Tooted

Inimesena oli Adele Reindorff sirgjooneline. Ta on kasvanud ja arenenud koos oma ajaga, koos teda ümbritseva ajaga, sest ta on alati elanud avara südamega ja käinud oma kunstnikuteed lahtiste silmadega.

Tiina Tuvikese romaan "Aegadesse raiutud näod" kujutab Michelangelo elu ja loometööd.

Käesolev akordionimängu õpik on praktiliseks käsiraamatuks isetegevuslikele ringidele, laste-muusikakoolidele, muusikakoolidele ning iseõppijatele. Kunstiline materjal on metoodiliselt jaotatud nii, et ta võimaldaks järkjärgulist üleminekut kergemalt tehnikaliigilt raskemale.

Mõlemad jutud käsitlevad inimese piiride küsimust: „Amfiibinimeses” täiustab geniaalne kirurg Salvator oma äranägemise järgi eluorganisme ning on loonud amfiibinimese, „Maailmavalitsejas” saavutab teadlane Stirner võime kontrollida elusolendite mõtteid ja tahet.

Sisukord: A. Peterson. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum nõukogude võimu aastail H. Moora ja A. Moora. Baltimaade ajaloolis-kultuuriliste allvaldkondade ja vähemate alljaotuste kujunemisest J. Linnus. Küla sepikojad Saaremaal. A. Viires. Eesti taluehitiste uurimisest. A. Luts. Rändpüügist Eesti merekalastuses V. Kalits. Kihnlaste kiviveost. E Looke. Kanepitoidud Eestis P. Ariste. Tänapäeva vadjalastest M. Stepermanis. Läti NSV TA etnograafide ekspeditsiooni töö tulemusi Põhja-Vidzemes. Resümee G. Kaljuvee. Töökuse kasvatamine lastes eesti rahvatraditsiooni järgi Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1958. aastal.

Selle raamatu veergudel jagab autor lugejaga oma vahetuid, eredaid muljeid Taani maast ja rahvast. Nende muljete aluseks on tavaline turismimatk. Säärase matka ajaline piiratus ning programmi koormatus seavad kirjaniku küllalt raske ülesande ette: tohutust tähelepanekutehulgast, kõigest läbisegi nähtust-kuuldust tuleb algul hoolikalt välja noppida peamised, iseloomustavad üksikasjad. Alles sel kombel n.-ö. rikastatud materjalist kujuneb pingsa töö tulemusena järeldustes ja üldistustes tõsioludele vastav, objektiivne pilt tegelikkusest.

Karl Rumor (1886-1971), sajandi alguse aktiivseid revolutsioonitegelasi, hilisem eesti Vabariigi aegne tuntud poliitik ja ajakirjanik, kirjutas end eesti kirjandusse põhiliselt 1920-ndail aastail ilmunud novellidega. Kirjaniku ainsaks romaaniks jäi emigratsioonis valminud ja 1960. a. võõrsil trükitud «Krutsifiks». Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse.

Raamatu minategelane Robert on noor pagulane Eestist. Tema senine tööandja – äpardunud reisifirma "Sinine Luik" – läheb pankrotti ja noormees peab uue koha leidma. Ajakirjanikust pansionikaaslase Pauli soovitusel vastab ta saladusliku Videviku maja töökuulutusele, et Paulile andmeid hankida. Romaani teine osa jätkab eesti pagulase elu vaatlemist Inglismaal.

Henry Wadsworth Longfellow – põhja-ameerika suurim poeet XIX sajandil – mõistis üsna varakult oma kutsumust, ilmutades juba poisikesena andekust värsside loomisel ja silmapaistvat huvi sünnimaa mineviku ning rahvapärimuste, eriti indiaani mütoloogia vastu. Indiaanlaste teema paeluski teda kõige enam. Jutlustamata rasside üheõiguslust üldsõnaliselt, koputas ta nii indiaanlaste kui ka neegerorjade nimel järjest utngivamalt inimkonna südametunnistusele. Optimistina lootis ta tulevikust palju ja jõudis neegrite orjapõlve lõppu nähagi, ent indiaanlastest kui rahvast olid juba tollal säilinud ainult riismed. Oma parimas eeposes "Laul Haiavatast" talletas poeet kõik oma teadmised indiaani folkloorist ja kogu oma armastuse elle alistamatu loodusrahva vastu ning südamevalu ta pärast. Poeemi peategelane, legendaarne kuju, kehastab indiaani rahva üllamaid omadusi – ausust, mehisust, töökust ja ilumeelt. Eriti rõhutab autor indiaanlaste rahuarmastust ja külalislahkust, millest nad isegi valgete tulekul saatuslikult kaua kinni peavad. Eepos ülistabki tööd ja rahupõlve, sõprust nign armastust. Rohkem võitleb nimikangelane stiihia kui otseste vastastega, jääb aga võitjaks nii elus kui surmas. See kaunis ning omapärane lugulaul on ilmunud kõigis kultuurkeeltes ja lugejaskonda alati köitnud.

Käesolev raamat käsitleb loomade rännetega seotud küsimusi. Huvi raamatu vastu peaks tõstma ka see, et autor käsitleb materjali väga laiahaardeliselt, teaduse viimaste andmete alusel.

Olgu merel, maal või kaugetel randadel, inimesed rändavad oma eluteel. Rändavad läbi elu rõõmude ja murede, teenivad palgehigis oma igapäevast leiba, kummardavad jumalate ees ja toovad neile ohvreid. Koos inimesega rändab ta neljajalgne abiline. Ta on sageli usaldatavam ja truum kui paljudki inimesed, kes küll vannuvad truudust ja nimetavad endid su sõbraks, ent kes samal ajal võivad olla õelad vaenlased.Sisukord:Laevakoer BobiRalfPeeter ja LiisuKrokodillEeselKilpkonn

Herman Sergo (1911-1989) sõitis koolivaheaegadel purjekal laevapoisina, lõplikult merele suundus ta 17-aastasena. Ta töötas üle viie aasta mitmesugustel välisriikide lippude all sõitvatel ookeanilaevadel madrusena, seejärel 1932.a. saabus ta tagasi kodumaale, kus teenis mereväes sundaega. Vabal ajal kuulas H. Sergo Tallinna merekoolis loenguid. Pärast sõjaväest vabanemist jätkas Sergo erialaseid õpinguid, töötades samal ajal tüürimehena. Kaugesõidukapteni kutse sai ta 1941.a. Suurest Isamaasõjast võttis H. Sergo osa Karjala rindel. Pärast sõda töötas ta kaubalaevastikus.

Raamatus antakse populaarses vormis ülevaade pooljuhtide omadustest ja nende elektrijuhtivuse mehhanismist. Pikemalt on peatutud küsimustel, mis on seotud pooljuhtide rakendustega kaasaegses tehnikas.

Tiina ärkab. Ta ei mõista esmalt põrmugi, kus viibib. Ümbrust hõlmab sügav pimedus, keegi hingab kuuldavalt. Õhus tundub ebamäärast hõngu – võõrast ja ometi nii ennetuntud, tuttavlikku. Ihu on nõrk, hing pisarateni hell, kuid kõigest hoolimata uhkab kuski südame kaugemast tagasopist esile tunne, mille nimeks rõõm. Liigutades märkab naine oma sidemes ülakeha ja tunneb vasakus rinnapooles teravat torget, millest kogu ihu tükiks ajaks jääb valusalt hõõguma. Samas meenubki kõik: ta viibib põgenikuna Rootsis ja lamab haiglas, üleeile leidis aset lõikus. Ta vasak rind, see ammune valulaps, oli teinud täispöörde halva poole. Vähk, arvasid “asjatundjad” tuttavad. Vähk, ütles läbivaataja arsti kinnine ilme. Vähk, mõtles ta ise. Vähk nagu ristiemal Eedul, kellel arstid vasaku rinna ära lõikasid, kuid kes sellest hoolimata suri, kuna kurja haiguse juured ulatusid palju kaugemale. “Inte farligt,” kinnitas aga sõbralik õde Inga ta meelemärkusele tulles, ja pühkinud ta näolt sinna valgunud pisarad, kordas veel: “Ni förstar, inte farligt” – Teie mõistate, mitte hädaohtlik, mis pidi tähendama, et ta kehast ei leitud seda kardetud ja kardetavat tõbe. …

Noor maalikunstnik Aadam on kindel, et tema julge ja uudne maal «Paradiisi väravad» on Kunstide akadeemia kevadnäitusele vastu võetud. Näituse avamisele minnes selgub aga, et tema nime ei olegi näitusele vastu võetud kunstnike nimekirjas. Akadeemia portjee leiab Aadami nime hoopiski tagasilükatud kunstnike hulgast. Nii ei jää kunstnikul muud üle, kui häbistatult maaliga lahkuda.

Valimik ungari kaasaegseid novelle ja jutustusi

Nagu teose esimeses (ilm. 1935), nii on ka selle käesolevas trükis kõik kirjutistes esitatud esemed ja nähtused võetud loodusest vahetu tähelduse teel. Aastaid kodumaa radadel, maal ning vetel ringi rännates olen püüdnud kohapeal märkmikku kanda kõik muljed tajutud loodusesemeist ja looduse toimest koos neid tajusid saatvate tunnete ja mõtetega. Selliste märkmete alusel olengi koostanud kaäesolevas teoses esinevad kirjeldused kodumaa maastikest. Need kirjeldused pole mitte mõeldud maastike ja nende osiste rangelt teaduslike fotodena, vaid piltidena, elamustena, milles oleks hinge ja südant. Käesolevate kirjutiste eesmärgiks on õhutada lugejais huvi ja armastust esteetilise loodusevaatluse vastu.

Käesolev raamat on mõeldud kehalise kasvatuse õpetajaile, treenereile, ühiskondlikele instruktoreile, rahvamalevlastele ja sportlastele abiks nende igapäevases töös kehakultuuri alal. Raamatus on toodud harjutusi nii mitmekülgseks kehaliseks arendamiseks kui ka spordieriala -- võimlemise valdkonnast, kusjuures viimased on klassifitseeritud peamise mõjupiirkonna järgi.

Populaarteaduslik ülevaade

Teoses käsitletakse raudbetooni ja pingebetooni arvutuse aluseid, nende tugevusõpetust ja mitmesuguste konstruktsioonide projekteerimist. Esitatav materjal on illustreeritud arvutusnäidetega. Lisatud on rohkesti projekteerimisel vajalikke arvutustabeleid ja graafikuid. Raamat on määratud ehitusinseneridele ja -tehnikutele, ehituse eriala üliõpilastele ja ehitustehnikumi õpilastele.

Must-valge fotoalbum Tartu linna ajaloolistest vaatamisväärsustest ning kaasajast.

Romaani peategelased on lapsed Arnold ja Ann. Nende koduks on Kalamajas olev suur parun Girgensoni aed, kus nende isa töötab paruni aednikuna. Arnold ja Ann hoiavad teistest lastest eraldi ja on agulilaste pideva kättemaksu objektiks. Lapsed ja nende leebe ema kannatavad isa karmi ja äkilise loomuse tõttu tihti ülekohtuselt.

Käsiraamat muusikaõpetajaile

Aadu Hindi romaan-epopöa "Tuuline rand" on silmapaistvamaid ja kunstiküpsemaid teoseid Nõukogude Eesti kirjanduses. Teos on leidnud avara tee ka vennasrahvaste lugemislauale. Teose esimesed kaks köidet on leidnud hea vastuvõtu ka teatrilaval, seda A. Särevi dramatiseeringus. III osa tegevustik toimub Esimese maailmasõja ärevatel aegadel, mil kukutatakse tsaarivõim, Eestis on aga vaheldumisi võimul punakaartlased ja sakslased.

Boleslaw Prus (1845-1912) kuulub XIX saj. lõpu väljapaistvamate poola kirjanike hulka. XX dünastia viimase valitseja Ramses XIII liigutavas saatuses annab autor värvirikka pildi Egiptusest kolme tuhande aasta eest. See suur ajalooline romaan on ühtlasi terav süüdistus omaaegsete rahvarõhujate vastu feodaal-kapitalistlikus Poolas.

Švejk oli juba kolmandat päeva välipreester Otto Katzi tentsikuks, kuid välipreestrit ennast oli ta selle aja sees ainult ühe korra näinud. Kolmandal päeval tuli ülemleitnant Helmichi tentsik ütlema, et Švejk tuleks ja koristaks oma välipreestri ära. Teel jutustas ta Švejkile, et välipreester oli ülemleitnandiga riidu läinud ja klaveri puruks peksnud, ise aga on maani täis ega taha koju minna. Ülemleitnant Helmich on samuti purujommis, visanud teine välipreestri koridori ja see istub nüüd ukse kõrval maas ning magab.

Sisukord: Inglise kirjandus Defoe Swift Richardson Fielding Smollett Inglise draama XVIII s. Sheridani looming Sentimentalism Inglise kirjandus XVIII s. lõpul Burns