Tooted

Kunstiajaloolase Tiiu Talvistu (1955–2020) kirjutatud monograafia "Ado Vabbe. Wunderbar" annab põhjaliku ülevaate Vabbe loomingulisest tegevusest ja eluloost, mis ulatus ühest sajandist teise – kunstnik oli tunnistajaks kahele maailmasõjale ja ühiskondlike olude drastilisele muutusele. Lisaks rikkalikult illustreeritud artiklile sisaldab raamat mahukat reproduktsioonide plokki ja teoste kataloogi, biograafiat ja mitu lisa. Paljud Vabbe teosed on reprodutseeritud esmakordselt.

Raamat kaasneb näitusega "Alati moes. Käekottide 100 aastat" Adamson-Ericu muuseumis (07.10.2022‒12.03.2023). Näitus "Alati moes. Käekottide 100 aastat" Adamson-Ericu muuseumis ja käesolev raamat toovad vaataja ette käekottide saja aasta pikkuse loo. Tutvustatakse iga aastakümne märgilisi käekotte ning vaadeldakse, kuidas on aja jooksul muutunud nende stiil, laad, funktsioon ja materjal. Käekott kui üks püsivamaid aksessuaare peegeldab hästi naise rolli muutust ühiskonnas. Väljapanek uurib ka popkultuuri ja -muusika ning kuulsuste mõju käekotimoele. Näha saab nii nostalgilisi ja tugevalt oma ajastu märki kandvaid kotte kui neidki, mis on kujunenud ihaldusväärseks ajatuks klassikaks. Väljas on mudelid kottidest, mille on kuulsaks kandnud Grace Kelly, Jacqueline Kennedy, printsess Diana ja teised moeikoonid.

Käesolev raamat kaasneb Eesti seni suurima naiskunstnike loomingut tutvustava ülevaatenäitusega "Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis" Kumu kunstimuuseumis (06.12.2019–26.04.2020). Näitus ja raamat on osa "Eesti Kunstimuuseum 100" juubeliprogrammist. Kumu kunstimuuseumi ja Ateneumi kunstimuuseumi koostöös sündinud näitus esitleb võrdlevalt Eesti ja Soome kunsti 19. sajandi keskpaigast kuni 1950. aastateni. Alates 20. sajandi teisest poolest on kunstiajaloos varem sageli tagaplaanile jäänud naiskunstnike loomingule kogu maailmas järjest rohkem tähelepanu pööratud. Raamat pakub sissevaateid ühiskondlikku ja intellektuaalsesse keskkonda, milles naiskunstnikud on tegutsenud, keskendudes nende haridusteele, reisimisvõimalustele, ühiskondlikele vaadetele ja loomingulistele huvidele ning positsioonile erinevatel ajastutel. Päevavalgele on toodud mitmed vähetuntud Eesti kunstnike teosed.

Raamat kaasneb Kumu kunstimuuseumi 3. korruse püsinäitusega "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945". Näitusejuht aitab mõista Eesti mitmerahvuselist ajalugu, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Uuritakse, kuidas sünnivad ja arenevad mitmesugused identiteeti loovad sümbolid, mida on kasutatud nii Vene keisririigi ja baltisaksa kui ka Eesti Vabariigi ja nõukogude kunstis. Raamat juhib lugejat mööda püsinäituse teemasid, tutvustades rohkem kui 40 märgilist teost Eesti vanemast kunstiklassikast. Raamat on ilmunud ka inglise keeles.

Raamat kaasneb näitusega "Jevgeni Zolotko. Aadama saladus" Kumu kunstimuuseumis (31.05.2024–05.01.2025). Tegemist ei ole traditsioonilise näitusekataloogiga, vaid avara ja mitmekülgse vabavormilise kokkuvõttega ühe Eesti huvitavama ja omanäolisema nüüdiskunstniku senisest loomingust. Jevgeni Zolotko (snd 1983) astus kunstiväljale 2000. aastate lõpus – ajal, mida iseloomustasid võimekate noorte, sotsiaalkriitilistele teemadele keskendunud kunstnike laine ja installatsioonikunsti võidukäik. Päevakajalise ja poliitilise asemel on Zolotko kunsti kontekst lääne kultuurilugu kõige laiemas mõttes – koos antiigi, Piibli, ilukirjanduse, filosoofia ja rahvapärimusega. Tema teosed on enamasti ühe tugeva kujundi kesksed, monokroomsed (peamiselt eri tooni hallid) ja emotsionaalselt intensiivsed. Erinevalt põlvkonnakaaslastest, kellest enamiku loomingus saab välja tuua olulisi teema- või rõhuasetuse muutusi, võiks Zolotko loomingut iseloomustada kui torni – iga järgnev teos kasvab teatud määral välja eelmisest, öeldut pidevalt täpsustades ja nüansseerides.

Käesolev raamat on pühendatud neitsi Maarjale ja tema kujutamisele keskaegse Liivimaa kunstis ja visuaalkultuuris. Raamatu teljeks on Jumalaema lugu, mida esitatakse nii Eesti kui ka Läti kirikute ja muuseumide kogudesse kuuluvate uhkete Põhja-Saksa ja Madalmaade altariretaablite, pühakujude, maalide ning väiksemate arheoloogiliste esemete kaudu. Igaühel neist on oma elukäik ja rännak ajas – ajaloolise Liivimaa pühakodadest pärit kunstiteoste elukulg on tihedalt seotud meie ajalooga. Raamatusse on koondatud üle viiekümne neitsi Maarjat ja tema peret kujutava keskaegse teose ja eseme.

Raamat kaasneb näitusega "Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism" Kumu kunstimuuseumis (01.12.2023–19.05.2024). Koostajad ja tekstide autorid: Sirje Helme, Fabio Cavallucci Ambitsioonika rahvusvahelise suurprojekti keskmes on 1980. aastate teise poole Itaalia ja Eesti kunstnike loominguline dialoog. Näitus ja raamat toovad Itaalia erakogudest ja muuseumidest Eesti publiku ette esindusliku ülevaate 1970. aastate lõpus Itaalias moodustunud transavangardi rühmituse tähtsamate liikmete Sandro Chia, Francesco Clemente, Enzo Cucchi, Nicola De Maria ja Mimmo Paladino loomingust, mis on asetatud kõrvuti 1980. aastate teises pooles Eesti kunstivälja uuendanud ja Rühm T loonud Raoul Kurvitza ja Urmas Muru teostega. Kuigi sündinud teisel pool raudset eesriiet, on Kurvitza ja Muru külm ekspressionism – kunstnike endi antud nimetus – justkui Itaalia transavangardi põhjamaine peegeldus. Olulise põhimõttena propageerisid nii transavangard kui ka Rühm T subjektiivset, isiksuse ja emotsioonide keskset lähenemist kunstile, kunstniku täielikku loomingulist ja vaimset vabadust.