoloogiad hakkavad limiteeritud eetriaja nimel üha ägedamalt võistlema. Samas on saanud mõistest „kompromiss“ sõimusõna: tihti tembeldatakse äri- ja poliitikamaailmas kuldse kesktee otsijat ambitsioonituks nõrgukeseks. Raamat „Ma pole nõus“ kirjeldab metoodikat, mis võimaldab mis tahes tüliküsimuses või läbirääkimistel – võrdõiguslikkusest keskkonnakaitseni, palgatõusust ametikõrgenduseni, sooküsimustest geopoliitikani – oma arvamustele truuks jääda ning lahendustega edasi liikuda. Brown näitab organisatsioonikultuuri, aga ka suhteid – nii paari-, pere-, sõprus- kui ka kogukonnasuhteid – sootuks teises valguses.

Millest see raamat ei räägi? See raamat ei räägi sellest, kuidas oma varandus kasvama panna. Kui teil on piisavalt ressurssi – tervist, raha, vaba aega –, on teil võimalik teha paremaid valikuid nende ressursside kasutamiseks. Miks lükkavad paljud täiel rinnal elamist edasi pensioniaega, mil tervis liigub allamäge ja hoog hakkab raugema? Mida head teeb pikas plaanis aastakümnete pikkune rügamine ja stress, et koguda kokku hunnik raha, millest murdosa oma elu lõpus nautima hakata? Bill Perkins kutsub teid üles surema nulliga. Lõppeks on elus teenimise, säästmise ja kogumise asemel oluline elada parimat võimalikku elu. Kui peate silmas eesmärki surra nulliga, saate võtta elust rohkem, kui võtaksite muidu. Milleks keelata endale naudinguid ja lõbu? Raamatus pakub Perkins välja 9 reeglit, millest lähtuda, et elada võimalikult täisväärtuslikku elu, ilma et peaksite midagi kahetsema. Need reeglid juhivad eluviisi, mis ei põhine arututel riskidel ja raiskamisel, vaid lähenemisel eluetappidele kui omamoodi hooaegadele, mida on võimalik maksimeerida. Piltlikult võttes teeme elu jooksul läbi mitu „surma“: teismeline meis sureb mingil hetkel, samuti sisemine üliõpilane, väikese lapse vanem ja nõnda edasi. Kõik eluetapid on lõplikud ning neis peituvaid rõõme saame tunda vaid piiratud aja jooksul. Pahatihti teadvustame seda aga alles n-ö akna sulgumisel. Lõpetage rahulolu edasilükkamine ja vabanege kahetsustest vaid mõnda lihtsat juhist järgides.

Kas taimravi toimib? Kas see on ohutu? On seda üldse uuritud? Milliste haiguste puhul on mõistlik asendada medikamendid ravimtaimedega? Raamat „Taimravi vaimsele tervisele“ selgitab, mida kujutab endast taimravi; millised on looduslike abivahendite ja medikamentide võlud ja valud; millised ravimtaimed aitavad ärevuse, depressiooni ning teiste vaimse tervisega seotud murede korral. Elame maailmas, kus iga haiguse vastu on tablett. Kui see osutubki võluvitsaks, ei tohiks ravimid oma soovimatute kõrvalmõjude tõttu – näiteks antidepressante seostatakse kaalutõusu ja seksuaalhäiretega, rahusteid kurnatuse ja keskendumisraskustega jne – olla kunagi ainus lahendus aju ja vaimuga seotud probleemidele, leiab üle kahekümneaastase kogemusega psühhiaater Lillian Somner. Paljudest ravimitest võib tekkida ka sõltuvus. Taimravi toob seevastu leevendust, mis on küll õrnem, ent tihti tõhusam ning vähemate kõrvalmõjudega kui tabletid. Igal ravimtaimel on oma kindel toime ning et sellest tervisele tulu tõuseks, on vaja omajagu teadmisi ja kogemusi. Raamat „Taimravi vaimsele tervisele“ seda ka pakub, lisaks loodusravi põnevale ajaloole ja tänapäeva teadusuuringute tutvustamisele. Raamat on abiks kõigile, kes on hädas oma vaimse tervisega ning soovivad teada, milliseid lahendusi on peale tablettide veel olemas. Samuti psühhiaatritele ning teistele tervishoiu spetsialistidele, kes on huvitatud alternatiividest, mida ravimtaimed tavapärastele medikamentidele pakuvad. Dr Lillian Somner on psühhiaater ja osteopaat. Oma patsientide ravimisel kasutab ta kõiki meetodeid: medikamente, funktsionaalset meditsiini, elustiili muudatusi, SPECT-i pilte ja sobivaid protokolle ning muidugi ka ravimtaimi.

Kust on tekkinud sügavalt juurdunud idee, et ainus viis edu saavutada on püüelda täiuslikkuse poole? Täiuseiha vaatab meile vastu reklaamidest, filmidest ja sotsiaalmeediast ning on paraku kandunud üle ka päris ellu: akadeemilise edu kultus, iluideaalid, lapsevanemate surve teha kõike „õigesti“, auahnust õhutav töökultuur jne. Mida rohkem näiliselt ideaalset elu enda ümber näeme, seda enam veendume, et oleme ka ise õnnelikud ja edukad vaid siis, kui saavutame endale seatud ideaalid. Päriselt toob taoline kollektiivne hoiak aga kaasa ebakindluse ja pideva rahulolematuse: alati jääb midagi puudu. Põlgame iseenda puudusi, seda, mis teeb meist inimesed. Kuidas leppida ebatäiuslikkusega ja elada iseendaga rahujalal? Raamatu autor Thomas Curran, samuti hingelt perfektsionist, on selle teekonna läbi teinud ja teab, et perfektsionism ei ole muud kui paradoks, saades ajapikku paljude meie hädade allikaks. Ühena vähestest maailmas on ta teemat ülikooliprofessori rollis süvitsi uurinud ning selgitab, kust täiuseihalus alguse saab, miks see on negatiivne mõtteviis ja kuidas võiks kultuuriruum areneda paremuse poole, kui lubame endil käiku aeglustada, tagasi minna või lausa ebaõnnestuda.

Inimkapital on firma täitsaim vara. Nüüdisaja üks suuremaid väljakutseid tööturul on niisiis ettevõtete vaheline talendisõda ehk üksteise võidu selliste töötajate leidmine, kes oleks edasipüüdlikud, motiveeritud, paindlikud, võimekad, teadmishimulised ja positiivse ellusuhtumisega. Veelgi enam – põhiküsimuseks saab, kuidas neid inimesi hoida, sest õiged inimesed = pikaajaline edu ning seda mis tahes elualal. Raamatus „Talendisõda“ lähenetakse töötajate värbamisele uue nurga alt ning pakutakse välja värbamisstrateegia, et leida parimaid alluvaid ehk talente, kes aitaks kaasa ettevõtte eduloole, kuivõrd see võib turul õnnestumise või ebaõnnestumise puhul osutuda määravaks. Strateegia on välja töötatud koostöös intervjueeritavate praktikutega (sõjaväejuhid, psühholoogid, personalijuhid, tegevjuhid), panustanud on ka dr Josh Cotton, töö- ja organisatsioonipsühholoogia doktorikraadiga juhtimisnõustaja. Väärtuslikud töötajad ei ole ilmtingimata konkreetse valdkonna kõige kogenumad, kvalifitseeritumad või osavamad; autorid toovad välja, et palgata tuleks ennekõike inimesi ja mitte nende oskusi, kuna ametialased oskused on alati õpitavad, aga iseloom ja elutunnetus mitte. See vastandub laialdaselt levinud juhtimismetoodikale, mis keskendub nn inimpoole asemel ennekõike äripoolele. Autorid toovad USA eriüksuste ja erasektori näitel välja, kui suur vastutus lasub tööandjal endal, et esiteks õige mõtteviisi abil kvaliteetse tööjõu tulemusliku värbamiseni jõuda ning teiseks iseend selle tööjõu toel turul eelisseisu mängida. Üldistele nõuannetele on lisaks toodud konkreetsed meetodid, mida värbamisprotsessis rakendada, muuhulgas seletatakse lahti ka see, kas ja kuidas usaldada protsess värbamisfirma hoolde. Ei ole vahet, kas oled ettevõtte omanik, tegevjuht, tiimijuht või personalispetsialist – Mike Sarraille ja George Randle aitavad sul paika panna pikaajalise ja vettpidava lahinguplaani.

Me elame maailmas, mis üle kõige väärtustab andekust. Kipume kiitma võimekaid koolis, loomulikult osavaid spordis ja imelapsi muusikas. Kui me aga imetleme neid, kellel on algusest peale parem stardipositsioon olnud, vaatame samas mööda edusammudest, milleks me ise võimelised oleme. Alahindame õpitavate oskuste ja teadmiste ulatust ning seda, kui kaugele on võimalik nende toel jõuda. Paremaks saamises võib igaüks paremaks saada. Kui aga sobiv võimalus uksele ei koputa, pangem see uks ise püsti. Organisatsioonipsühholoog Adam Grantist on saanud rahvusvaheline fenomen: tema raamatud, taskuhäälingud ja TED-i kõned on üle maailma inspireerinud miljoneid inimesi nende enesearenguteekonnal. Granti teedrajavad uurimused on paljuski kujundanud seda, kuidas mõtestada taolisi teemasid nagu motivatsioon, heldus, loovus ja potentsiaal.

Raha on võimas vahend, mis suudab meid end teenima panna. Samas ongi ta ainult vahend ja ei midagi muud. Zen’i idealistlik eesmärk võiks küll olla vabanemine sõltuvussuhtest rahaga, aga see oleks praegusajal jabur. Hoopis tähtsam on panna raha enda jaoks tööle, teisisõnu tagada endale piisav rahavoog nii, et see elu ei segaks ja koormavaks ei muutuks. Michael Gilmore näitab, kuidas Aasia filosoofia ja sellele iseloomuliku teadveloleku integreerimine meie finantsmõtlemisse võimaldavad jõuda harmooniani isiklikes rahaasjades. Laias plaanis keskendub raamat sellele, kuidas muuta oma mõttemaailma. Meie väärtused peaksid olema kooskõlas endale võetud finantseesmärkidega. Gilmore annab ette 49 sammu, mille abil sellel teel õige suund võtta. Need sammud ei tohiks kellelegi üle jõu käia ning jääb lugeja otsustada, kui palju ta korraga valmis on astuma. Zen’ilik suhtumine aitab meil ümbritsevat näha sellisena, nagu see on, ning annab meelerahu ja kindlustunnet toimetulekuks rahastressiga. Autor ütleb ise: „[---] just nüüd ongi õige aeg valmistuda paremaks tulevikuks – paremaid harjumusi kujundades, neid kasutusele võttes ja arendades. Paremaid harjumusi nagu säästmine ja investeerimine. Või mediteerimine, vaimne valvsus ja hingamine ning rahasse rahulikult, teadlikult ja zen’ilikult suhtumine.“