Tooted

Algebra ülesannete kogu keskkooli VIII-XI klassile.

Vene klassiku Aleksandr Puškini viieosaline proosatsükkel.

Jutustused:
Lask
Tuisk
Kirstutegija
Postijaam-ülem
Talutüdruk-preili

Neil päevil aga puhkes Idamaade kohal äike. Türgi kuulutas Venemaale sõja, vürstiriikide vabastamiseks määratud tähtaeg oli juba möödas; päev, mil türklased Sinope'i all hävitavalt lüüa said, polnud enam kaugel. Viimastes Insarovini jõudnud kirjades kutsuti teda järelejätmatult kodumaale. Ta tervis polnud ikka veel paranenud: ta köhis, oli nõrk, kannatas kergete palavikuhoogude all, kuid ta ei olnud peaaegu iialgi kodus. Ta süda lõi põlema: ta ei mõtelnud enam haigusele. Alatasa sõitis ta Moskvas ringi, kohtus vargsi mitmesuguste isikutega, kirjutas ööd läbi, oli päevade kaupa kadunud; ta teatas peremehele, et sõidab varsti ära, ja kinkis talle juba ette oma lihtsa mööbli...

Raamat on abivahendiks lindude tundmaõppimisel looduses. Olles eesti keeles esimeseks omataoliseks, on ta määratud meie laialdasele linnusõprade perele (jahi- ja kalamehed, metsa- ja põllumajanduse praktikud, koolinoored jt.), kellel tuleb tegemist teha elusate lindude vaatlemisega ja uurimisega.

Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kuid kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast madalast üles kasvanud. Meie päevil, kus vanu jutte mitmelt maalt hoolega kokku korjatakse ja kirja pannakse, võivad õpetatud mehed selgesti tunnistada, et mitme laialilagunenud jutu eod ühest tüvikust on üles kasvanud, kust võsusid teistesse kohtadesse viidi ja kus nad hiljemini sedaviisi kasvasid, kuidas päikeseterad, vihmasajud ja tuulehood neid kosutasid, või tähendussõnata üteldes: kuidas iga rahva mõistus, vaimuharidus ja elamise viis nende külge puutusid." Fr. R. Kreutzwaldi eessõnast "Eesti rahva ennemuistsete juttude" I trükile

Käesolev raamat on Eesti rahvatantsuvaldkonnale üks erilisemaid. Seda tuntakse ka kui Toomi piiblit.

Sisukord: Imelik peegel Ahjualune Ilus minia Südi sõsar Rüütli poeg Vaeslaps ja talutütar Suur Peeter ja Väike Peeter Vigur rehepapp

Romaan sõjakast vana usku vene rahvast, kes elab Tšetšeenia mägedes ja keda kutsutakse mäekasakateks.

Traagiline jutustus isata jäänud poisi raskest elust pärast ema teistkordset abiellumist.

Autor meenutab oma varast lapsepõlve, peatub lühidalt ka oma vanemate elukäigul ja mõisateenistusel Kärstna mõisniku Anrepi all. J. Kõppu hilisem lapsepõlv (vanuses 7-14 a.) möödus juba Lätimaal Valga maakonnas, Valgas astus ta ka linnakooli. Raamatu esimene köide lõpeb meenutustega Treffneri gümnaasiumist.

Muinasjutud" kirjutas Gorki aastail 1910-1913, uue revolutsioonilise tõusu ajajärgul. Nad jätkasid revolutsioonilise romantismi traditsioone ja kutsusid võitlema inimväärse elu eest. "Muinasjutud" erinesid oma reipa tooni, heroilise teema ja sotsialistliku humanismi tõttu põhjalikult reaktsiooni-ajajärgu kirjandusest. Nad täitsid tegelikult proletaarse kirjanduse ülesannet - tungida otse elu keerisesse ja võidelda tõelise kirega sotsialistlike ideaalide eest. K. Muratova

Sisukord: Taevaskoja asunik Meri Kangelane partneriga Kuristik Ristisõitjad Tema Kuninglik Kõrgus Peetrus Kuppelvaar Põhjaneitsi

Romaani sündmustiku keskmes on tütarlastegümnaasiumi direktor Hugo Teis, positsiooniga ja avalikkuses lugupeetud mees. Püüdes selgitada ühe oma õpilase kunstnikumodelliks olemise kõlbelisi tagamaid, satub ta ise moraalsete süüdistuste alla...

V. Õuna kaheosaline romaan annab masendava ülevaate vene okupatsiooni käigust ja kommunistide võtetest ühe vaba rahva murdmisel ja hävitamisel. Laialdase tegelaskonna saatus paneb meid valusalt kaasa elama ja kaasa tundma. Esimese köite tegevus algab baaside lepinguga 1939. aastal ning lõpeb esimese aastaga okupatsioonivõimude all. Teises köites jätkub esimese punase aasta laiahaardeline kirjeldus. Järjest suurenev surve inimestele, jultunud valepropaganda, halvenev majanduslik olukord, tihenev NKVD haare inimeste ümber kulmineerub küüditamise ja lõpuks sõja ning vabanemise päevadega.

Kotkasulg lendas edasi. Indigaa hüppas üle kuuest ojast, ronis üle kuuest sopkast, läks üle kuuest jõest. Ta jõudis soo äärde. Sulg lendas otsesihis edasi. Mis pidi tegema Indigaa? Ta hakkas neid puuoksi soopinnale loopima. Sammus mööda neid oksi edasi. Oksad vajusid vee alla. Soo mulises. Selle kohal tantsisid sinised tulukesed. Indigaa jõudis juba soo keskele. Seisis ta teel väike küürakas mees. Sellel mehel oli üks jalg, ka üksainus käsi oli tal. Indigaa kohkus: ta süda hakkas põksuma, käed-jalad värisema. Indigaa tundis selle mehe ära, kuigi ta teda seni kordagi ei olnud näinud. Selle mehe nimi oli Bokoo. Ta tegi inimestele ainult kurja. Vedas neid mööda sood niikaua, kuni soolaukad neid neelasid. Bokoo lausub: "Kuhu lähed, noormees?" "Sind otsin!" kostab Indigaa. (Mis tal enam kaotada oligi!) "Olen siin," ütleb Bokoo. "Milleks on sul mind tarvis?" Sisukord: Vapper Azmuun Suur häda Kõige tugevam Tšorill ja Tšoltšinai Aiogaa Seitse hirmu Poeg kase otsas Kuidas metsloomad jalgu vahetasid Kaks nõrka ja üks tugev Halb Laado Tühi pea Väike Elga Rumal rikas Ahne Kantšuga Poiss Tšoktšo Vaeslaps Mambu Kuldvõru Kaksikud Kile Bamba ja Lotše-vägilane