Tooted

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Maire Männik. Eesti legend Pariisis” (23.08.2019–05.01.2020). Maire-Helve Männik (1922–2003) jääb eesti kunstiklassikasse kui skulptor, kes rajas oma karjääri Teise maailmasõja järgsete aastakümnete Pariisis ja oli silmapaistvamaid sel ajal välismaal töötanud eesti skulptoreid. Ta saavutas oma poolabstraktsete kompositsioonidega tähelepanu ja näitusevõimalusi nii Pariisis kui ka mujal Euroopas ning USA-s. Tema töid on ostetud Euroopa muuseumidesse ja erakogudesse. Vabaloomingus ühendas ta loodusmotiividest lähtunud naturalistlikud detailid 1950. aastate kunstist väljakasvanud abstraktsete vormielementidega, mis on ka eesti eksiilkunstis ainukordne. Temast jäi maha arvukas portreelooming ja figuratiivne plastika, abstraktsed kompositsioonid ning avalikud skulptuurid, bareljeefid ja medalid. Märkimisväärne osa tema skulptuuri- ja medaliloomingust on seotud Eestiga. Sinna kuuluvad Marie Underi, Anton Hansen Tammsaare ja Gustav Ränga büstid, samuti Tartu Ülikooli mälestusmedal ja Pariisi Pére Lachaise’i kalmistul asuv Eduard Wiiralti hauamonument.

Raamat kaasneb näitusega "Värvide tants. Soome modernistlik kunst" Kadrioru kunstimuuseumis (04.03.‒20.08.2023). 20. sajandi esimestel kümnenditel loodud modernistlik Soome kunst sündis kahe vastandliku suundumuse mõjuväljas: ühelt poolt romantiseeriv rahvuslike müütide ja sümbolite loome, teisalt Lääne-Euroopast lähtunud uuenduslikud, kunstniku ja kunstiteose individuaalsust ja autonoomiat väärtustavad voolud. Näituse kataloogis on esindatud Soome 20. sajandi esimeste kümnendite otsijad ja mässajad: silmapaistvad maalikunstnikud Alvar Cawén, Väinö Kunnas, Jalmari Ruokokoski, Tyko Sallinen, Yrjö Ollila ja teised, kes poliitiliselt motiveeritud kunsti asemel soovisid väljendada kunstniku sisemist kogemust ja subjektiivseid loomingulisi valikuid. Projekt "Värvide tants. Soome modernistlik kunst" jätkab Eesti Kunstimuuseumi ja Soome muuseumide koostöönäituste traditsiooni. Näitus ja kataloog on olulised ka Soome kunstiteaduse jaoks, kuna need toovad avalikkuse ette ka sellist materjali, mis asub Eesti Kunstimuuseumi hoidlates ning on olnud pikka aega Soome uurijate jaoks suhteliselt tundmatu. Näitena võib tuua Väinö Kunnase legendaarsesse tantsude sarja kuuluva maali "Punane tants".