Tooted

Pole olemas ainsatki armastajapaari, kes oleks ajaloo kulgu rohkem mõjutanud kui Rooma riigimees Julius Caesar ja Egiptuse valitsejanna Kleopatra. Nad mõlemad olid erakordsed isiksused, kelle elusaatus on pakkunud sajandeid ainet kirjandusele ja legendidele. Caesar – tahtejõuline poliitik, väejuht ja kirjamees, kes võitis kätte piiramatu ainuvõimu. Kleopatra – Egiptuse viimane kuninganna, tark ja sarmikas naine, kes unistas maailmariigist, kuid kelle dramaatilises elus põimusid tihedalt armastus ja poliitika. Mõlema surm oli vägivaldne ning mõlema valitsusaeg tõi kaasa põhjaliku murrangu: Roomas kehtestati diktatuur ja Egiptus kaotas iseseisvuse.

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.

"Geeniuse päeviku" kirjutas Dalí aastail 1952-1963. Seljataga oli meeletu noorus Federico García Lorca ja Luis Bunueli seltsis, tülliminek isaga, äge riid sürrealistidega ja kohtumine Paul Éluard'i naise Galaga. Päevik oma verbaalse akrobaatikaga pigem varjab kui selgitab. Ilmne on, et Dalí sihiks on lugejat šokeerida. Ise on ta kinnitanud, et vihkab lihtsust igasugusel kujul. Sageli paneb ta ühte patta naeruväärse ja üleva ning kui lugeja enam millestki aru ei saa, siis on Dalí oma eesmärgi saavutanud. Oma loomingumeetodit nimetas Dalí paranoia-kriitiliseks.

Alates 1460. aastast kaunistas kunstnik Andrea Mantegna nelikümmend kuus aastat üht tuba Mantova hertsogi Lodovico III Gonzaga palees. Selle pika ajaga selgus mõndagi elust ja surmast, armastusest ja abielust, intriigidest ja ustavusest. Maal kajastas kogu tollast maailmapilti.

Valimik vene nõukogude kirjaniku (1879-1950) Uurali folklooril põhinevaid muinasjutte ja legende, mis on seotud maapõuevarade avastamise ja kaevandamisega Kes-Uuralis.

Minu abielu oli jooksnud ummikusse. Paratamatut saab küll päevast päeva edasi lükata, aga ainult mingi piirini. Me ise ladusime palehigis ja pika aja kestel endi vahele müüri – kui otsest kujundit kasutada. Müür oli lõpuks kombatav, käega katsutav reaalsus. Olukorra kurbloolisus oligi ehk selles, et kumbki osapooltest ei tahtnud müüri tõelisusest ja selle omadustest aru saada…

Adolf Hitler oskas naistele mõju avaldada, see põhjustas suurüritustel koguni massihüsteeriat. Seltskonnadaamid tasandasid talle teed ülespoole, "paraadnaised" kasvatasid ta kuulsust. Õetütar Geli Raubal sooritas tema pärast enesetapu, Eva Braun läks koos temaga surma. Kuid ka ta abiliste kõrval olid naised. Kuidas kulges nende elu? Millist osa etendasid nad ametlikult, millist kulisside taga? Mis tunne oli Magda Goebbelsil, kui ta 1945. aasta kevadel saatis surma oma kuus last? Mida tundis Henriette von Schirach, kui ta mees laskis küüditada Viinist 60 000 juuti? Kõiki neid küsimusi uurib põhjalikult Anna Maria Sigmund. Tulemuseks on köitev raamat Kolmanda riigi silmapaistvatest naistest ja nende saatusest.

Raamatus on juttu hulljulgest naislendurist HANNA REITSCHist, kes maandus Berliinis, et päästa Hitler sissepiiratud linnast, LINA HEYDRICHist, kes seisis leedi Mcbethina oma sõjaroimarist mehe kiire karjääri taga, kümne lapse emast GERDA BORMANNist, kes tahtis muuta seaduslikuks mitmikabielu, inglise aristokraadist UNITY VALKYRIE MITFORDist, kes tegutses poliitilise agitaatorina Führeri heaks, WINIFRED WAGNERist, kes jäi lõpuni truuks "Wolfile", nagu ta Hitlerit hüüda tohtis ning KAROLINE RASCHERist, kes varastas lapsi, et saada endale natsionalistlik suurpere.

Rootsi õukonnareporter Catarina Hurtig portreteerib kümmet uue põlvkonna printsessi, kelle lugudesse mahub intriige ja petmist, kohutavaid õnnetusi, fantastilisi edulugusid ja loomulikult ka armastust. Kuningaperede ja printsesside elu on justkui glamuurne, kulukas ja meelelahutuslik seebiseriaal – võib-olla isegi kõige meelelahutuslikum seriaal läbi aegade.

Meisterlikult komponeeritud romaanis põimuvad romantiline noorusarmastus, Esimene maailmasõda ja põnev otsimissaaga, mille kangelanna Mathilde uurib oma sõjas kadunuks jäänud armastatu saatust. Kordumatu võlu lisavad romaanile tollase Prantsusmaa täpselt maalitud olustik ja traagikaga segunev huumor.

Kõik me teame, kes olid Churchill, Roosevelt ja Hitler. Aga kui paljud meist on kuulnud lord Morgani, Ross McIntire' või Theo Morelli nime? "Salajased valitsejad" on raamat selle maailma vägevate seljataga seisnud ihuarstidest ja nende rollist ajaloos. Philipp Vandenberg, kes on uurinud võimurite haiguslugusid, neile pandud diagnoose ning päevikuid ja muid ürikuid, vaatleb pöördelisi ajaloosündmusi arstide vaatevinklist. Raamat toob päevavalgele mõndagi, mida seni on varjanud saladuskate alates Rooma keisri Marcus Aureliuse ihutohtri Galenose tegevusest ja lõpetades paavst Pius XII haiguslooga.