Tooted

Raamatus käsitletakse lühidalt agrokeemia arengut ja taimede toitumist. Üksikasjalikumalt peatutakse mineraalväetiste tootmisel ja omadustel ning nende toime ja kasutamise iseärasustel. Lähemat käsitlemist leiavad ka orgaanilised väetised ning lubi- ja bakterväetised. Esitatakse kokkuvõtlik ülevaade väetustööde mehhaniseerimisest. Selgitatakse väetussüsteemi koostamise põhialuseid ja tuuakse lühike ülevaade agrokeemiateenistusest.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne'i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimuloleku-aeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse "kultuurilise" elu sisimasse südamesse. Colas Breugnon on raamat täis küpset elutarkust, - raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu "Colas Breugnon'i" seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on, - otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata, - "hüva prantsuspärane" raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Valdav osa säilinud Tallinna dekoratiivsetest sepistest on tihedalt seotud arhitektuuriga. Kirjutised Eesti arhitektuurist aga ei käsitle tavaliselt sepise dekoratiivset tähtsust ega omista sepisele arhitektuurielemendina suuremat tähelepanu. Sepisdetaile mainitakse enamasti vaid möödaminnes. Siinkohal on seotud ülesandeks süstematiseerida materjal ja välja selgitada Tallinna dekoratiivse sepise arengukäik.

Kataloog tutvustab eesti restauraatorite paarikümnesse aastasse ulatuvat ennistustööd. Näituse põhiekspositsioon koosneb restaureeritud esemetest ja selle töö üksikutest etappidest fotodokumentidena. Eksponeeritud on töid puidu, metalli, keraamika, tekstiili, paberi ja maali alalt.

«Mürina ja kärinaga vuhises seikluste metsik ajujaht pika Löveni järve ümber. Selle kõminat kuuldus kaugele. Mets vajus looka ja langes, kõik laastavad jõud pääsesid valla.» Nii iseloomustab autor, rootsi kirjanik, Nobeli laureaat Selma Lagerlöf ise oma kauni kodukoha Värmlandi aadliseltskonna ohjeldamatut elu, mis on tema värviküllase esikromaani «Gösta Berlingi saaga» (1891) aineks. Sellel saagalikult sümboolsel taustal kerkivad raamatu lehekülgedelt kaksteist Ekeby kavaleri, saja seikluse rüütlit, kes loevad endale häbiks teha midagi tarka või mõistlikku. Gõsta Berling, parim nende hulgast, kavaleride kavaler ja poeet, kes on läbi elanud rohkem poeeme, kui teised neid kirjutada on jõudnud; Marianne Sinclaire, Anna Stjärnhök, krahvinna Elisabet Dohna ja teised säravad naised, kes on nii kaunid ja hellad nagu ema silmad, kui ta vaatab alla oma lapsele; julm mõisaomanik Sintram, see muretu rõõmu kuri südametunnistus – kogu see hääbunud ühiskonna ilmekate esindajate kirev galerii.Vähe on maailmakirjanduses teoseid, kus muistendimaailm nii tihedalt põimub tõsieluga. Realistlikud pisiepisoodid ja saagalik müstika liituvad harmooniliseks tervikuks üldise romantilise põhitooniga. Südamlik, siiralt elamuslik lähenemine kujutatavale olustikule, mis annab teosele mõnevõrra eleegilise varjundi, muudab raamatu tõeliseks luigelauluks mineviku rüppe vajunud ühiskonnale.

Romaan

Kalle ja ta sõprade suverahu saab häiritud, kui nende silma all röövitakse professor koos väikese poja Rasmusega. Kalle ja ta kaaslased tekitavad aga kurikaelte leeris segadust, nurjates kõik nende alatud plaanid.

Sisu: Sissetungijad Lumesadu Küpsenud mari La-Ho, kivikastja Miluu Puuris Rongis Niina ja kunstnik Kammernõunik Wenzel Siga Soe vorst Tõde solgitünnis Nuga Pirnipuu Viiuldaja Mägedesse Lilled pööningul Peetruse tagasitulek Edasilükatud matused Litsid Loogika Assessor Birnbaum Vaba kunst Hull-August Ohver Postkast BA 45768 Nailonsärk Printsess Ann Malviire Viiskümmend ööri Kingad Homme Päranduse loetelu Pajupuu Kroon Uus ja vana Ohvrid, Sammud esikus Vastassuunas José, kätelkäija Raamatukogus Ptiitsa Koosoleku juhataja Küsimus Janu Pierre Esitlemata Jupiter Teel paradiisi Mario Sõnade lõpp

Jutukogu

Valik aastatest 1964-1970

Raamat on määratud kõigile, kes tunnevad huvi ühe värvirikkama putukarühma – liblikate vastu, eelkõige aga algajatele loodusehuvilistele – kooliõpilastele, noortele loodusesõpradele ja üliõpilastele. Määramistabelitesse on sisse võetud ka kõik metsa- ja põllumajanduslikult olulised suurliblikaliigid, arvestades määraja kasutajaskonnana nimetatute kõrval ka taimekaitse- ja metsandusala töötajad, agronoome ning aednikke.

Sisukord: -Doomino. Hõberebase elulugu; -Telder mustang; -Liivamäe hirve jälil; -Bingo. Lugu minu koerast; -Lobo. Currumpaw´ kuningas; -Wully. Lugu kollakast krantsist; -Hõbetäpp. Lugu mustast varesest; -Punakrae. Lugu Doni oru kaeluspüüst; -Monarh. Tallaci karuhiiglane; -Winnipegi hunt; -Agulikass; -Poiss ja ilves; -Snap. Lugu bullterjerist; -Väike sõjaratsu. Lugu rohtlajänesest; -Arnaux. Kirjatuvi elu kroonika; -Tänavalaulik. Isavarblase seiklused; -Tito. Lugu koiotist, kes õppis elu tundma; -Miks tihased kord aastas aru kaotavad; -Karupoeg Johnny; -Chink; -Järelsõna; -Nimede ligikaudne hääldamine.

Bibliograafia annab ülevaate Lydia Koidula trükis ilmunud töödest ja tema kohta avaldatud kirjutistest 1861-1966 nii eesti kui ka teistes keeltes. Samuti esitatakse andmed Koidula luuletuste viisistustest (trükitud noodid) ja tema ikonograafiast (reproduktsioonid ning illustratsioonid). Bibliograafias on ära toodud ka kõik L. Koidulast teada olevad fotod.

Raamatu tegevus leiab aset Inglismaal ühes keskklassi peres, kus lapsi hakkab hoidma salapärane ja võluv Mary Poppins. Tema on see, kes oskab iga tüütu kohustuse lõbusaks mänguks muuta ja igast päevast põneva seikluse teha. Mary Poppinsil on haruldane võime imesid välja kutsuda ja teisi inimesi neisse uskuma panna. Tema teab, et "igaühel on o m a Muinasmaa". Tuleb vaid sellesse maailma uskuda, siis võib igas asjas midagi erilist ja muinasjutulist näha. Käesolevasse raamatusse on koondatud kolm juttu kuulsast lapsehoidjast Mary Poppinsist: lisaks nimijutustusele (1937) veel "Mary Poppins tuleb tagasi" (1968) ja "Mary Poppins avab ukse" (1967).

Konstrueerimise tehnoloogilised alused Üldteatmeid Liited Ülekanded Võllid, laagrid ja sidurid Määrimisseadmed ja tihendid Silinderkeerdvedrud Torustiku armatuur ja liiteelemendid Tõstemasinate elemendid Hüdroajamite elemendid Peenmehhanismide elemendid Valutööde tehnoloogia Sepistamise ja stantsimise tehnoloogia Keevitamistehnoloogia Lõiketöötlemise tehnoloogia ja lõikeriistad Tüüpdetailide mehaanilise töötlemise tehnoloogia Metallilõikepinkide rakised Metallilõikepinkide kinemaatiline häälestamine Terase termilise ja termokeemilise töötlemise tehnoloogia Keermete rullimine. Pinda tugevdavad töötelmisviisid. Avade kalibreerimine Elektrofüüsikalised ja elektrokeemilised töötlemismeetodid Metallide kaitse-dekoratiivkatted Plastmasside töötlemise tehnoloogia Tehnoloogiline dokumentatsioon Konstruktoridokumentatsioon

Koit ärkas vara, ta oli hästi välja puhanud ja talle näis, nagu oleks täna mingi suur püha. Onn oli heledasti valgustatud, väljast paistis sisse ere päike. Poiss kuulis pirinat, nägi - täissöönud sääsk punetas aknaruudul nagu roosa helmes. Koit tappis pisikese vereimeja vähimagi süümepiinata ning ruttas välja, kissitades silmi harjumatust eredast valgusest, mis paiskus alla taevast, peegeldus välgutaoliste sähvatustena jõelt. Oli haruldaselt vaikne ja soe. Kaselehed lõhnasid. "Tsüit, tsüit, tsürr..." vidistas kõrge rookõrre otsas saba võngutades väike, pruun, musta peaga rootsiitsitaja. Ruugete tiivaotstega valge koiduliblikas hõljus kergelt üle värske rohu. Koit hingas täie rinnaga karget ja puhast õhku. "Kena hommik, mis?" küsis Rookull, katkestades võrguparandamise. "Tore!" "Jaa, ilm võttis viimaks teise tuuri..."

Eerik Kivirähk ärkas hommikul ägedast südamekloppimisest. Külm higi kattis tema otsaesist, kogu tema keha värises nagu palavikus. Ta avas silmad, kuid õudne unenägu ei tahtnud ikka veel lahkuda. Äsjane lämbumishädaoht sügavas maa-aluses kestis edasi. Ta ei suutnud kuidagi tajuda oma ümbruse reaalsust. See nagu ei olnud tema kodu, vaid mingi võõras, ebatõeline ning peletav kong. Selles ei olnud ühtegi pidet, millest tema kõikuv enesetunne oleks võinud kinni haarata.

Oma olemasolu viie tuhande aasta jooksul on illusionism julmast tagakiusamisest, ajutisest haigestumisest müstika ja "kriminaalromantika" tõppe hoolimata tõestanud oma eluvõimet.

Eelmise sajandi algul kirjutas Selma Lagerlöf ühe oma väärtuslikumaid teoseid, muinasjutufantastikaga käsitletud reisiloo "Nils Holgerssoni imelik reis läbi Rootsi". Raamat oli tellitud autorilt kui endiselt õpetajalt kooli tarviduste jaoks. Teda paluti kirjutada lastepärane Rootsi maateaduse lugemik, mis teenindaks kodumaa tundmaõppimist kooli algklassides. Tulemused ületasid aga kavatsused, sest teosest on saanud mitte ainult üks rahvalikemaid rootsi noorsooraamatuid, vaid see on saavutanud haruldaselt menuka vastuvõtu sellisena ka välismaal. Raamat on tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde. Liialduseta võib öelda, et pole rootslast, kes ei tunneks lugu pöialpoisiks nõiutud Nilsist, kelle kuju on innustanud lugejaid nooruses ja ka täiskasvanult on jäänud südamelähedaseks, sest väikeses seiklejas on jäädvustatud midagi igaühe nooruselamustest.

See väike raamat on peaaegu esimene katse anda nõukogude filmi ajaloost lühike ülevaade, mis on mõeldud kultuuriülikoolide kuulajaile, filmiklubide liikmeile, uudishimulikele kinokülastajaile. Käesolev raamatuke jutustab nõukogude filmikunsti ajaloost alates selle tekkemomendist kuni 1941. aastani.

See on jutustus kaugete aastatuhandete saladustest, vanima ajaloo "valgetest laikudest", ebatavalistest sündmustest, millest osavõtjaiks olid meie vanavanavana... vanaemad ja -isad.

Muinasjutt magab lume all ja vaikselt ümiseb tuul. Aita on terad kogutud juba lõikusekuul. Pehmete lumepilvede pääl päike päevalgi tukub. Taeva sinine meri on jääs ja paadisadam on lukus.

Armastusromaan, kahe inimese kevade taaskordamine.

Jutustused.

"Telefon helises. Küll helises ikka kiledalt, kurivaim ning visalt ja valjusti, lausa vihaga. Teravad signaalid puurisid mu pealuust läbi ja torkisid ärritavalt kuulmiskeskust. Ei jätnud järele, no mitte ei jätnud...Kes pagan võis üldse teada, et ma tagasi olen? Sõitsin ju lennujaamast taksoga koju ja vankusin sedamaid voodisse - seitse nädalat seal, see pole naljaasi, pealegi kui ollakse juba jõudnud kuldsesse keskikka. Võib-olla valeühendus?..."

Raamatus käsitletakse suvemajade ehitamiseks vajalikke materjale, hoone rajamist, vundamentide ja seinte ehitamist, mitmesuguseid katuse ja katuslagede konstruktsioone, põrandaid, uksi, aknaid ja viimistlustöid. Lisaks kirjeldatakse veel pliidi, soemüüri, kamina ja korstna ehitamist ning antakse juhiseid sauna, kasvuhoone ja aiabasseini ehitamiseks.

Sisukord: Koloniaalvallutuste-eelne Tallinn Tallinn XIII-XIV sajandil XV ja XVI sajandi algul XVI ja XVII sajandil XVIII-XIX sajandil XX sajand. Eile ja täna Illustratsioonid

Ülevaade Tallinna Dominiiklaste kloostri ajaloost.

Autor vaatab tagasi Teise maailmasõja julmustesse, Dresdeni tuletormi jubedusse, vaatab selle mõttega, et hoiatada ja silmi avada, kuigi ta ei ole kindel, kas sõdasid saab ära hoida või on nad niisama vältimatud kui jääliustikud. Autor, meenutades minevikku ja kujutledes tulevikku, küsib endalt, milline on olevik ja milline osa sellest on tema kanda. Ja ta tunneb, et tema osa on siiski võitlus sõdade vastu - nii või teisiti.

Valik muinasjutte Fr. R. Kreutzwaldilt, J. Kõrvilt, J. Kunderilt, M. J. Eisenilt, E. Särgavalt, J. Parijõelt ja A. Jakobsonilt.

Ajalooline romaan

Noorsoojutustus kooliõdedest-koolivendadest ja nende vahel tärganud romantilistest tunnetest.

Üks isik ostab nähtamatuks muutvat pulbrit Vinski õpetajale tuleb külaline Suuremeelne naelaomanik Kummitavad palitud Härra Mõrumann saab silmu Seiklus Akordioniomaniku villas Lutikalossi laiskvorstid Üle linna Vinski Nägemiseni, Vinski!

Jutustused.

Humoorikas muinasjutt džinnist, kes satub kaasaega (Nõukogude Venemaale), kus ta tekitab palju segadust.

Muinasjutt džinnist, kes satub Nõukogude Venemaale, kus ta tekitab palju segadust.

"Võrgu all" on autori varane romaan, mille tegevus toimub Londonis. Selle kangelane Jake Donaghue on meeldiv noormees, kes tõlgib natuke ja armastab suurema osa ajast niisama sõprade seltsis aega viita. Kohtumine vana armastatu Annaga toob tema ellu terve rea fantastilisi seiklusi. Elu viib ta kokku ka filosoof Hugo Belfounderiga, kelle mõtisklustest on romaan ka nime saanud.