Tooted

Pärast onu Charles Baskerville'i salapärast surma naaseb söör Henry Baskerville Kanadast peremõisa. Peagi on ka tema elu ohus. Ta saab kirja, milles teda hoiatatakse hoiduma nõmmest eemale. Henry kutsub appi legendaarse Sherlock Holmesi. Holmes püüab kindlaks teha kirja koostajat, kuid ei suuda teda tuvastada. Ta otsustab minna koos doktor Watsoniga Henryle appi Baskerville Halli. Henry ei usu eriti legendi põrgukoerast, aga Holmes usub, et asi on tõsine.

Kuigi tuntuimad on ta Sherlock Holmes'i lood ning ise hindas ta parimaks oma ajaloolisi romaane, on eriline koht A. C. Doyle'i loomingus ta fantastilistel teostel. Neid hakkas ta kirjutama alles siis, kui ta oli juba tunnustatud kirjanik. Selgi alal oli ta üsna produktiivne. Tuntuimad tema fantastilistest teostest on "Kadunud maailm" ("The Lost World" - 1912. a.), "Mürgivöönd" ("The Poison Belt" - 1913. a.) ja "Maracoti sügavik" ("The Maracot Deep" - 1927. a.). Tõsi, neis pole küll ei julgeid tehnilisi prognoose, ei kirkaid tulevikukangastusi ega teravaid sotsiaalseid probleeme, mis huvitasid Jules Verne'i ja Herbert Wellsi, kuid terava teadlasepilguga nähtud fantastilised pildid loodusest, eelajaloolistest loomadest ja ookeani põhjas elavaist muinasjutulise Atlantise elanikest pakuvad siiski suurt huvi ning tõelist naudingut.

Valik õpetlikke loomajutte.

Pikanäpu Peeter puges vahtrametsa vargile, salamahti saagiks luges vahert kümme kirvele. Kõrgelt pilve vahelt pilgub varga silma valvas kuu. Puie vahelt valgust vilgub: "Kes siin metsas kõnnib muu?" Sage mets küll seisab lehtes, siiski silmab kirvemees: öövaht tuleb õudses ehtes, kaelas sarv ja latern käes.

"Hm... mulle ei meeldi hästi tema igemete värv. Arvan, et ta peaks saama kord päevas lusikatäie kalamaksaõli. See paneb ta jälle vormi." Selline hoolitsus kuningliku koera eest, kes öösiti kuivas kuudis lamab, oli nüüd vaid minevik. See koer siin oli nälginud, lahjaks jäänud külgedega, määrdunud ning katkutud karvakasukaga, kõhualune ja saba takjanuppudest pulstis. Aga ikkagi oli ta koer, kes oli elanud armastava hoolitsuse all, nii et ta ei teadnud, mis on haigus. Ning nood aastad täis hoolitsust andsid end nüüd tunda. Ta kehaehitus oli tugev ja lihased sitked ning need viisid teda iga päev miil miili järel edasi. Ja süda oli tal vapper ning vaist eksimatu. Nii see koer siis läks, päev päeva järel, ühtsoodu ikka lõuna poole läbi Šoti mägismaa, üle sõnajalaste ning kanarbikuste nõmmede, üle mägede ja tasandike, läbi ojade ja metsade - ikka ühtsoodu ning alati lõuna poole.

Koit ärkas vara, ta oli hästi välja puhanud ja talle näis, nagu oleks täna mingi suur püha. Onn oli heledasti valgustatud, väljast paistis sisse ere päike. Poiss kuulis pirinat, nägi - täissöönud sääsk punetas aknaruudul nagu roosa helmes. Koit tappis pisikese vereimeja vähimagi süümepiinata ning ruttas välja, kissitades silmi harjumatust eredast valgusest, mis paiskus alla taevast, peegeldus välgutaoliste sähvatustena jõelt. Oli haruldaselt vaikne ja soe. Kaselehed lõhnasid. "Tsüit, tsüit, tsürr..." vidistas kõrge rookõrre otsas saba võngutades väike, pruun, musta peaga rootsiitsitaja. Ruugete tiivaotstega valge koiduliblikas hõljus kergelt üle värske rohu. Koit hingas täie rinnaga karget ja puhast õhku. "Kena hommik, mis?" küsis Rookull, katkestades võrguparandamise. "Tore!" "Jaa, ilm võttis viimaks teise tuuri..."

Nüüdiskultuuri juured ulatuvad kaugesse minevikku - neisse aegadesse, mida keskkooli ajalookursusest tunneme esiajana ja vanaajana. Käesolev raamat annab populaarse ülevaate mitmete kultuurinähtuste tekkimisest ja arenemisest kauges minevikus. Lugeja saab nii mõndagi teada inimeste eluolust esiajal ning orjanduslikus ühiskonnas. Need teadmised aitavad avardada silmaringi ning muuta ammumöödunud aegu lähedasemaks ja mõistetavamaks.