Tooted

Valgevene rahvapoeet Janka Kupala (1882-1942) on oma lihtsate, ent kõlavate värssidega juba oma luuletajatee algul, tsaarivalitsuse sünge taeva all, püüdnud kogu maailmale kõnelda valgevene rahva kannatustest ja ootustest-lootustest, nõudes talle eluõigust. Hiljem kujunes Kupala üheks valgevene nõukogude kirjanduse rajajaks ning juhtivaks meistriks, jäädes seejuures siiski esmajoones rahvalaulikuks, kelle suu läbi nagu räägiks rahvas ise oma saatusest.

Põhjalik helinäidetega illustreeritud ülevaade džässmuusika ajaloost Euroopas ja Ameerikas.

Eesti ajakirjanduse algus aastatel 1766-1857.

Sisukord: Kirjanduselu areng rahvusliku liikumise ettevalmistus- ja tõusuperioodil Friedrich Reinhold Kreutzwald Johann Voldemar Jannsen Teisi 1850-70-ndate aastate autoreid Uusi jooni rahvaluules Carl Robert Jakobson Lydia Koidula F. Kuhlbars, M. Veske, A. Reinvald Rahvusliku liikumise kõrgaja jutukirjandus Kirjanduselu üldpilt sajandi lõpukümnendeil Rahvaluule kogumine ja avaldamine Näitekirjanduse areng sajandi viimasel veerandil. J. Kunder E. Bornhöhe ja teised ajalooliste jutustuste viljelejad Olevikuaineline jutukirjandus Luule sajandi lõpul Jakob Tamm Kriitika ja kirjandusteaduse areng

«Elu ja armastus» on täpne pealkiri teosele, milles teineteisele vastu seatakse tõsine armastus ja tegeliku elu närusus. Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu.

Autor on omal ajal Jänkimehe nime all populaarsust kogunud teravapilgulise vestekirjanikuna j andeka dramaturgina. Käesolev väljaanne esitab Tammlaane mahukast publitsistlikust loomingust väikese valiku, milles pearõhk on pandud Jänkimehe vesteloomingule, satiirilistele ja humoristlikele paladele. Kompaktsust taotledes tuuakse üksikud palad kärbitult, keelt on ühtlustatud ja ajakohasemaks kohandatud.

Käsiraamatus antakse juhiseid käsikirja ning selle sisuelementide ülesehituse ja vormistuse kohta, selgitatakse toimetaja ülesandeid käsikirja ladumiseks ettevalmistamisel ning korrektuuri lugemisel ja käsitletakse ka muid kirjastamistegevusse puutuvaid küsimusi.

Raamatusse on kogutud suure ameerika satiiriku Mark Twaini usu- ja kirikuvastased teosed. «Kirjad Maa pealt» jäid üle viiekümne aasta lugejatele tundmatuks ning nad nägid päevavalgust alles 1962. aastal New Yorgis. Raamatusse on kogutud ka teisi ateistlikke jutustusi, esseesid, pamflette, mis iseloomustavad autorit kui veendunud ateisti, leppimatut võitlejat julmuse, ebaõigluse ja silmakirjalikkuse vastu. Originaali pealkiri: Letters from the earth

Lapsepõlvemälestused on tugevad ja erksad. Küllap seepärast, et neid on endalegi märkamatult mitmel korral ümber hinnatud, sõelutud ja vaetud. Nendes on soritud ja valikut tehtud, neid on unustatud ja meenutatud, kuni nad muutuvad kristalliseerunud kujunditeks nagu rahvaluule...

Romaan kirjeldab linnast Hiiumaale sõjapakku läinud tüdruku Iili elu.

Luuletusi 1963-1965

Kangelaslugu vanast orjaajast

Matsalu laht on kõige tähtsam looduskaitseala Balti vabariikides. Käesolevas raamatus jutustab bioloogiadoktor professor Erik Kumari, kes on selle lahe loodust uurinud väga palju aastaid, populaarselt ja huvitavalt selle omapärase ala kujunemisest, selle ala taimestikust ja loomastikust. Pearõhk on aga asetatud Matsalu lahe linnustikule, sest linnud on looduskaitseala kõige iseloomulikumaks loomarühmaks. Palju tähelepanu on pööratud ka kaasaja looduskaitse ja antud ala looduskaitse küsimustele.

Oskar Luts on ise oma elust jutustanud 13-köitelises "Mälestuste" seerias. Ometi jõudis ta neis vaevalt oma kolmanda elukümnendi lõpuni. Seepärast ei tohiks ülearune käesolev raamat, mille kaante vahel jõuavad lugejani peaaegu 100 kaasaegse mälestused ühest meie silmapaistvamast sõnameistrist.

Sisu: Marginaalia, Aja kaja, Kriitiline intermetzzo, Kaksipidi küsimusi, Eitamisnõunik ja Revolutsionäär, Julmal ajal, Öisi mõtisklusi, Kevadisi mõttekäike, Mõttepäevikust.

Sisukord: Öine lend Inimeste Maa Lahingulendur Väike prints Antoine de Saint-Exupéry (saateks)

Põnevate illustratsioonidega reisikirjeldus Jaapanist. "Olen kunstnik ja sõnaseadmisel ei ole sulepea minu käes kunagi eriti kuulekas olnud. Aga püüan seda, mis jutus puudu jääb, oma võimete piirides tasa teha kujundite keeles, mis on mulle kodusem ja omasem. " Evald Okas

Eestis kasvab ligikaudu 1700 liiki palja silmaga hästi nähtavaid seeni. Nendest on söödavaid liike umbes 300, millest 100 liiki väärivad eriti kasutamist laialdase leviku ja heade maitseomaduste tõttu. Meie seenesõprade poolt korjatakse aga umbes paarkümmend liiki seeni. Käesolev raamat tutvustab Eestis esinevaid tähtsamaid söödavaid ja mürgiseid seeni. Kõikide tähtsamate seeneliikide kohta on antud kirjeldused, levik Eestis, üldlevik, kasutamine ja toodud sarnased liigid, mis aitab vältida võimalikke vigu seente määramisel. 56 värvitahvlil on kujutatud 218 seeneliiki, peale selle veel terve rida must-valgeid jooniseid. Käesolev käsiraamat on suunatud seenekorjajate suurtele hordidele, et neid abistada liikide tundmisel ja neid ergutada koguma rohkem liike.

Vaimukas lugu seitsmest häme vennast, kes pärast vanemate surma külaga vastuollu satuvad ja kümneks aastaks metsa kolivad – küttima ja hiljem ka põldu harima. Lõpuks leiavad nad tee isatallu ja külaühiskonda tagasi. Romaanis leidub haaravat dialoogi, romantilisi looduskirjeldusi, humoristlikke inimtüüpe, muinasjutte ja rahvapärimusi ning realistlikku 19. sajandi külaelu kujutust.

Aga siis lõpetas Hermelinda jutu isa Franceschinist ja algas Ortizi allakäik. Tuli 90-nda aasta kollane palavik. Selle järel malaaria, hermatuuria, nälg ja paised. Isa Franceschini maalitud õhulised kontuurid haihtusid. Tore kirik jäi pooleli, tellisseinad olid katmata, võlvitud sissekäigud usteta, aknad klaasideta. "Siia tulid mitmed preestrid, tütreke, aga ükski ei pidanud vastu. Kuni ühel Palmipuude pühal, ratsa eesli seljas nagu Jeesus, tuli isa Tinedo ja jäi meie juurde. Tema oli õige mees. Hoopis teistsugune kui isa Franceschini, seda küll, aga õige mees. Andku Jumal talle ta patud andeks!" Hermelinda naeratas alati, nimetades ta nime. Seepärast, et isa Tinedol polnud isa Franceschini elegantsi, haridust, kõneoskust ega päritolu. Ta oli lihtne maainimene, sutaan üll ja soe süda rinnas.

Teose minategelane, Nick Carraway, otsustab ühel päeval kolida suurlinna, et proovida kätt New Yorgi väärtpaberiturul. Segaste sündmuste kaudu tutvub ta oma jõuka, kuid ebamäärase taustaga naabrimehe Jay Gatsbyga. Edasi hargnevad keerulised sündmused ja suhete sasipuntrad, mida täiendavad värvikad, kuulsale džässiajastule iseloomulikud tegelaskujud. Taas kord leiab kinnitust tõsiasi, et raha eest ei saa osta kõike. Francis Scott Fitzgerald (1896–1940) kuulub koos oma kuulsate kaasaegsete Remarque'i ja Hemingwayga (viimati mainitu oli ka Fitzgeraldi sõber) nn kadunud põlvkonna kirjanike hulka, kelle teoseid hinnatakse kõrgelt tänapäevani. «Suur Gatsby» nägi trükivalgust 10. aprillil 1925. aastal ning seda saatis kohe suur menu. Fitzgeraldist hakati rääkima kui ühest paremast Ameerika kirjanikust.

Autobiograafiline romaan eesti pagulaste elust Kanadas metsatöödel.

Ülemöödunud sajandi prantsuse klassiku Alphonse Daudet' kuulsad Tartarini-lood kuuluvad maailmakirjanduse loetavamate teoste hulka. Nad ilmusid ligi kahekümneaastasel ajavahemiul algul kirjanduslike joonealustena ajalehtedes, hiljem iseseisvate raamatutena. Kirjaniku loomingus on Tartarini seiklustel eriline koht. Tema sotsiaalkriitiliste teoste tsüklis on need lustakaks kõrvalhüppeks nagu Balzac'il «Antsakad lood» või Rolland'il «Colas Breugnon». Ometi on nad eht-dodeelikud ja tutvustavad meile suure meistri talenti kogu selle säravas mitmepalgelisuses. Tartarini näol lõi Alphonse Daudet omamoodi rahvusliku koondkuju, kelle algtüüp pärineb küll Provence'i väikekodanluse killast, kuid kelle iseloomujooned - ohjeldamatu kiitlemine, lobisemishimu, enese ülistamine, seikluslust, aga sealjuures ka argus - on sobivad ja kohaldatavad tolleaegse Prantsusmaa kodanluse karikeerimiseks üldse. «Prantsusmaal on igaüks veidi taraskoonlane,» ütleb kirjanik oma teose epigraafis. Kuid ka paljudes teistes rahvastes ja meis endiski pole sugugi nii vähe taraskoonlikku, kui me seda arvame. Seetõttu olgem leebed vapra, võrratu ja õnnetu Tartarini suurte ja väikeste nõrkuste suhtes, enda juures aga püüdkem neid vältida...

Jutustused

Romaan, mis ilmus 1936. aastal, on hiilgav satiir omaaegsete olude kohta fašistlikul Saksamaal.

Romaani tegevus hargneb Esimese maailmasõja idarinde tagalas. Staabimiljöö piires analüüsib autor kahe valitseva klassi - tõusikliku suurkodanluse ja põlisaadli - omavahelist võitlust võimu pärast ja Saksamaa lüüasaamise põhjusi, ühtlasi terve inimkonna kurja juurt - pimesi allumist riigist vägivallaaparaadile. Originaali pealkiri Der Streit um den Sergeanten Grischa. Eesti keeles

B. Kangro pagulasaastate luules on kõige tundeerksamaks süvahoovuseks vastuolu ta tõsihella kodumaasse-juurdumuse ja ta maapakku kandunud valiksaatuse vahel. Eredad lüürilised pildistused selle elukonflikti ümber voogavast pingeväljast on hästi mõistetavad Läänemere mõlemal kaldal. Jaan Kross KÜNDJA Must kabi vajub nätskes künnivaos, all pingul naha puusal paisub lihas ja poripritsmeist laigulisel pihal aeg-ajalt pingutusest naksub taos. Hallpruune saviviirge kõrvu laob tuhm adraleht kui pikas tihkjas vihas ja higist määrdind laubal tuhkjas kihar kui räbal kleepub külmas ähinsaos. Niisama mõtteta kui hobu astub, mees rambind käsi hoiab adrapääd. On mulla ligi hämar taevakaar end surund lamedaks, kuid siiski sääl, kus ader pöörab sitket savimaad, üks rahvas tõuseb valgusele vastu.