Tooted

Kiiraurik "Roland" on teel Breemenist New Yorki, suure mitmekesise seltskonnaga pardal. Reisijate keskel viibib saksa arst Friedrich Kammacher; ta on maha jätnud oma perekonna ning loobunud kõigest Euroopas, et järgneda noorele tantsijatarile Ingigerd Hahlströmile, kes sõidab sama aurikuga. Ent "Roland" hukkub ookeanil ning ainult väike osa reisijaid päästetakse, nende hulgas romaani peakangelased. Hirmsa katastroofi elamused tekitavad Friedrich Kammacheris raske hingelise kriisi, mis laheneb alles Ameerikas, kus ta satub kunstnikkude miljöösse. Uute muljete mõjul Kammacher vabaneb aegamööda oma haiglasest armastusest dekadentse tantsijatari vastu ning ühes kujur Eva Burnsiga, kes saab tema muutunud elu kaaslaseks, pöördub tagasi kodumaale.

Torm oli raevutsenud kogu öö, nüüd aga tüündis see äkki ja tekkis surmavaikus... Haldor Bessason ärkas sellest vaikusest. Ta oli lamanud vajununa sügavasse ja unenägudeta unne. Ta ei maganud kunagi paremini kui siis, kui paha ilm möllas vana turbamaja ümber... Nüüd ta ärkas ja kuulatas imestusega pimeduses; - kas tõesti oli nii vaikseks jäänud?... Esimestel sekunditel ei võinud ta kuulda ühtki häält. Õhk oli natuke raske ja sumbunud väikses laepealses kambris. Oli kottpime ja ta ei võinud näha ühtki valgusekuma. Ta pööras enese teisele küljele ja kobas kätega pimeduses, mingist rahutusest äkki haaratud. Ta leidis sooja keha ümara õla ja käsivarre. Rahu ja julgeoleku tunne tuli talle jälle tagasi, ta ringutas ja ohkas mõnutundest.

Raamatus kirjeldatakse Vene sõjalaevastiku fregati "Pallada" ümbermaailmareisi 1852-1854.

Tsemendivabrik Jaksuküla poisid Teotahtelised poisid

Sädelevalt humoorikas komöödia "Pisuhänd", mille Eduard Vilde (1865-1933) kirjutas 1913. aastal, paljastab eesti kodanluse kultuuritust ja karjerismi.

Kuigi tuntuimad on ta Sherlock Holmes'i lood ning ise hindas ta parimaks oma ajaloolisi romaane, on eriline koht A. C. Doyle'i loomingus ta fantastilistel teostel. Neid hakkas ta kirjutama alles siis, kui ta oli juba tunnustatud kirjanik. Selgi alal oli ta üsna produktiivne. Tuntuimad tema fantastilistest teostest on "Kadunud maailm" ("The Lost World" - 1912. a.), "Mürgivöönd" ("The Poison Belt" - 1913. a.) ja "Maracoti sügavik" ("The Maracot Deep" - 1927. a.). Tõsi, neis pole küll ei julgeid tehnilisi prognoose, ei kirkaid tulevikukangastusi ega teravaid sotsiaalseid probleeme, mis huvitasid Jules Verne'i ja Herbert Wellsi, kuid terava teadlasepilguga nähtud fantastilised pildid loodusest, eelajaloolistest loomadest ja ookeani põhjas elavaist muinasjutulise Atlantise elanikest pakuvad siiski suurt huvi ning tõelist naudingut.

"Kapteni tütre" aines on võetud Pugatšovi mässu ajajärgust. Mäss puhkes Katariina II ajal, aastal 1773, Uurali kasakate keskel, kust kandus laiali Kaasani ja teistesse naaberkubermangudesse. Mässu põhjuseks oli üldine alama klassi rahulolematus valitsusega, mida oskas kasutada võimude poolt taga otsitav Doni kasakas Pugatšov, kes nimetas end keiser Peeter III-ks.

Raamatus on toodud näidend "Kirsiaed" ning novell "Jonõtš".

Luulekogumikku on koondatud kõik need luuletused, mis autori arvates ta senisest loomingust võiksid leida arvestamist ja avaldamist ka edaspidi ning seepärast kannab kogumik alapealkirja "Kogutud luuletused". Välja on jäetud värsid, mis tunduvad praegu väheküpseina kas kunstiliselt teostuselt või mõttejõu ebaselguselt ja löövuselt. Sisuliselt on silmas peetud autori loomingu peateema, töötava inimese, inimese-looja teema arendamist seoses autori vaadete ja ellusuhtumise kujunemisega.

"Laevahukk" on india silmapaistva kirjaniku Rabindranath Tagore üks populaarsemaid teoseid. Raamatus tutvustatakse india intelligentsi keskkihi elu ülemöödunud sajandi teisel poolel. Sügavalt ning psühholoogiliselt paljastab kirjanik vastuolu inimese ja ühiskonna vahel, kus keskaegsed traditsioonid omasid veel suurt erikaalu. Romaanis jutustatakse kahe noorpaari pulmadest, mis toimuvad kõigiti kombepäraselt: peig ja mõrsja pole teineteist varemalt näinud, abielu toimub ainult vanemate soovil ning ilma vastastikuse armastuseta. Sattunud äkki tormi kätte Gangesel, hukkuvad pulmalised viimseni. Ainult juhuse läbi pääsevad noormees ja neiu, kes ennast eksikombel meheks ja naiseks peavad. Teose keel on lihtne ning dialoogile lähenev.

Kogumikus on 3 ajaloolist uurimust, 5 kultuuriloolist kirjutist ning 29 kirjanduskriitilist artiklit.

Jutustus Eesti lennuväe loomisest ja selle algpäevadest. «Loen selle loo oma otstarbe täitnud olevat, kui see suudab anda peamiselt meie nooremale sugupõlvele üldpildi EV lennuväe töö-, pidu- ja sõjapäevist, lendurite kutselisist ja inimlikest muredest, vaimust ja võitlusist oma ideede eest. Loodan, et see ühtlasi pakub pisut värskendust ka endiste lennuväelaste mälestusile «õpitud kutse» tööpõllul rassimise aegadest. Et viia lugeja talle võõravõitu miljöösse lihtsaimalt ja loomulikult, on jutustus kavastatud lennuväkke sattuva nooruki ja hiljem lendurina kõigil temataoliste üritusil kaasalööva mehe käekäiguna, mis on rööpaiks jutu veeremisel läbi möödunud poolsajandi ja selle sündmuste päätegelase lähimas ümbruses. Juhtumid on esitatud päätegelase vaatepunktist ja sageli sündmuste meeleolu all. Seega siis ei esinda see eesti lennuväelaste poolt ühiselt tunnustatud seisukohti ega taha olla kokkuvõte Eesti lennuväe ajaloost või selle ühest osastki.» Autor

Jutustus Eesti lennuväe loomisest, selle algpäevadest ja lõpust Teise maailmasõja aastail. «Loen selle loo oma otstarbe täitnud olevat, kui see suudab anda peamiselt meie nooremale sugupõlvele üldpildi EV lennuväe töö-, pidu- ja sõjapäevist, lendurite kutselisist ja inimlikest muredest, vaimust ja võitlusist oma ideede eest. Loodan, et see ühtlasi pakub pisut värskendust ka endiste lennuväelaste mälestusile «õpitud kutse» tööpõllul rassimise aegadest. Et viia lugeja talle võõravõitu miljöösse lihtsaimalt ja loomulikult, on jutustus kavastatud lennuväkke sattuva nooruki ja hiljem lendurina kõigil temataoliste üritusil kaasalööva mehe käekäiguna, mis on rööpaiks jutu veeremisel läbi möödunud poolsajandi ja selle sündmuste päätegelase lähimas ümbruses. Juhtumid on esitatud päätegelase vaatepunktist ja sageli sündmuste meeleolu all. Seega siis ei esinda see eesti lennuväelaste poolt ühiselt tunnustatud seisukohti ega taha olla kokkuvõte Eesti lennuväe ajaloost või selle ühest osastki.» Autor

Sisukord: Murka kutsikapõlv Laevast ja laevakoertest Lahkumine Murka ja meri Taani väinad Saadame Põhjamere põrgu! Murka, töö ja heeringad Sool silmades Murka, kajakad ja merekurat "Riia Moed" ehk edevuse laat Lahkumine ja jällenägemine

Osvald Tooming (26. jaanuar 1914 Vigala vald, Vigala kihelkond – 6. juuni 1992 Tartu) oli eesti kirjanik. Õppis 1935–1939 Tartu Ülikoolis õigusteadust, töötas 1934–1941 ajakirjanikuna. 1941–1942 oli saksa ja 1951–1955 nõukogude okupatsioonivõimu vang. Kirjutanud romaane, jutte, näidendeid ja publitsistikat. Käsitlenud eeskätt maaelu ning inimese ja looduse suhet.

Nahksuka juttude kolmas raamat. "See teine, harjumuse sünnitatud loomus, ütles noorele irokeesile kohe, et ta on üksinda vaenlaste hulgas. Sööstes mõttekiirusel läbi vee, tormas ta Tšingatškuki kõri kallale. Indiaanlased tormasid tiigritena teineteise peale. Mõlemal vastasel, kes viibisid tollel pilkaspimedal ööl jões, mis võis elu ja surma peale võitlevale inimesele väga ohtlikuks saada, paistis silmade ees seisvat ainult nende lepitamatu vaen ja oma vastase hävitamine."

Romaani peategelane Pavel Nikolajevitš Tšitšikov on ettevõtlik tegelane, kes liigub stagneerunud mõisnike ja ametnike seas. Paindlik ja pugejalik mees unistab samuti varandusest ja soojast kohast. Pettuste tõttu riigiteenistusest tagandatud õnnekütil on omapärane rikastumisplaan. Ta reisib mööda Venemaad ja ostab mõisnikelt "surnud hingi" – talupoegi, kes on juba elust lahkunud, kuid ei ole veel ametlikult revisjonilehelt maha kantud.

Päevikulehti aastaist 1922-1926. 1922. a. sai Oskar Kallas Eesti Vabariigi suursaadikuks Inglismaal ning Aino ja Oskar Kallas asusid Londonisse. Intelligentne ja šarmantne Aino Kallas oli väärikas suursaadikuproua, oma mehe saatja vastuvõttudel, mida ta päevikus ka kirjeldab. Hetkekski ei unustanud Kallas loomingulist tegevust, neil aastail valmisid "Barbara von Tisenhusen" (1923) ja "Reigi õpetaja" (1926), mis märgivad kirjanduslikku teisenemist ja uut kvaliteeti. Rabava löögina tuli Aino Kallasele 1926. a. algul Eino Leino surmateade.

See Ain Kalmuse ajalooline romaan käsitleb meie kodumaa üht heroilisemat perioodi. Teos algab piiskop Alberti võõruspeoga, kus vangistatakse Liivi maavanemad, ja lõpeb Tallinna lahinguga ning linna vallutamisega taanlaste poolt. Peategelaseks on autori eelmisest romaanist «Jumalad lahkuvad maalt» tuttav Tabelinus, kes elab läbi sügavaid pettumusi ja irdub ristiusust. Tema saatus ongi romaani tulipunktiks, millele ajajärgu dramaatika moodustab ereda tausta.

Kogumikus on reisikirju kaheksalt väliseesti autorilt. ¤ Karl Ast-Rumor. Angkor ¤ Salme Ekbaum. Kajaksulg Superiori äärest ¤ Gert Helbemäe. Cornwalli motiive ¤ Ella Ilbak. Tere, Uus Maailm! ¤ Peeter Lindsaar. Üle Austraalia mandri ¤ Karl Ristikivi. Itaalia capriccio ¤ Valev Uibopuu. Lõuna poole ¤ Arno Vihalemm. Turisti värsipõimik

«Noorusest peale on mu hinges olnud ähmane soov ja tahe enesest seda, kes ma tõesti olen,» ütleb teose peategelane Wilhelm Meister enda kohta. «Wilhelm Meisteri õpiaastad» ongi Johann Wofgang Goethe romaan «isiksuse kasvatamisest», mille aluseks on humanistlik ideaal täisväärtusliku isiksuse igakülgsest vaimsest ja ühiskondlikust arengust. Kuna aga Goethe esialgsete kavatsuste kohaselt pidi teose keskpunktiks olema teater, võitleb Goethe oma romaanis diletantismi vastu kõigil kunstialadel, eriti aga näitekunstis ja tutvustab lugejaid XVIII sajandi teatriga ja rändnäitetruppidega. Wilhelm Meisteri elukäiguga seotud sündmuste kaudu saame laiahaardelise pildi selleaegsetest linnakodanluse ja aadli elust.