Tooted

Järjekindel isiksus on väga töökas, täiust taotlev, sihikindel, pro­duktiivne, energiline, eesmärgikindel, piinlikult täpne ja teovõimas. Harilikult on niisuguse isiksuselaadiga inimesed enda vastu väga nõudlikud, mis puutub asjade elluviimisesse, moraali ja vastutusse. Nad kalduvad olema ambitsioonikad, aga mitte tingimata karjääriredelil tõusmise mõttes, mida ambitsioonikusega tavaliselt seos­tatakse. Järjekindlus võib viia nii kogude viisi luuletamise kui ka tippjuhiks pürgimiseni. Kas tundsite ennast selles kirjelduses ära? Kompulsiivsus on suure saavutusvajadusega inimese relv, mis tasakaalukal rakendamisel toob palju kasu ja toidab ambitsioone, ebaterve intensiivsuse korral aga pöördub tema enda vastu, põlistades jäika ja kontrollivat meelelaadi, mis omakorda hoiab teda pinges, toob kohustused ettepoole kõigest muust, lõhub inimsuhteid jne. Järjekindlus kui isikuomadus võib niisiis sama skaala eri otstes mõjutada teie elu äärmuslikel viisidel. Gary Trosclair aitab jõuda sügavama arusaamiseni sellest, mis üldse on järjekindel või kompulsiivne isiksus, kuidas selliseks kujunetakse ning mis kihtidest see koosneb. Selle raamatu abil õpite teadvustama oma lugu, seadma paremini prioriteete ning juhtima eluterveid muudatusi olulistes eluvaldkondades. Teadvustage oma mina osi, hoidke ohjad kindlalt käes ja võtke enda ülipüüdlikkusest maksimum.

Greg McKeown seisab põhimõtte eest, et peaksime töö- ja eraelule lähenema minimalismist kantud lihtsusega. Raamatus „Essentsialism“ näitab ta, kuidas olla essentsialist, teisisõnu, kuidas leida üles tõeliselt oluline ning see esikohale seada. Ebaoluliste tegemiste ja kohustuste kihtide „mahakoorimine“ aitab meil tuua ellu lihtsust ja väärtust. Essentsialism kui elufilosoofia võiks kõnetada kõiki, kes ajavad elus taga tähendusrikkust ja rahuldust. Lihtne on kiire töö- ja elutempo all kaotada tasakaal ja sisemine motivatsioon, unustades üleüldse ära, miks me üht või teist asja teeme. McKeown julgustab lugejaid tegema valikuid ja seadma oma väärtushinnanguid, et edaspidi neile põhimõtetele ja eesmärkidele vastavalt ka tegutseda. Järgides essentsialistliku eluviisi lihtsaid ideid, leiate elus selguse, õpite seadma piire ning saavutate taas kontrolli oma vaimse ressursi üle. Essentsialism ei ole aga pelgalt järjekordne asi, mida oma pikka kohustuste to-do-listi lisada, vaid pigem miski, mida olla ja omaks võtta. Võite juba õige pea näha, et teete vähem, aga saavutate rohkem ning olete seejuures rahulolevam kui varem.

Mida sina viimati kahetsesid? Kahetsust tunnevad kõik, olgu see siis millegi tegemise või tegemata jätmise pärast. Daniel H. Pink, menukite „Millal“ ja „Liikumapanev jõud“ autor, on nii USAs kui ka ülemaailmselt korraldanud kahetsusuuringuid, milles võttis selle universaalse emotsiooni lähema vaatluse alla. Negatiivsed tunded on terve aju ja küpse mõtteviisi tunnus, samuti väidab Pink, et mõõdukas kahetsus muudab meid paremaks, kuna annab eelduse õppimiseks ja arenguks. Kui meenutame ja isegi võimendame oma varasemaid vigu, aitab see edaspidi langetada paremini läbi kaalutud otsuseid, kasvatada sihikindlust ja parandada sooritust. Negatiivsete tunnete allasurumine lükkab vaid edasi nendega silmitsi seismise hetke ja loob pettekujutelmi, hea pole ka teine äärmus ehk neile tunnetele täieliku voli andmine – see võib viia meeleheiteni. Ennekõike on tundeid tarvis analüüsida, et nende tekitatud ajutine stress enda kasuks pöörata. Võti seisneb tasakaalu leidmises: kuidas käsitleda kahetsust võimalusena õppetunniks, ilma et see meid määratlema hakkaks? Iseennast ei ole vaja vigade tõttu mitte hukka mõista, vaid õppida aktsepteerima. Rohkete kahetsusuuringust pärit näidete najal on Pink paigutanud kahetsused nelja kategooriasse, millest joonistuvad omakorda välja neli peamist inimlikku vajadust: stabiilsus, areng, headus ja armastus. Selgub, et tuumkahetsused on koondunud just käest lastud võimaluste ja täitmata jäetud kohustuste ümber. Kahetsusele õigesti lähenedes on aga võimalik jõuda täisväärtusliku eluni, sulandades meie ees laiuvad kohustused ja võimalused sujuvalt ühte. Autor pakub välja hõlpsasti järgitavad võtted, mis aitaks meil kiiremini ja tõhusamalt endale seatud eesmärkide poole pürgida.

Jennifer Moss on läbipõlemise temaatikaga tegelenud aastaid; eriti laiaks paisus selle kõlapind aga 2020. aastal, kui tuli ilmsiks, et lisaks COVID-19le on ka vaimse tervise probleemid rahvusvahelise epideemia mõõtmed võtnud. Selgus, et väga suur osa elanikkonnast on kurnatud, tööst vaimselt eemaldunud ning nende tööjõudlus on vähenenud. Mure ei puuduta mitte üht-kaht eluala, vaid on valdkondadeülene. Kõik saab küll alguse töölt, aga kandub kiiresti edasi ka elu teistesse sfääridesse. Käes on aeg läbipõlemine ümber mõtestada ja sellele üdini organisatsioonilisele probleemile lahendusi otsida. Moss selgitab raamatus lähemalt, mis on läbipõlemise juurpõhjused, päästikud ja tagajärjed ning kuidas sellele tõhusalt vastu astuda. Üllataval kombel on kõik tingitud välistest teguritest ‒ kehvad kokkulepped ja süstemaatilised sotsiaalsed probleemid töökohal jne ‒ ja näiteks palju kiidetud enesehool ei ole õige tee läbipõlemise vältimiseks, vaid lisab töötaja nimekirja veel ühe soovimatu lisakohustuse. Samamoodi ei pruugi töötajal olla võimalik öelda rohkem „ei“, nagu sageli soovitatakse. Üksikisikule vastutuse panemise asemel on abiks hoopis töötajate heaollu panustamine: ettevõtlushügieeni korrastamine, motivaatorite leidmine, kommunikatsiooni parandamine, turvatunde leidmine ja empaatiline juhtimine. Autor pakub nii töötajatele kui ka nende juhtidele välja tehnikaid ja praktilisi harjutusi, kuidas ületöötamist ära tunda ja ennetada, eluterve ja toetava töökeskkonnani jõuda ning seeläbi iseend ja oma tööd paremini mõtestada ja väärtustada.

Mis on õigupoolest gaasikeeramine ehk sohutamine? Eestikeelne termin pole veel ehk nii levinud kui selle ingliskeelne vaste gaslighting, mis viitab psühholoogilisele manipulatsioonile ja emotsionaalsele kuritarvitamisele. Kõlab juba tuttavamalt? Kas olete kuulnud kedagi endale ütlevat: Ma pole seda kunagi väitnud, ilmselt mäletad midagi valesti. Sa oled lihtsalt liiga tundlik, muud midagi. Ära reageeri üle. Kust sa seda kõike võtad? Sa mõtled asju välja. Kui jah, tuleks kaaluda, kas tegemist võib olla varjatud emotsionaalse vägivallaga. Gaasikeeramise puhul üritab usaldatud kaaslane teis põhjustada kõhklusi, õhutada ebakindlust ja tekitada segadust. Inimese reaalsustajuga manipuleerimisel võivad olla tõsisemadki tagajärjed kui füüsilisel vägivallal. Dr Robin Stern on nähtust uurinud juba kolm aastakümmet, näidates sohutamise mõju sellest puudutatud inimeste eludele. Ebatervetes suhetes tekitab gaasikeeramine palju valu ja segadust; isegi kui manipuleeritu saab aru, millega tegu, on tihtipeale raske leida õigeid tööriistu olukorrast väljumiseks. „Maatasa manipuleeritud“ on teie suunajuht sellel teel. Autor seletab põhjalikult lahti psühholoogilised põhjused, miks üleüldse gaasikeeramisega kaasa minnakse, aitab paika panna konkreetse tegevusplaani, harjutada enesekaastunnet ja leida tegevusi, mis toetaks keha ja vaimu eest hoolitsemist pärast gaasi kinnikeeramist. Raamatus esitatakse küsimusi, mille üle reflekteerida, et tunda ära ohumärgid ja gaasikeeraja tüübid oma isiklikes suhetes, samuti on toodud harjutused vaidlustest eemaldumiseks ja eneseanalüüsiks. Emotsionaalne vägivald ei ole paratamatus; leidke taas oma prioriteedid ja määrake ise rada, mida mööda astute.

Võib-olla oled juba börsiproff ja teed enamasti kõik õigesti? Võib-olla oled investor, kel on veel palju õppida? Igatahes usun, et mõlemal juhul leiad siinsest raamatust teadmisi ja inspiratsiooni. Teadmisi, millest tulevikus palju kasu saad. – A. Talving Kas sina tead, kuidas oleks parem toimida pulliturul? Aga karuturul? Millesse üleüldse tasub panustada ja kuidas, kui eesmärk on aktsiatega rikkaks saada? Eesti juurtega rootsi suurinvestor Arne Talving on omamoodi fenomen. Pärast 20 aastat ebaõnnestumist börsil suutis ta investeerimiseks välja mõelda trendistrateegia, mis viis 2009. aastal sisse pandud kapitali kasvu 2021. aastaks 50kordseks. Kõlab uskumatuna? Selles raamatus on Talving täpselt kirja pannud, kuidas ta sammhaaval selleni jõudis – 70ndatest tänasesse päeva välja. Kõik algas otsusest liikuda lühiajaliste päevagraafikute jälgimiselt pikaaegsete aktsiatrendide juurde: ta eelistas portfelli valida firmasid, mis on fundamentaalselt tugevad ja pikaajalises kasvutrendis. Lisaks otsustas Talving enda jaoks paika panna kindlad reeglid, millest lähtuda – et tunded ega ahnus emotsiooni ajel võimust ei võtaks. N-ö mängida lubab ta endal ainult kuni 1% mahus portfelli väärtusest. Pikaaegse eduka strateegia puhul on lihtne langetada raskeid otsuseid ning kaotused ei saa kuhjuda. Riskid on kindlalt juhitud. Eneseusalduse, järjepidevuse ja range distsipliini abil on Talving pannud aktsiad enda kasuks tööle nii, et on tänaseks päevaks jõudnud sellesse punkti, kus tema finantsolukord on kindel ja talle piisab. Nüüd soovib ta omandatud teadmisi jagada, et näidata – kõik on võimalik.

Raamat on järg Arne Talvingu 2024. aasta alguses ilmunud menukile „Minu aktsiatega rikkaks saamise võidukas teekond“. See inspireeris paljusid saama osa samast edust, mis on saatnud Talvingu aktsiaportfelli: nii mõnigi proovis tema strateegiat rakendada ning tõdes pärast portfelli ülesehitamist, et see päriselt toimib. Unustage ära unistused aktsiaturu suurvõidust; tootlust parandab riskide hajutamine paljude ettevõtete vahel, et need saaksid tegutseda ühe meeskonnana. Hea tootluse võti peitub kolmes oskuses: õigete ettevõtete valimine eduka strateegia omamine valitud strateegia järgimine Viimast neist on kõige keerulisem rakendada, sellest aga räägib Talving uues raamatus lähemalt. Aktsiaturg on juba kord selline, et sisendab investoritele paanikat ja hirmu millestki ilma jääda, samas ka liigset optimismi ja eufooriat. Sellise manipulatsiooni taustal tuleb osata leida tasakaal, et investeerimisotsuseid tehes õigetest alustest lähtuda. Kirsiks tordil on Talving pannud raamatu kahest osast kokku nn kontrollnimekirja, mille juurde on igal ajal võimalik tagasi tulla, et juhiseid leida või mälu värskendada. Et turul toimuvad pidevad muutused, võib raamatust lisaks strateegilistele nõuannetele leida Kavastu portfelli uuendatud koosseisu. Kehtib endiselt põhimõte: osta tugevust, müü nõrkust. PS Raamatut võib lugeda ka eraldi, ehkki tervikliku pildi saamiseks võib olla kasulik alustada raamatu esimesest osast.

Raamat „Nii võib miljonäriks saada igaüks“ tõusis Rootsis 2008. aasta majanduskriisi ajal kiiresti raamatumüügi edetabelitesse. Nüüdseks on ärimees Per H. Börjessoni nõu kuulda võtnutest hinnanguliselt tuhanded inimesed saanud miljonäriks, sest on investeerinud aktsiatesse, olnud kannatlikud ja passiivsed. Enamikul meist ei ole võimalik rikkust pärida või sellesse abielluda, garanteeritult lotot võita, saada edukaks sportlaseks või rajada tulutoovat ettevõtet. Niisiis tuleb rikastumisel ohjad endale haarata; sobivaim moodus seda teha on alustada olemasoleva vara investeerimist. Rikas ei ole mitte see, kelle sissetulek on suur, vaid see, kellel õnnestub oma vara väärtust aasta-aastalt kasvatada. Alustada tuleks mõistagi sellest, et kümme protsenti oma sissetulekutest kõrvale panna. Arusaadav, et tarbimine toob kaasa kohese rahulolu, ent pikaajaliselt on hoopis paremad väljavaated ostmata jäänud sigarettidel või kaasa pakitud töölõunatel, mis nende kümne protsendi võimaldamist toetaks. Soovid ja vajadused on kaks eri asja ning igasuguse tarbimise puhul kehtib lihtne tõde, et tulud peavad ületama kulusid. Pärast kümne protsendi harjumuseni jõudmist tuleks valida mõni aktsia või fond, millesse usute piisavalt pikaajaliselt, et oma raha neisse kasvama usaldada. Raamatus annab Börjesson alustavale investorile nõuandeid varanduse kogumiseks, üksikasjalikke juhiseid sobivate säästuvormide valimiseks ja neis orienteerumiseks, samuti näitab ta, kuidas välja töötada regulaarset isiklikku bilanssi, et seda üha parandada ja hoida rahaasjad eesmärgistatud. Raamatus toodud näited on küll Rootsi-kesksed, ent on võrdlemisi universaalsed ja kohalduvad ka siinsele investeerimisturule. Erinevalt lotopileti ostmisest ei ole investeerimine õnnemäng. Sellele tasub järgmine kord poe kassas enne ostu sooritamist mõelda.

George Soros, üks tänapäeva maailma mõjukamaid investoreid ja filantroope ning ühtlasi Maarjamaa Risti I klassi ordeni kavaler, avaldab „Rahanduse alkeemias“ investeerimisstrateegiad, mis on teinud temast rahanduse superstaari. Esmakordselt 1987. aastal ilmunud revolutsiooniline teos on teie ees uue sissejuhatuse ja kommentaaridega, kuivõrd Sorose pakutud refleksiivsuse teooria on ajas üha rakendatavaks ja vastuvõetavamaks muutunud. George Soros vastandub ideele sellest, et finantsturud on ratsionaalsed ja tõhusad, tuues välja, kui palju mõjutab turgude toimimist inimpsühholoogia ja kõikvõimalikud tõlgendused. Abstraktse filosoofilise mõtisklusena alguse saanud refleksiivsuse teooria idee on lihtne: mõtlevaid osalejaid hõlmavates olukordades toimub kahesuunaline suhtlus osalejate mõtete ja olukorra vahel, milles nad osalevad. Ühest küljest püüavad osalejad reaalsusest aru saada, teisest küljest püüavad nad kutsuda esile soovitud tulemust. Need funktsioonid on aga üksteisega vastuolus; refleksiivsus on niisiis omamoodi tagasisideahel osalejate arusaamise ja olukorra vahel, milles nad osalevad. Osalejate arusaamine on selle tõttu ebatäiuslik ja nende tegevustel on ettekavatsemata tagajärjed; rahanduses väljendub see lõputu tsüklilise liikumisena, millega kaasneb ebastabiilsus turul. Jaan Kaplinski on seda nimetanud „kriitilise mõtte loodud kaoseks“. Refleksiivsus on asjakohane teooria turudünaamika seisukohast ja George Soros tõestab seda teile arvukate näidete toel elust enesest. „Rahanduse alkeemia“ pakub ajatuid teadmisi, mis on nüüdisaja pidevalt muutuval majandusmaastikul endiselt adekvaatsed. Raamat pakub kindlasti huvi investoritele, majandusteadlastele ja kõigile, keda huvitab finantsturgude liikumapanev jõud.

Maksa tervis on äärmiselt tähtis meie üldisele heaolule, mõjutades põletikunäitajaid, südame tervist, vaimset heaolu, kognitiivseid funktsioone ja ainevahetust. Ometi pole paljud sellest teadlikud ning põhjustavad paha aimamata endale tervisehädasid. Praeguseks on selge, et metaboolne tervis on parim rasvmaksa indikaator ning et selle ravimiseks või ennetamiseks ei ole vaja mitte pöörduda ebaterve dieedi- ja kõhnumiskultuuri poole, vaid teha tarku elustiilivalikuid. Raamatust „Tervise taastamine“ saate rohkem teada ainevahetuse nelja tüübi kohta – ennetaja, täiustaja, ümberseadistaja ja uuendaja – ja teha kindlaks, millisesse neist paigutute, samuti leiate raamatust teaduspõhised juhised, kuidas toitumist ja elustiili kohandada, et toetada teie ainevahetust ja tervist üldiselt. Ei ole vahet, kas teil on juba diagnoos või tegelete maksaprobleemide ennetamisega, Kristin Kirkpatrick ja Ibrahim Hanouneh on teile usaldusväärsed teejuhid.

Trauma ei ole aga ainult sõjatrauma, vaid puudutab meid kõiki ja võib olla põhjustatud ka kõikvõimalikest füüsilise ja vaimse tervise probleemidest, suhete keerdkäikudest või näiteks vanadusest. Trauma kutsub esile pärssivaid muutusi soolestikus, piirab närvisüsteemi reguleeritavaid omadusi, nagu otsustusvõimet, enesekontrolli ja kaastunnet, kuhjab meid üle stressihormoonidega jne. Gordoni meetod aitab trauma ära tunda ja kaasuva bioloogilise ja psühholoogilise kahju ümber pöörata, selle asemel et traumanähte alla suruda. Eduka tervenemisteekonna tulemusel paraneb nii uni, meeleolu kui ka keha vastupanuvõime. Autor on lähenemisviisi kohta öelnud: „Kui saad teadlikuks sellest, mida oled õppinud ja kui kaugele jõudnud, hakkad austama seda, kes ja kuidas oled sa nüüd.“ Raamatus „Traumast vabaks“ antakse lugejale kätte tööriistad ‒ nagu meditatsioon, dialoog emotsioonidega, oskus loota, tasakaalus toitumine jne ‒, mille rakendamine võimaldab lugejal sammhaaval traumast terveneda ja iseendaga taas kontakti leida. Gordoni tööriistad on kõigile kättesaadavad, näpunäited hõlpsasti järgitavad ja juhised konkreetsed. Seejuures on igal sammul tunda autori kohalolu ja tuge, lisaks on inspiratsiooniks toodud rohkelt lugusid kohtumistest teiste tervenejatega. Doktor James S. Gordoni vaimu ja keha meditsiini keskuse (CMBM) meeskond on tema loodud eneseabiprogrammi sõja üleelanutega nii Ameerikas, Lähis-Idas, Aafrikas kui ka Balkani maades ligi 25 aastat praktiseerinud.