Tooted

Ülevaade kunstniku lapsepõlvest kodutalus, kooliaastatest, visast võitlusest majanduslike raskustega, õpingutest ja tööst Düsseldorfis jm välismaal. Ta külastas 1900. a Pariisi maailmanäitust ja rändas jalgsi üle Alpide Müncheni ning jõudis sama aasta jõuluks Viini kaudu tagasi kodumaale. Ees ei seisnud mitte üksnes loov tegevus kunstnikuna, vaid esmajoones rahva kunstimeele, -arusaamise kasvatamine ja eesti kunstikultuuri loomine. 1901. a korraldas ta oma töödest näituse, mis oli esimeseks eesti kunstinäituseks. Laikmaast sai esimene eesti kunstnik, kellele anti 1929. a Tartu Ülikooli audoktori diplom. "Esimene eesti maalijatest, ja koguni eesti kunstnikkudest üldse, pühendas kodumaale kogu oma ande, jõu ja energia. A. Laikmaa, võttes oma õlgadele raske risti - teerajamise eesti rahvuslikule kunstile, milleks ei jätkunud ei julgust, ei tahtejõudu ega isamaa-armastust tema eelkäijatel" (Alf. Vaga, 1923).

Nooruses. Tormis "Juviklased", see talupojasuguvõsa ajalugu, on täis rikkalikku ja voogavat elu: inimpõlved tõusevad ja hävivad, võitlevad võimu, mõju ja õiguse pärast, võitlevad maa, mere ja loodusjõudude vastu. Ühed võitlevad oma saatuse vastu, teised aga alistuvad sellele alandlikult.Tervikuna on "Juviklaste" romaanitsükkel suurimaid töid norra kirjanduses, üks neid, mis jääb kauaks püsima oma eepilise jõu, inimesekirjelduse sügavuse ja rikka hingelise sisu poolest.

Valik novellette, satiire, humoreske, groteske Sisukord: Mustlased ; Korvitegija Siimu õnn ; Piibumeistri Joobi ulaelu ; Rahapada ; Leib ja armastus ; Uks lahti, siin kriminaalkomissar! ; Mees mehe vastu ; Hüüd inimsuse poole ; Eelhirm ; August Jürisoo rõõmud ; Sõnad ja teod ; Hall elu ; Maanaine ; Õnnetus raudteejaamas ; Optant ; Nälg ja surm ; Hirm ; Mälupraod ; Päästekangelane ; Elu nullpunkt ; Kunst ja roim ; Räbalad

Romaan kauni poolatari Marja Walewska armastusest Napoleoni vastu.

Teade Marja surmast võttis viis kuud, et jõuda Püha Helenani.
Kuid südame eelaimused on kiiremad; Marchandi "Päevik" ja "Memuaarid" on sellega kooskõlas.
Sellest kuupäevast saadik keisri tervis halvenes kiiresti.
Kas ta teadis Marja abiellumisest? Kas aimas ta selle tõelist põhjust?
Kordagi Napoleon ei maininud tema nime oma aeglase surmaheitluse ühegi tunnistaja ees.
Kuid ühel õhtul ta ütles Montholonile:
- Üksainus naine armastas mind tõsiselt...
Teda pole enam...

Romaan jutustab saksa rändmuusikute elust. Mathes on harjunud oma viiuliga ringi rändama ühest külast teise. Ta ei mõista oma sõpra Franzi, kes loobus rändurielust ja abiellus. Nii ongi ta teel sõbra juurde, et vaadata, kuidas Franz elab oma pere keskel.

"Selambid" on egoismi-eepos, ühe manduva, vääras suunas elama tõugatud perekonnagrupi arengulugu. Teost läbib sümpaatselt irooniline põhitoon; kujusid vaadeldakse parajalt kauguselt, sümpaatiaavaldused on kahetähenduslikud ja mänglevad. Kõiges märkab hea stilisti oskuslikku kätt. Ei peaks olema põhjendamatu just selle teose tutvustamine eesti publikule rootsi uuema kunstiküpse romaanitoodangu musternäitena.

Sisu: Ajalugu Kiirpilk üle maa varade Rahvas Väline areng suurlinnades New York Chicago Detroit Washington Sotsiaalsed olud Kodu ja kodukultuur Sotsiaalse töö korraldus Uus rahvus - ameeriklane Kirjandust

Romaanis "Uputus" kujutatakse sõda rootslastega, kes okupeerivad Suur-Poola ja Varssavi. Leedu hetman vürst Janusz Radziwill alistub vaenlasele ning tema teenistusest lahkub rida poola patrioote, nende seas ka Skrzetuski, Wolodyjowski ja vana vahva pan Zagloba. Teose peategelaseks on noor aadlik Andrzej Kmicic, kelle hetman saadab tähtsate ülesannetega vürst Boguslaw Radziwilli juurde. Pärast kohtumist Boguslawiga veendub pan Kmicic samuti Radziwillide reetlikkuses, katkestab kõik sidemed nendega ja teeninb oma isamaad Babiniczi varjunime all, sooritades mitmesuguseid kangelastegusid, sellal kui ta mõrsja Olenka Billewicz jääb kauemaks ajaks Radziwillide kätte vangi. Vahepeal tekib Poolas täielik anarhia. Nii rootslased kui ka venelased laastavad maad. Ainult üksikud patrioodid esinevad põgenenud kuninga pooldajaina. Kmicic-Babinicz etendab tähtsat osa Jasna Gora kloostri kaitsmisel rootslaste vastu, kes on sunnitud lõppeks taanduma. Pärast Jasna Gora Kloostri päästmist siirdub pan Kmicie Sileesiasse: siin astub ta kuningas Jan Kazimierzi teenistusse ning pöördub varsti tema saatjaskonnaga isamaale tagasi. Poola rahvas koondub viimaks oma õnnetu kuninga ümber, kes on saabunud Lwowi, ja nüüd algab otsustav võitlus vaenlastega. Kmicic võtab innukalt osa Varssavi piiramisest, kuhu on asunud oma väega Rootsi marssal Wittemberg. Pealinn vallutatakse ühendatud Poola vägede poolt ning siis läheb Kmicic tugeva ratsasalga eesotsas Žmudzimaale, kus viibib tema pruut vürst Radziwilli võimuses.

Norra kirjaniku Knut Hamsuni «Viktoriat» on peetud üheks uuema aja maailmakirjanduse kõige väljapaistvamaks armastusromaaniks.