Tooted

Norra etnograafi Thor Heyerdahli raamat kirjeldab reisi, mille autor koos viie kaaslasega teostas parvel 1947. aastal Peruu rannikult Polüneesia saartele. Selle haruldase julguse ja osavuse tõttu, millega ekspeditsioonist osavõtjad väga lihtsat materiaalset varustust kasutades sooritasid ohtliku sõidu üle Vaikse ookeani, on see reis üks kõige julgemaid ja väljapaistvamaid teaduslikke ekspeditsioone viimase saja aasta jooksul.

Raamat sisaldab bibliograafiat ja selgitavaid märkuseid.

Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… kui see pole õudne või hukatuslik”. Naer peab teenima inimese üleolekut kõige selle üle, mis on veider või madal, labane ja äbarik. Naeruvääristades nõnda esmajoones pahelisi nähtusi küll üksikisikute juures, aga veelgi rohkem laiemas ühiskondlikus elus, aitavad naljandid suurel määral kaasa nende nähtuste vastu võitlemisel.

Grigori Adamovi ulmeline romaan nõukogude allveelaeva Pioneer reisist Leningradist Vladivostokki. Romaan on kirjutatud 1930. aastate teises pooles stalinliku patriotismi vaimus. Esmalt ilmus see 1938. aastal järjejutuna ajalehes Pionerskaja Pravda, seejärel raamatuna 1939. aastal. Teosel oli suur menu tolleaegse noorsoo hulgas ning hiljem on tehtud romaanist üle 20 kordustrüki. Pärast 1953. aastat ilmunud väljaannetest on eemaldatud tekstilõigud, mis olid seotud Staliniga.

Seilusjutt aareteotsijast

Pikanäpu Peeter puges vahtrametsa vargile, salamahti saagiks luges vahert kümme kirvele. Kõrgelt pilve vahelt pilgub varga silma valvas kuu. Puie vahelt valgust vilgub: "Kes siin metsas kõnnib muu?" Sage mets küll seisab lehtes, siiski silmab kirvemees: öövaht tuleb õudses ehtes, kaelas sarv ja latern käes.

Raamat annab ülevaate auto ehitusest (seadmetest, hooldamisest, rikete kõrvaldamisest), autojuhtimise võtetest ning autojuhi töö organiseerimisest.

Ja selleski peegelduvad kirjaniku kirjanduslikud nõrkused ning puudujäägid, on selleski naturalismi sugemeid, lamedust. Kuid peamine "Kuldvasikas" on selle näitamine, kuidas raha kapitalistlikus ühiskonnas muserdab inimest, loomastab teda, on selliste pahede allikas, mis on lahutamatud ja omased kodanlikule korrale, olid lahutamatud ja omased ka kodanlikule Eestile

Raamatu "Naljakas inimene" kohta on Voldemar Panso ise kirjutanud: "See naljakas kirjatöö on kõike muud kui reisiraamat. Ta võiks olla reisijaraamat – raamat, mille reisija vagunisse kaasa võtab. Sama hästi sobib ta saunasabasse või hilisõhtul voodisse – kui und ei tule. Siis tuleb. Teistpidi on ta reisija raamat, kuna kirjutajaks on olnud inimene, kes väga armastab reisida." Ka teine raamat, "Laevaga Leningradist Odessasse", sisaldab kirjaniku enda reisimärkmeid.

Kõvas köites raamat sarjast Lydia Koidula teosed

Inglise suur luuletaja George Gordon Byron on maailmakirjanduses revolutsioonilise romantismi rajaja. Ta mõju ületas kiiresti kodumaa piirid, juba oma eluajal oli Byron Euroopas tunnustatum ja kuulsam kui Inglismaal.

Üks Norra mere kiri

Seiklusjuttude autorina tuntuks saanud Robert Louis Stevensoni "Must Nool" käsitleb Inglismaa ajaloo perioodi, mil Yorkide ja Lancasterite dünastiate vahel toimus Inglise trooni pärast äge võitlus: Rooside sõda. Yorkide ja Lancasterite suguvõsa vappide järgi nime saanud sõda kestis kolmkümmend aastat (1455–1485). Väga paljud aadlikud käisid selle sõja jooksul pidevalt ühest leerist teise, olles kord Yorkide, kord Lancasterite poolt — kuidas aga parajasti sobivamana tundus. Selliseid mõisnikke esindab romaanis sir Daniel Brackley. Niisugune poolte vahetamine tekitas kogu maal suure segaduse, mis omakorda kutsus esile taltsutamatu rüüstamise ja omavolitsemise. Seda ei suutnud talupojad pikalt kannatada. Romaanis näeme üht sellist talupoegade ja lihtsate inimeste protesti avaldust — lindpriidest koosnevat "Musta Noole" salka, kes püüab kaitsta alamate kihtide huve.

Vähe on lugejaid, kes pole ise kaasa elanud või siis vähemalt pealt näinud mõnd toimunud liiklusõnnetust. Liiklusõnnetused nõuavad meilt igal aastal palju ohvreid. Kas võib ja tohib see nii edasi kesta? Ei või ega tohi, ning liiklusõnnetuste vastu tuleb võidelda kõige otsustavamalt kõigi võimalike abinõudega. Raamat on illustreeritud hoiatavate fotodega raskete liiklusõnnetuste tagajärgedest.

Romaan kirjeldab sõjapagulasena Hispaanias viibiva Martini elu. Väikelinna tavernis kuuleb ta huvitava legendi raudsest vilepuhujast, kes saabub ootamatult linna ning kelle mäng hoiatab halva südametunnistusega inimeste eest.

Schuberti elus polnud mingisuguseid ebatavalisi sündmusi, mis teeksid tema eluloo "ilukirjanduslikult" haaravaks. Hämmastav oma loomingulise produktiivsuse, alaliste otsingute, ülirikaste kunstiliste muljete poolest, näis tema elu väliselt argipäevasena ja üksluisena. Beethoveni ja Weberi, Goethe ja Heine kaasaegsena, kes teostas oma kunstialal samaväärse pöörde, nagu need suurvaimudki, ei leidnud Schubert oma eluajal nendega võrdset hindamist ega saavutanud üldse kuigi laialdast tunnustust. Schuberti loomingu kõige tähtsam osa ei huvitanud kirjastajaid ja jäi käsikirjadesse. Paljud teosed, nende seas ka terve sümfoonia (niinimetatud "Gasteini sümfoonia", mille lõi helilooja 1825. aasta suvel Gasteinis), on nähtavasti jäljetult kaduma läinud, aga mõned teosed, nagu näiteks geniaalne "Lõpetamata sümfoonia", leiti peaaegu pool sajandit pärast helilooja surma. Helilooja kodulinnas Viinis toimus kontsert Schuberti teostest vaid üksainus kord tema eluajal. Schuberti elus ei olnud huvitavaid välisreise, ei silmapaistvaid avalikke esinemisi, ei romantilisi seiklusi, ei hiilgavaid seltskondlikke sidemeid, ei väliseid triumfe - kõike seda, mida esineb maailmakuulsuste biograafiates.

Taimede tähtsamad organid
Mullad
Toalillede paljundamine
Toalillede istutamine
Kastmine ja piserdamine
Valguse ja soojuse reguleerimine
Toalillede väetamine
Toalillede lõikamine ja sidumine
Haiguste ja kahjurite tõrje
Toalilled väljas
Igihaljad toalilled
Suvehaljad toalilled
Ajatamislilled
Ampli- ja ronitaimed
Kaktused ja teised sukulendid
Toalillede valik
Lillede paigutamine toas

Käesolevat eestikeelset väljaannet on täiendanud selle tõlkija ja on lisanud juurde Eesti NSV-s seni vähe tuntud toalillede kirjeldusi (griseliiniad, vrieesiad, kurkuuligo jt.). Sellega on püütud lillesõprade tähelepanu juhtida toas kasvatavate taimede mitmekesisusele, sortimendi laiendamise võimalustele ja kaasa aidata toalillede tundmaõppimisele.
Seoses sellega on käesolevat tõlketeost täiendatud ka joonistega.