Tooted

Valimik hõlmab poeemi "Agadir" (1961) ja luuletusi kogust "Hetk ja lained" (1962).

Raamat annab ülevaate loomorganismides toimuvatest biokeemilistest protsessidest ja nende protsesside kulgemise seaduspärasustest kaasaegse teaduse valgusel. Raamat jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas käsitletakse loomorganismide keemilist koostist ja iseloomustatakse nende koostisse kuuluvaid aineid: süsivesikuid, rasvu, valke, vett, mineraalaineid, fermente, vitamiine, hormoone ning antibiootikume. Teine osa on pühendatud toidus leiduvate ainete seedumisele ja looma kehaomasteks aineteks muundumisele, kusjuures vaadeldakse süsivesikute, rasvade, valkude, mineraalide ja vee ainevahetust. Kolmandas osas käsitletakse vere, närvikoe, lihaskoe, uriini, piima ja munade keemiat. Raamat sobib EPA Veterinaaria- ja Zootehnikateaduskonna üliõpilastele, täiendavaks õppevahendiks liha- ja piimasaaduste tehnoloogiat õppivatele üliõpilastele ning ülevaate saamiseks loomade biokeemiast loomakasvatuse spetsialistidele.

Õpikus antakse üle 450 puu- ja põõsaliigi ning üle 200 teisendi ja vormi kirjelduse. Liikide iseloomustamiseks on kasutatud rohkesti uurimismaterjali ja pikaajaliste fenoloogiliste vaatluste tulemusi (külmakindlus, õitsemine, viljakandvus jne). Erilist tähelepanu on õpikus pööratud nii metsanduse kui ka dekoratiivaianduse seisukohalt perspektiivsematele liikidele.

Raamat on pühendatud väljapaistvatele Prantsusmaa kunstnikele, kes tegutsesid XIX sajandi lõpul. Raamatu kangelased -- Edouard Manet, Claude Monet, Paul Cézanne, Camille Pissarro, Pierre Auguste Renoir, Edgar Degas, Vincent van Gogh, Paul Gauguin -- on inimesed, kes pühendasid kogu oma elu uute teede otsinguile ning võitlusele inimesele lähedase ja tõepärase kunsti eest. Nende kunstnike loomingu paremik on elavaks võrseks igihaljal kunstipuul. Nende looming jääb väärtuslikuks panuseks inimkonna poolt kogutud kultuuririkkuste varaaita.

Kaheteistkümnes kogu värsse

Eesti NSV jahimajanduse aastaraamat

„Jevgeni Onegin“ on üks Aleksandr Puškini tähtteoseid. Seda värssromaani on nimetatud „vene elu entsüklopeediaks“, kuna see annab detailse pildi tolleaegse Venemaa elust ja kultuurist.

Valik õpetlikke loomajutte.

Sisukord:

• Illusionist
• Keegi helistab
• Nõid
• Poeet, su käed
• Oleneb südamest
• Saapad
• Süüdi
• Pronkssõrmed
• Kell kaheksa
• Välismaalane
• Mitte raha eest
• Vihm
• Iga kord kui käisin keldris
• Paradiisis
• Aeg on hiline
• Kildudes
• CC
• Laul
• Osutiteta kell
• Et kõikidel majadel on aknad

1965. aasta romaanivõistlusel auhinnatud teos

Käesolevasse kogumikku on kirjanik talletanud mälestusi meremehe-teest. Need mälestused on tõsielulised, tihti täpsete nimedegagi, ja neid on heietatud peamiselt Tallinna Merekaubasadama pisikeses lootsitoas.

1906. aasta algus. Revolutsiooni tõusulaine oli sedapuhku tagasi löödud. Terrorile toetuva tsaarvalitsuse seisund paranes iga päevaga. Maad painas sõjaseadus, toimisid karistussalgad ja välikohtud. Tallinna Toompea vangla vahialused loeti tollal poole tuhandeni. Meie paarikümnemeheline kamber oli lossi väliskülje ülemisel korral. Selle aknast õnnestus vahel heita pilku linnale ja pisut merelegi. Eriti ahistavad olid ööd. Lamp ukseavas heitis räpast valgust naridel ja põrandal lamavaile vangidele. Koridorist kostis sõduripüsside tärinat, raskeid samme, lukkude raginat. Ja siis jällegi vaikus.

Ajaloolises romaanis annab Ameerika kirjanik oma tõlgitsuse Hispaania kuninga Felipe IV (1621–1665) valitsusajale, tema suhetele Maria de Agredaga ja teiste naistega. Raamatu lõppu on lisatud autori põhjalik ülevaade teose saamisloost. Tutvunud Hispaania saadiku soovitusel Felipe Ximenez de Sandovali teosega Maria de Agredast, kirjutab autor: "Selles oli kirja pandud üks suur elu, suur sõprus ja kirjavahetus andeka ja tundelise, kuid üksildase monarhi, kes valitses üle kogu maailma levivat riiki, ja kloostrinunna vahel, kes kunagi lihas – ma kasutan seda mõistet teadlikult – polnud lahkunud külast, kus ta oli sündinud. Need kirjad on kuulutatud "haruldusteks maailma ajaloos" ja selles pole midagi imestada. Need kirjutati rohkem kui kolme sajandi eest ja alati sama mustri kohaselt: kuningas kirjutas lehekülje paremale äärele, jättes vasaku poole nunna vastuse jaoks; ja üle kuuesaja kirja on säilinud tänapäevani, nii et te võite näha nende käekirju kõrvuti: agoonia ja kahetsuse karjatused, abipalved; ja targad nõuanded, vaikne sümpaatia, vastuse armastav headus." "See lugu polnud enam ainult Maria de Agredast, vaid ka Isabelist, Inesest, Margaritast ja Marianast, ja veelgi täpsemalt, lugu kuningast endast nii nagu see väljendus ta suhetes nende naistega. Nii siis näis sobiv, et teos saaks pealkirja tiitlist, mida Felipe IV, nagu kõik Hispaania kuningad, Alfonso XII kaasa arvatud, kasutasid igal ametlikul aktil ja allkirja juures: Mina, Kuningas."

Sisukord:

Paunvere

Kapsapea

Ärimehed

Pärijad

Laul õnnest

Mahajäetud maja

Sootuluke

Siniallik

Ülemiste vanake

Onu paremad päevad

Kalevi kojutulek

Valimised

Umar Hajjam on XI sajandil sündinud pärsia tadžiki matemaatik, astronoom ja filosoof, keda tänapäeval tuntakse peaasjalikult kui luuletajat, filosoofilise sisuga nelikvärsside autorit.

Valimikus on: Nikolai Baturin "Maa-alused järved" (Luuletusi 1963-1967) Andres Ehin "Hunditamm" (Luuletusi 1959-1966) Albert Koeney "Vihmade vaikus" (Luuletusi 1965-1966)

Elas kord maailmas üks poiss Sanka, kellel oli muinasjutt. Kui olukord nõudis, et Sanka oleks kodus, aias või tänaval, siis oli ta lihtsalt Sanka. Aga vabal ajal, kui polnud kellegagi mängida ja lugemine oli ära tüüdanud, lendas ta silmapilk seitsme maa ja mere taha oma salapärasele maale ning tegi seal suuri teaduslikke avastusi, võitis vaenlasi, saatis rakette Marsile või pidutses koos oma tiigi kodanikega Kuldse Sildi mäe jalamil.

Dokumentaaljutustus Gorki-nimelise lastekoloonia rajamisest ja kasvatusalastest edusammudest noorte ümberkasvatamisel. Anton Makarenko, marksistliku pedagoogika teerajaja, on sündinud 1. märtsil 1887. aastal Belopoljes Ukrainas ja surnud 1. augustil 1939. aastal Moskvas. Kodutute, hooletusse jäetud ja kuritegelikule teele sattunud laste ja noorte kasvatamisel töökolooniates (Gorki-nimeline koloonia, asutatud 1920. aastal ja Dzeržinski-nimeline kommuun, asutatud 1928. aastal), kus kooliõppus on ühendatud praktilise tootmistööga, saavutas ta oma õnnestunud pedagoogilise eksperimendiga häid tulemusi ja sai üle maailma kuulsaks. Käesolev raamat jutustabki Gorki-nimelise koloonia elust, näitab kollektiivi suurt jõudu ja neid imetlusväärseid tulemusi, mida saavutati vabatahtliku, teadliku distsipliini kasvatamisel.

"See raamat jutustab Rasmus Perssonist, kes on üksteist aastat vana. Järelikult ei räägi ta mitte kõigevähematki üheksa-aastasest Rasmus Oskarssonist ega ka nelja-aastasest Rasmus Rasmussonist." Kui sa kord juba oled politseiniku poeg, siis oled! Siis tuleb kähku tegutseda. Sest inimesed, kes keset ööd akendest välja ronivad, on murdvargad … loomulikult sedavõrd, kuivõrd nad ei kuulu ühte või teise päästesalka ega otsi väljamüügikatalooge. Kuid tolles kotis seal pole mingit väljamüügikataloogi, seal on parun von Renckeni hõbedakogu, selle peale võib kas või kihla vedada. Jah, vanemad õed võivad olla sageli üsna tüütud, kuid sellegipoolest ei lase 11-aastane siniste silmade ja tedretähnidega Rasmus Persson oma õe pildil sattuda häbiväärsesse väljamüügikataloogi. Seetõttu asutab ta koos Pontusega Armastuse Ohvrite Päästesalga, mis lisaks murtud südamete päästmisele saab jaole ka suurele hõbedaröövile.

Tegevus toimub ühes Venemaa väikelinnas, mille funktsionäärid saavad teada, et nende linna on saabumas valitsusepoolne revident. Nimetatud isiku saabumine külvab linnakese ellu paanikat ning võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks. Gogoli komöödia on aktuaalne ka tänapäeval – teeb ju ahnus ja rumalus pesa ikka sinna, kus on võim.

Valimik satiirilisi ja humoorikaid lühijutte.

Indiaanlasest autor on pühendanud selle raamatu kogu maailma lastele ja kõigile, kes armastavad metsavaikust.

550 aastat Tallinna veevarustust

Heinrich Heine (13. detsember 1797-17. veebruar 1856) kaasakiskuv võitluskirg, tema särav argumentatsioon, oskus rääkida rasketest asjadest kergelt ja huvitavalt köidavad ka tänapäeva lugejat. Heine proosa on esteetilist naudingut pakkuv lektüür, mis ühtlasi süvendab meie teadmisi läinud sajandi esimese poole tingimuste, tema kultuuri ja filosoofia kohta. Tutvumine Heine proosaga aitab sügavamini mõista tema luulet ja neid olukordi, mis selle tekkimist ajendasid.

Avameelse, kirgliku sulega kirjeldab Karin Saarsen inimeste hingeliste ja erootiliste probleemide keerdkäike. Autori kujunemisaastaid on märkinud okupatsioonid, sõda, põgenemised, haavatud ja surnud. Aga julm ümbrus ei suuda kõrvaldada subtiilseid elamusi, millest sageli puhkeb õitsema naise hingesaladuste mõistatuslik lill. Novellikogu lähtepunkt on põletavalt aktuaalne. Tulevikusõja usutavalt esile manatud õudusvisioonide kõrval on autor uuest vaatekohast kirjeldanud Teise maailmasõja lõpuetappi ja «väikeste isandate» võidujoovastuses mängu okupeeritud Saksamaal. Raksatava suletõmbega kirjeldab ta nägemuslikku õpilaste amokijooksu kooliõuel, harutab hergalt õe ja venna tunnete keerdsõlmi muutunud kodulinnas ning laskub emaliku tundelisusega lapsehinge sügavusse.

Nüüdiskultuuri juured ulatuvad kaugesse minevikku - neisse aegadesse, mida keskkooli ajalookursusest tunneme esiajana ja vanaajana. Käesolev raamat annab populaarse ülevaate mitmete kultuurinähtuste tekkimisest ja arenemisest kauges minevikus. Lugeja saab nii mõndagi teada inimeste eluolust esiajal ning orjanduslikus ühiskonnas. Need teadmised aitavad avardada silmaringi ning muuta ammumöödunud aegu lähedasemaks ja mõistetavamaks.

"Kultuuriülikooli" sarjas ilmunud kahes eelmises raamatus - "Vanast muusikast" ja "Palestrinast Bachini" - on antud lühiülevaade muusikakultuuri arengust selle tekkimisest kuni polüfoonilise stiili kõrgpunktini XVIII sajandi esimesel poolel. Revolutsiooni ideedest kääriva valgustussajandi poolt sünnitatud Viini klassikaline koolkond on uueks etapiks muusikaajaloolises arengus. Uus ajastu sünnitas uued inimesed, uue mõtteviisi, uued kunstiprintsiibid. Selle epohhi kõige eredamaks muusikaliseks kokkuvõtteks saigi Viini klassikaline koolkond. Käesolev raamat püüab anda ülevaate selle rühmituse kujunemisest, uute žanrite ja vormide arengust, heliloojate individuaalsuse ja loomingu erinevustest, neid ümbritsevast keskkonnast. Sisukord: Eessõnaks Feodaalselt kultuurilt kodanlikule kultuurile Viini klassikaline koolkond Christoph Willibald Gluck (1714-1787) Franz Joseph Haydn (1732-1809) Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Ludwig van Beethoven (1770-1827) Lõpetuseks Kasutatud kirjandus