Tooted

Neil päevil aga puhkes Idamaade kohal äike. Türgi kuulutas Venemaale sõja, vürstiriikide vabastamiseks määratud tähtaeg oli juba möödas; päev, mil türklased Sinope'i all hävitavalt lüüa said, polnud enam kaugel. Viimastes Insarovini jõudnud kirjades kutsuti teda järelejätmatult kodumaale. Ta tervis polnud ikka veel paranenud: ta köhis, oli nõrk, kannatas kergete palavikuhoogude all, kuid ta ei olnud peaaegu iialgi kodus. Ta süda lõi põlema: ta ei mõtelnud enam haigusele. Alatasa sõitis ta Moskvas ringi, kohtus vargsi mitmesuguste isikutega, kirjutas ööd läbi, oli päevade kaupa kadunud; ta teatas peremehele, et sõidab varsti ära, ja kinkis talle juba ette oma lihtsa mööbli...

Monograafia kujutab endast teaduslikku käsiraamatut 150 tähtsama Eesti NSV järve (välja arvatud Peipsi ja Võrtsjärv) kohta.

Käesolev album annab ülevaate eesti raamatugraafika arengust XIX sajandi lõpust XX sajandi keskpaigani. Albumisse on koondatud 486 reproduktsiooni eesti raamatugraafika paremikust. Eestikeelsele tekstile on lisatud resümeed, nimestikud ja annotatsioonid eesti raamatugraafikute kohta vene, saksa ja inglise keeles.

Andmeid ja mõtteid

Maksim Gorki (1868-1936) tuntud romaan vene proletariaadi revolutsioonilisest võitlusest selle sajandi algusaastail.

Raamat kirjeldab põllumajanduses kasutatavate kemikaalide hukutavat mõju ökosüsteemidele. Peamise tähelepanu all on pestitsiidide ja eriti DDT toime. Raamatul on olnud erakordselt suur ülemaailmne mõju, see oli üks laialdase keskkonnakaitse kujunemise võtmetekste.

192-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

On väidetud, et Olav Duun on kõigist norra kirjanikest kõige norralikum ja et tema teoste kaudu võib saada parema kujutluse Norrast ja norralastest kui kuskilt mujalt. Tema kalurid on Trøndelagi kalurid ja põllumehed Trøndelagi põllumehed, ent oma kodukoha looduse ja inimeste kaudu on ta suutnud peegeldada kogu Norrat, veel enam, isegi kogu maailma. Ja või öelda, et kõige düünilikum kõigist Duuni teostest on «Inimene ja deemonid» (1938), mis jäi tema viimaseks raamatuks ja kujunes otsekui tema loomingu kvintessentsiks.

Käesoleva raamatu autor on põhjalikult uurinud kaja kasutamist loomariigis ja jõudnud mitmetele huvitavatele järeldustele, mis peaksid ootamatuseks olema paljudele lugejatele.

Valgusfoorid vilguvad kui tähed. Üks vaid punane ja igavene. Ikka tema juurest algab lähe: ole, kurat võtaks, inimene.

Filmistsenaariumi ilmestavad fotod filmist ja filmitegemisest.

Käesolevas monograafias taotletakse anda kogu vastava uurimistöö tulemustele toetudes eesti rahvusliku kirjanduse tekkeperioodi üksikasjalikku ülevaadet, mis on keskendatud Fr. R. Kreutzwaldi elutöö ja vaadete käsitluse ümber. Uurimuse autor on seadnud oma eesmärgiks näidata, milline oli eestikeelne kirjasõna enne Kreutzwaldi, mida uut tuli juurde tema ajal ja milline on tema osa selle uue tekkes ning kujunemises.

Romaan kirjeldab Vändra ümbruse talurahva rasket elu teoorjuse ajal, alates sündmustega 1841. aastal, inimeste igatsust oma maalapi järele ning talurahva rahutusi.

Arhipelaag Kuutse Talvepäeva poeem Leinapoeem AUTOBIOGRAAFIA Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järel. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige.

Tegevus toimub Jaapanis ilmselt viiekümnendatel. Üks eraklik mees, kelle huviks on putukad, satub oma putukaotsimisretkel tillukesse liivaluidetel asuvasse rannakülla, kus elanikud peavad pidevat ja rasket võitlust pealetungiva ja kõike hävitava liivaga. Kuna töökäsi on tarvis, vangistavad külaelanikud mehe ja panevad ta tööle. Järgnevad mehe siseheitlused ja põgenemisplaanid, tema suhe naisega, kelle juures ta elab. Mõned erootilised stseenid. Palju saab teada liivast - teadusliku kiretusega. Tegevuse sisse on pikitud pikad arutlused seksuaalsuse ja töö üle. Esimene oli igav ja arusaamatu, teine tuletas meelde nõuka-aja retoorikat - ainult töö teeb inimeseks! Nii et lõpp oli juba ette aimatav. Jah, on võimalik hakata armastama pidevat liiva kühveldamist ja elamist augus, kust välja ei saa ega tahagi.

Esimene köide põhjalikust käsiraamatust. Sisukord: I peatükk. TABELID II peatükk. MÕÕTÜHIKUD III peatükk. MATEMAATIKA Algebra Geomeetria ja trigonomeetria Analüütiline geomeetria Funktsioonid ja graafikud Diferentsiaalarvutus Integraalarvutus Pindalad ja ruumalad Algebraliste ja transtsendentsete võrrandite ja võrrandisüsteemide lahendamine Harilikud diferentsiaalvõrrandid Vektorarvutus Matemaatilise statistika ja vigadeteooria elemendid Arvutuslükati IV peatükk. TEOREETILINE MEHAANIKA Staatika Punkti kinemaatika Jäiga keha kinemaatika Punkti dünaamika Süsteemi dünaamika Inertsmomendid Jäiga keha dünaamika Põrge V peatükk. HÜDRAULIKA JA PUMBAD Hüdraulika Pumbad VI peatükk. SOOJUSTEHNIKA Kehade soojuslikud omadused Soojusülekanne VII peatükk. KÜTUSED VIII peatükk. VESI IX peatükk. MÄÄRDEAINED X peatükk. VALGUSTEHNIKA XI peatükk. AKUSTIKA XII peatükk. KEEMIA XIII peatükk. ELEKTROTEHNIKA Elektrotehnika alused Elektrimasinad Elektriajamid Kaablid ja juhtmed

Ärganud ühel hommikul 1875. aasta juunikuu alguses, lugesid San Fransisco elanikud ajalehest Chronicle koledat lugu -- keegi naine oli endale pähe tulistanud, sest ta mees oli "ta oma alles sündimata lapse hävitamisest keeldumise pärast kodust minema kihutanud -- järjekordne lugu südametusest ja hingeahastusest". Naine oli Flora Wellman, must lammas pioneer Wellmani perekonnast Massillonis Ohio osariigis; mees oli professor W. H. Chaney, iiri rändastroloog; alles sündimata laps sai aga miljonitele inimestele kogu maailmas tuntuks kui Jack London. See on lugu Jack Londonist, jutustatud tema enda sõnadega, ainult talle omase jäljendamatu koloriidi, iseloomu ja dramatismiga. Seal, kus Jack räägib enesest, ei suudaks ükski biograaf ütelda paremini. "Meremees sadulas" rajaneb Londoni viiekümne avaldatud raamatu ja kahesaja tuhande kirja, mustandkäsikirjade, dokumentide ja päevikute materjalil. See on jutustus sellest, kuidas ta töötas, armastas ja võitles.

"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.

'Muinasjutud Itaaliast'' on kirjutatud revolutsioonilise romantismi vaimus, neis on näidatud, kuidas inimesed hakkavad nägema elu laiemalt, uut moodi, võitlema

Jaan Krossi ja Ellen Niidu reisikiri 1964. aastal toimunud reisist Türgimaale, Egiptusesse ja Kreekasse.

Vene kirjandusklassiku Ivan Turgenevi (1818-1883) jutustuse "Mumuu" materjal on kirjaniku lähikondsete mälestuste järgi võetud tegelikust elust. Turgenevi emal olnud hoovipoiss, pärisori, pikk, ilus ja sihvakas kurttumm Andrei; tal olnud ka koerake Mumuu, keda, nagu novelliski kirjeldatud, tabanud kurb saatus.

Kaks ulmeklassikasse kuuluvat romaani. H. G. Wells asetab "Nähtamatus" sõrme teaduse kõige haavatavamale ihulapile. Teadlane-füüsik, kel läheb korda muuta end nähtamatuks, ei varjagi, et uus olek annab talle võimu ja vabaduse, mida ta tavalise inimesena, vaese laboriassistendina, elu sees ei saaks nautida. Oma armetu maise saatuse eest otsustab ta nähtamatuse varjus inimkonnale kätte maksta. Wellsi "kuri teadlane" sai inimkonnavastase tegevuse eest oma teenitud karistuse. Mida teadus aga tuvastaks – kas tänapäeva teadust juhivad ja valitsevad head või kurjad vaimud?

Käesolevas raamatus käsitletakse puidust tarbe- ja dekoratiivesemete kujundamisega seoses olevaid küsimusi, esemete vormimist, dekoreerimist ja viimistlust. Raamatule on näidismaterjalina lisatud üle 200 illustratsiooni.

Raamat on mõeldud kesk-eriõppeasutuste õpikuks erialal "Raadiovastuvõtuseadmed". Siin kirjeldatakse ja analüüsitakse mitmesuguse otstarbe ja ehitusega raadiovastuvõtjates esinevaid füüsikalisi nähtusi. Erilist tähelepanu on pööratud ultrahelilühilainevastuvõtjaile. Eri peatükk on pühendatud transistorvastuvõtjate töö erinevuste selgitamisele ja transistorlülituste uurimisele.

Sisukord: Viiskümmend aastat tagasi Tundidel enne kella kahtteist Lepapaadist raudtraalini Paadid randuvad Tema nõuab armastust Ka kivist kasvab jõukus Ilumeistrid Nii see algas Vanadel kooliradadel Omanäolised aastakümned Mida on meenutada ja mida uut pajatada saare rahva tervishoiust Saaremaalt päritolevaid teadlasi Pilk Saaremaa ehituskaardile Rajaleidjate rahuldamatus

Kaheteistkümnest episoodist koosnev «Taalrimäng» jälgib dr. Valter Taaleri sugupuu arengut. Ümmarguselt sada aastat hõlmav perekonna ajalugu sisaldab mitmesuguseid inimesi ja saatusi. Episoodid on keskendatud perioodidele, kus sõlmitakse abielulisi suhteid või kus uus elu «ebaametlikult» alguse saab. Autori humoristlikud kommentaarid toovad esile sündmuste ajaloolise ja kultuuriloolise tausta.

Ühe väikese metsa serval kasvas igivana Tamm, nii vana, et keegi õieti ei teadnud, kui vana ta on. Oma sünnipäeva ei mäletanud ka Tamm ise. Mühisedes jutustas ta vahel uudishimulikele, et tolle aasta suvel olevat kasvanud temast suuremad lilled, teinekord aga unustas oma jutu ja kinnitas, et tolle aasta sügisel olevat põldudel kõik naerid ära mädanenud. Tõeline vanaätt oli see Tamm, ehk küll kõik nagu ühest suust teda metsade valitsejaks kutsusid. Juba ammu ei õitsenud ta enam ega kasvatanud tammetõrusid. Tamm oli isegi selle unustanud, kui palju tal lapsi on…

Romaan

Originaali pealkiri Новая история. T. 3, 1870-1918. (1960). Eesti keeles

Sõda on hirmus asi eriti ühele noorukile, kes selle teele ja vihastesse sündmustesse satub. Miks ei pidanud see siis olema ka "Verimusta" autorile, kes koolipingist vabatahtlike pataljoni oli astunud. Sõda on hirmus igale humaansele inimesele ja autori reaktsioon väljendus nendes novellides, eriti "Verimustas", mis otsejoones kooliõpilaste pataljoni sõdurina 1919-1920 aastal on sõjas kirjutatudki. Aga kuigi meist noortest paljud olid põhimõtteliselt sõjavastased, ei olnud me sellega veel mingid Vabadussõja kui niisuguse vastased. Me nägime ju, et see oli paratamatu oma maa kaitseks, mida vaenlane ründas. Ja et kaitsta oma maad, selleks me vabatahtlikult püssid oma kodumaa kaitseks kätte olime võtnudki, ja ma ei mäleta ühtki oma vabatahtlikku lahinguvenda, kes sellest hirmsast sõjast oleks deserteerinud. Me võitlesime oma maa vabaduse ja rahva iseseisvuse eest, venelaste vastu, kelle vägivalla all me juba koolis küllaltki olime pidanud kannatama.