Tooted

Kogumikus on järgnevad novellid: Kuldaväärt mees Teise eest Piitsametsa veltveebel Sõjateedel Suure tamme all Armuleib

Sisukord: Välispoliitilisi vaatlusi 1935 - Saksa relvastumise hädaoht ja üldise julgeoleku kindlustamine - Itaalia-Abessiinia sõda - Kaug-Ida ja Lõuna-Ameerika - Balti riigid ja Eesti Eesti sisepoliitiline elu 1935 - Valitsuse poliitiline programm - Seltskonna organiseerimise ja rahvustunde süvendamise aktsioon - Valitsuse kohanemine ülemjuhataja nõuetega - Algatusi põhiseaduse muutmiseks - Võitlus vapsidega Eesti majanduselu 1935 - Põllumajandus - Tööstus - Väliskaubandus - Hindade liikumine - Rahandus - Majanduspoliitika ja riigimajandus - Täienduseks Sotsiaalolud 1935 - Eesti rahvastiku ühiskondlik koostus - Töös- ja töötaolu - Teenistusolud - Elumaksumus - Korteriolud - Sotsiaalkindlustus - Sotsiaalseadusandlus Kehakultuur 1935 Kool ja rahvaharidus 1935 - Kool - Vabaharidustöö Vaimne kultuur 1935 - Kirjandus - Näitekunst - Helikunst - Eesti välismaal - Ideoloogiline ja usundiline elu Eesti kunstielu 1935 Tähtsamaid sündmusi 1935

Kirjandusteadlase, tõlkija ja prosaisti Leo Anveldi (1908-1983) enne sõda ilmunud isikuromaanil on olnud silmapaistev osa eesti psühholoogilise romaani kujunemisel.

Norra kirjanikul Björnstjerne Björnsonil (1832-1910) on Henrik Ibseni kõrval tähtis koht nii Norras kui ka väljaspool, kuuludes tähtsamate maailmakirjanduse meistrite hulka realistlik-naturalistliku ajajärgu ühe juhtivama kujuna. Autor pühendab palju tähelepanu positiivse, loodusteadustega leppinud usuelu küsimustele, positivistlikule kasvatusele, abielureformidele, naisliikumisele ja üldse ühiskonnaelu tervendamisele. Neid sihte taotleb kujukalt ka romaan "Jumala teedel" (1889), kus autor praktilisi päevaprobleeme käsitleb sellise hooga, et probleemid kujunevad elavaiks inimesiks.

Raamatu tarvitajaile. Käesolev teos on mõeldud eeskätt eesti sõnade muutelise sõltuvuse alal vähenõudlikuks abiraamatuks eesti keele laialdasele tarvitajaskonnale (nii eesti päritoluga kui ka ja eriti muulasile) kõnes ja kirjas.

Prantsuse rahvuskangelase Jeanne d'Arc'i kuju on õhutanud paljusid kirjanikke käsitlema teda oma teoseis, kuid ükski pole vaadelnud teda nii omapärasest seisukohast kui Bernard Shaw. Nimelt on kõik eelnenud autorid näinud Orleans'i neitsit sangarliku ja üleinimliku olendina. Shaw aga näeb temas vaid inimest. Johanna pole pühak oma üleloomulikkude võimete tõttu, vaid just seepärast, et ta on täiuslikult loomulik. Shaw nimetab Johannat esimeseks protestandiks, sest ta on esimesi individualiste ja patrioote keskajal, mil selline mõtteviis tundus veel ketserlikuna, ning väidab, et Johanna oleks pidanud astuma tuleriidale ka siis, kui ta poleks sattunud vangi inglaste kätte; ka prantslased oleksid viimaks põletanud ta "ketserlike" ideede pärast.

Romaani sündmustik areneb vanas Poolas ja Mazowszes, kuningas Wladyslaw Jagiello ajal, kuulsa Tannenbergi lahingu (1410) eelaastail. Teoses esitatakse rikkalik tegelaskond, kelle keskkujuks on vahva ja tugev poola aadlik Zbyszko Bogdaniecist, kes armub Mazowsze vürstinna õueneitsisse Danusiasse ning sooritab tema auks kangelastegusid.

Haljas lepamets ulatus unes nagu ilmsigi roikaist õueaiani ja oksad küündisid aida kõrval läbi värava. Juhan nägi selgesti ja tundis hirmu enam kui ilmsi, kuidas turris karvaga õhvakesekõrgune hall hunt hiilis rada mööda lepikust välja, pistis koonu värava pulkade vahele, avas lõuad ja ulus näljaselt ning tigedalt, roosa keeleliistak kahe alumise kihvhamba vahel.

Taani kirjaniku J. Anker Larseni romaan "Tarkade kivi" ilmus 1923. a. ning autor sai selle eest suure kirjandusauhinna. Romaan tõi kirjanikule üleöö kuulsuse ja see tõlgiti kohe pärast ilmumist 15 keelde. Knut Hamsun nimetab seda romaani "grandioosseks saavutuseks", Georg Brandes "valguse imeks" ja Heinrich Federer "suureks luuletuseks". Pöörduda ümber, saada nagu lapseks, alata otsast peale, see mõte on "Tarkade kivi" aluseks. Ja igaüks selle tegelasist peab alustama otsast peale, et leida oma õiget teed. Larseni teosed on rikkad kujude ja sündmuste poolest, mis ei anna edasi ainult aja usundlikke ja maailmavaatelisi voole, vaid ka üldinimlikke sündmusi ja elamusi. Õilsalt, südamlikult kõlavas kõnes, kaunites piltides elavad ainult elamusi taotleva ja kõige välise, poliitilise ja sotsiaalse vastu ükskõikseks jääva kirjaniku "avatud", lapselikult usklikud inimesed.

Suure belgia dramaatiku ja filosoofi Maurice Maeterlincki teos on selle praegusaja vaimuelu ühe silmahakkavama esindaja usutunnistus. See on ülemlaul vaimsele vaprusele, õhutus võitlusele inimese elu määrava saatusega ja selle saatuse võitmine hingelise vabaduse ning siirusega. Siin leiab väljendust vaimustatud panteism, mille allikaid tuleb otsida keskaegsete müstikute, vanade hindude ja nende uusaegsete järglaste, nagu Novalise ja Emersoni, juures. Ometi ei lange selles teoses, nagu teisteski Maeterlincki filosoofilisis kirjutisis, pearõhk seevõrra ainese teaduslikule küljele kui vormi ning keele kaunidusele, esitamisviisi sugestiivsusele ja mõtte haaravusele. Praegusel kibestunud ja pessimistlikul ajastul, mille kõle vaim inimkonda nii raskelt rõhub, Maeterlincki elujaatav ja julgustav vaim on teenäitajaks parema ja hingestatuma tuleviku poole.

Lodzi linnake kasvab. Üksteise võidu kerkivad linna kohale vabrikukorstnad, rikkudes õhku mustade suitsupilvedega. Vabrikust voolavad reoveed mürgitavad õhku ja maapinda, nii et ümbruses koltuvad puud ja rohi. Ka inimesed, kes voolavad kokku siia "tõotatud maale", kõdunevad füüsiliselt ja moraalselt. Noor, energiline mõisnik Karol Borowiecki on enesele leidnud siin tänuliku tööpõllu. Iga vabrikant võtaks ta meeleldi enese juurde teenistusse. Kuid Borowiecki tahab ise asutada vabrikut, et välja suruda alaväärtuslikku turukaupa, mida produtseerivad Lodzi juudid. Viimased panevad käima kõik rattad, et Borowiecki ei saaks oma kavatsust teostada. Karol otsustab siiski eesmärgile jõuda. Ta mõrsja Anka ohverdab selleks kogu oma varanduse. Karol aga abiellub rikka saksa vabrikandi tütrega, sest Anna varandusest ei piisa sihile jõudmiseks. Ometi ei rahulda Borowieckit ei rikkus ega rahulik perekonnaelu. Juhuslikult kohates oma endist mõrsjat, kes on õnne leidnud ennastsalgavas töös laste-varjupaigas, saab Karol aru, et ta on hoolimatult jalgade alla tallanud oma tõelise õnne...

Lodzi linnake kasvab. Üksteise võidu kerkivad linna kohale vabrikukorstnad, rikkudes õhku mustade suitsupilvedega. Vabrikust voolavad reoveed mürgitavad õhku ja maapinda, nii et ümbruses koltuvad puud ja rohi. Ka inimesed, kes voolavad kokku siia "tõotatud maale", kõdunevad füüsiliselt ja moraalselt. Noor, energiline mõisnik Karol Borowiecki on enesele leidnud siin tänuliku tööpõllu. Iga vabrikant võtaks ta meeleldi enese juurde teenistusse. Kuid Borowiecki tahab ise asutada vabrikut, et välja suruda alaväärtuslikku turukaupa, mida produtseerivad Lodzi juudid. Viimased panevad käima kõik rattad, et Borowiecki ei saaks oma kavatsust teostada. Karol otsustab siiski eesmärgile jõuda. Ta mõrsja Anka ohverdab selleks kogu oma varanduse. Karol aga abiellub rikka saksa vabrikandi tütrega, sest Anna varandusest ei piisa sihile jõudmiseks. Ometi ei rahulda Borowieckit ei rikkus ega rahulik perekonnaelu. Juhuslikult kohates oma endist mõrsjat, kes on õnne leidnud ennastsalgavas töös laste-varjupaigas, saab Karol aru, et ta on hoolimatult jalgade alla tallanud oma tõelise õnne...

Päike on juba loojas; ainult punetav taevas näitab veel kohta, kuhu ta kadus. Kullatud pilved ümbritsevad pärjana taevaserva ja kuulutavad vanarahva arvamuse järgi tuuliseid ilmu..

Romaanis kujutab autor haruldase fantaasia inimest, kes aetuna oma suurtest meelekujutlusest püüab elus saavutada sama, mis iga teine loov kunstiinimene oma alal, skulptor, skulptuuris, maalija maalis jne., kirjaniku romaanikuju aga näitlejana, kes siiski ei suuda piirduda kitsa teatrilavaga, vaid kelle rahuldamatu seesmine tung sunnib teda väsimatult näitlema elus endas. Ainult selles ta leiab oma õnne. Omapärase ülesehituse kõrval, täis elujõudu ja poeesiat, on see teos Bojeri loomingus huvitavamaid.