Tooted

Oscar Wilde´i romaan ''Dorian Gray portree'' on lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge igavese nooruse ja ilu saavutamiseks, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde´ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal 1890 märgatava skandaali. Wilde´i süüdistati ''Dorian Gray portree'' tõttu dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.

Kogumikku on koondatud eesti autorite emateemalised luuletused.

Raamatus vaadeldakse filmimise tehnikat loomulikus ja kunstlikus valguses. Erilist tähelepanu on pööratud dokumentaalfilmide valmistamisele. Selgitamiseks on toodud rikkalikult illustratsioone ning näiteid filmimise kujunduslike võtete kohta erinevate filmimistingimuste korral. Raamat on mõeldud filmiamatööridele, kes on juba tuttavad fotograafia teooria ja praktiliste töödega.

Käesolevas raamatus püütakse teadmisi, kogemusi ja suutmist mööda rääkida nüüdisaegsest füüsikast – selle olemusest ja sotsiaalsest tähendusest.

140-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid Eesti Raamat 1972

"Hälin ja raev" on William Harrison Faulkneri neljas romaan. Ei ole teada selle raamatu inkubatsiooniperioodi pikkust, mis või kesta mitmeid aastaid, küll aga on andmeid, et käsikiri valmis kuuekuulise pingelise töötamise järel 1928. aastal. See oli raske ajajärk noore kirjaniku elus: kaks esimest romaani olid talle väga vähe sisse toonud, kolmanda avaldamislepingu tühistas kirjastus. Laua taha istudes loobus kirjanik, nagu ta hiljem ise tunnistas, igasugusest muretsemisest selle pärast, kas töö kirjastajatele meeldib või ei, ta lihtsalt kirjutas, kirjutas "südameverega", pani sellesse iseenda. Ja küllap just sellepärast saigi käesolevast teosest kirjaniku lemmik - raamat, mis "valmistas mulle kõige suuremaid hingepiinu", mille vastu "mul on kõige hellemad tunded". Romaan ilmus 1929. aasta oktoobris neljaosalisena. Aga ka pärast trükivalguse nägemist elas romaan kirjaniku meeles edasi ja "endiselt elav, kasvas ning muutus".

Proosa -Surmalaul -Kirjad sõgedate külast -Ookeani pale -Muhu monoloogid -Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol -Jäine raamat -Jaapani meri,

145-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Suuri mõtlejaid Eesti Raamat 1972

Mul pole sest midagi, kui ma ka peast segane olen, mõtles Moses Herzog. Mõned inimesed pidasid teda hulluks ja üksvahe oli ta ka ise kartnud, et nii see asi ongi. Aga kuigi ta käitumine oli endiselt veider, tundis ta end nüüd enesekindlana, rõõmsatujulisena, selgepilgulisena ja tugevana. Ta oli nagu mingi lummu alla langenud ja hakanud igasugustele inimestele maailmas kirju kirjutama. Need kirjad viisid ta sedavõrd roopast välja, et juunikuu lõpust alates rändas ta pabereid täistopitud reisikotiga ühest kohast teise. See reisikott kaasas, oli ta New Yorgist Martha's Vineyardi sõitnud, kuid samal õhtul sealt tagasi tulnud; kaks päeva hiljem lendas ta Chicagosse ja Chicagost läks edasi Lääne-Massachusettsisse. Maaüksinduses kirjutas ta sõgedana loendamatul hulgal kirju ajalehtede toimetustele, avaliku elu tegelastele, sõpradele ning sugulastele ja lõpuks koguni surnutele, oma kuulsusetuile surnud omastele ja viimaks ka surnud suurvaimudele. Berkshire'ides oli südasuvi. Herzog oli ihuüksi suures vanas majas. Kuigi toidu suhtes tavaliselt üsna nõudlik, sõi ta nüüd paberpakist "Silvercupi" leiba, konservube ja ameerika cheddar-juustu. Vahetevahel korjas ta oma metsistunud aiast vaarikaid, tõstes okkalisi varsi üles hajameelse ettevaatlikkusega. Ta magas ilma linadeta, hüljatud abieluvoodist võetud madratsil või mantli all võrkkiiges. Õues ümbritsesid teda kõrged tupsulised rohttaimed ja noored robiiniad ning vahtrad. Kui ta öösel silmad avas, olid tähed lähedal otsekui kehastunud vaimud. Tulekerad loomulikult: gaasid, sulamineraalid, aatomid, kuid mehele, kes enda mantlisse oli keeranud ja võrkkiiges lamas, näis hommikul kella viie ajal see kõik vägagi tähendusrikas. Saul Bellow' loomingu tipuks ja -- miks mitte -- ka kokkuvõtteks võib pidada 1964. aastal ilmunud "Herzogit". Need küsimused ja probleemid, meeleolud ja tunded, kimbatused ja taotlused, mille kallal kirjanik mitukümmend aastat oli töötanud, said selles romaanis sünteesiva ning süvendatud käsitluse. Ühelt poolt inimene kriisiolukorras, kus teda lõplikust hävingust lahutab veel vaid viimne samm, ja teiselt poolt sellesama inimese lausa meeleheitlik väljapääsu otsimine ja kasvav protest kõige selle ümbritseva vastu, mis inimest muserdab, temalt inimlikkust püüab röövida. Ent mitte ainult seda -- Bellow on liiga teravapilguline elujälgija, et tragöödia kõrval jääks märkamatuks komöödia. Moses Herzog on mees "moraalsete impulssidega", kohati tõstetud koguni oma ajastu südametunnistuseks, kuid samal ajal ka "kannatav kloun", kes heitleb pahatihti enda väljamõeldud tuuleveskidega, ja Bellow' kaasanaerev iroonia muutub Herzogite enesepilaks.

Järg romaanidele "Oma veri", "Võõras veri", "Keerdsõlmed" ja "Teised tuuled". Terves reas romaanides, alates "Oma verega" on Helmi Mäelo andnud laiahaardelise ülevaate inimeste kujunemisest maamiljöös. Käesoleva romaaniga jõuab see sari lõpule, ring on täis saanud. Tegevus toimub "Homses päevas" kahel pinnal - Siberis ja okupeeritud kodumaal. Peategelaste ümber koondub rida endisi, aga ka palju uusi tegelasi. Siberist kodumaale pääsemiseks ollakse valmis mõnekski sammuks, mida ei oota, "otstarve pühendab abinõu". Siber ja kodumaa - need kaks vastakat mõistet saavad romaanis nii realistliku kui ka sümboolse valgustuse.

"Selle raamatu peategelane ei ole välja mõeldud. Lell Bohdan Müller elab tõepoolest Kysuca paksudes metsades. Kogu oam elu on ta veetnud looduse rüpes, mida ta armastab ja hoiab nagu silmatera. ..."

Kabepartii jaguneb kolme ossa: alg-, kesk- ja lõppmäng. Kõik osad on tähtsuselt samaväärsed ning nende tundmine vajalik kõigile, kes tahavad heaks kabetajaks saada. Käesolevas raamatus käsitletakse lõppmängu.

Sisukord: kaks nimetut laulu Sving Meeter riiet tüdrukule Tundeline teekond Tartust Vilniusse Raport Piletid ja kavalehed Idee omanikud "Federation Proceedings" Ordinaator Kaemus Portree Kättenaks Isale Jutt Etüüd Pan Pavlicek ja teised Vägistaja Morton Treskold Dialoogi kolm surma Laenatud flööt Proosa

Raamatus tutvustatakse meie kevadisi seeni. Kevadseente arv on küll suhteliselt väike - tüüpilisi kevadseeni on vahest napp üks protsent meie seeneliikide üldarvust - kuid mitmed neist on head söögiseened. Selle raamatukese abil peakski seenesõpradel olema võimalik teada saada, missuguseid kevadseeni ja kuidas toiduks korjata ja valmistada. Kuidagi ei saa aga õigeks pidada, kui seeni vaadeldakse ainult kitsastest kulinaarsetest huvidest lähtudes. Loodusesõbrale peaks seeneriik pakkuma vähemalt sama palju huvitavaid objekte tundmaõppimiseks ja vaatlemiseks kui taime- ja loomariik. Seepärast ongi käesolevas raamatus tutvustatud mitte ainult kevadisi söögiseeni, vaid kirjeldatud ka kevadise seeneriigi mitmekesisust. Kevad on kõige sobivam aeg seente tundmaõppimise alustamiseks. Veidi üle paarikümne sagedamini esineva kevadise seeneliigi on enamasti ilma eriliste raskusteta määratavad. Samuti on kevadseened headeks objektideks seente elutegevuse mõningate iseärasuste tundmaõppimiseks. Seepärast ongi allpool puudutatud ka kevadseente süstemaatikaga seotud probleeme ja üksikute liikide kirjelduste juures ara märgitud, kui nad on tänuväärseks objektiks mõnede huvitavate vaatluste tegemisel. Raamatus on toodud meie tavalisemate kevadseente määramis-tabel. Võimalust mööda on selles käsutatud palja silmaga nähtavaid tunnuseid, kuid mõnikord tuleb siiski käsutada ka mikroskoobi abi. Et rida liike on küllalt haruldased või ilma erilise praktilise tähtsuseta, pole nende kohta täielikke kirjeldusi antud. Samuti on ainult määramistabelis ara toodud mõned tavalisemad lehikseened, mis pole tüüpiliselt kevadised, vaid esinevad kogu vegetatsiooniperioodi vältel varakevadest hilissügiseni. Kõik sellised liigid on määramistabelis tähistatud tärnikesega. Et hõlbustada seente äratundmist, on lisaks kirjeldustefe esitatud suurema osa liikide fotod.

Novellikogu

Naeltega löödi palett kõvasti risti külge kinni. Kiri ristil teatas inimese nime, kuid vihmad uhuvad selle varsti maha. Palett aga kõneleb sellest, et siia on maetud kunstnik. Tundmatu kunstnik, kes väärib samasugust austust nagu tundmatu sõdur. Ta polnud rabanud maailma šedöövritega, tema nime ei maini isegi kõige täpsemad uurijad, kuid ometi pole ta elu möödunud jälgi jätmata - ta on süüdi selles, et maailmas on üks kunstnik rohkem. Kui poleks olnud teda, oleks arvatavasti tallanud maakamarat inimene, kes vahest polekski halb, võib-olla ehk inimestele omamoodi kasulikki, kuid ometi ilma kutsumuseta. Suur ülesanne on avastada kutsumus - maailm saab ühe loove inimese võrra rikkamaks.

 

Balthasar Russowi romaani II osa

Eesti kodumaine floora on rikas dekoratiivsete taimeliikide poolest. Mitmed neist on rahva hulgas hästi tuntud ning neid kasutatakse ka haljastuses (peamiselt aedades). Kohalik taimestik väärib aga tunduvalt suuremat tähelepanu kujundavate maastike haljastamisel, eriti kaasaja maastikuarhitektuuri nõuetest -- ökonoomsusest, esteetilisusest ja funktsionaalsusest lähtudes.
Raamatu eesmärgiks on tutvustada kodumaiseid haljastuses perspektiivsemaid rohttaimeliike, nende levikut, ressursse ning haljastuses kasutamise viise ja võimalusi. Iseloomustatakse 135 liiki, mis väärivad tähelepanu dekoratiivsuse või vähenõudlikkuse poolest.
Raamat on mõeldud haljastusala töötajatele, kõigile botaanika- ja aiandushuvilistele eesmärgiga äratada huvi kohaliku floora ja selle haljastuses kasutamise võimaluste vastu.

Käesolev raamat on mõeldud lühikese üldarusaadava sissejuhatusena zoopsühholoogiasse ehk loomapsühholoogiasse. Selles toodud materjal tohiks selle tõttu pakkuda huvi kõigile neile, kes soovivad täiendada või laiendada oma teadmisi psühholoogia või bioloogia valdkonnas, nende hulgas ka keskkooli viimaste klasside õpilastele, bioloogiaosakonna üliõpilastele ning eriti psühholoogia ja bioloogia õpetajatele. Raamatu lugemine ja mõistmine eeldab vaid elementaarseid teadmisi zooloogia ja füsioloogia alal. Rikkalikud illustratsioonid aitavad teose elavamaks ja huvitavamaks muuta. Teise trüki jaoks on autor raamatu teksti hoolikalt läbi vaadanud ning seda mitmes osas parandanud ja täiendanud, kõigepealt pärast esimese trüki teksti valmimist (1961.a) ilmunud ja autorile kättesaadavaks osutunud uuema loomapsühholoogiaalase kirjanduse põhjal. Seoses teksti täiendamisega on kasvanud ka illustratsioonide arv.

Kogumik sisaldab valiku luulet aastaist 1818-1836 ning järgmised poeemid: Ruslan ja Ludmilla Kaukasuse vang Bahtšisarai purskkaev Mustlased Krahv Nulin Poltaava Majake Kolomnas Jezerski Vaskratsanik

Sisu: Vanaeit Võistleja Maailma ots Kolbad Vanamees Võõraspidu Ylima Olendi juures Necessitas, Vis, Libertas Asuurne riik Vaenlane ja sõber Mida saan mõtlema? Vene keel Saatesõna

Meie ühe loetavama lastekirjaniku "Naksitrallide" -sarja esimene raamat, kus erinevate iseloomudega veidrad mehikesed Muhv, Sammalhabe ja Kingpool linnakese kassideohust päästavad. Parasjagu põnev, veidi naljakas ja looduselembeline muhedalt jutustatud lugu.

Autori huvi on enamasti koondunud üldistele fundamentaalsetele küsimustele, sealjuures suudab ta alati näidata, et need probleemid pole sugugi elukauged, vaid esinevad igal pool. Inimene ja Loodus on nagu küllastatud fundamentaalsete seaduspärasuste näidetest.

Rumeenia klassiku värsivalik.

Pipi Pikksukk on kõige tugevam, kõige lahkem, kõige lõbusam ja kõige rikkam tüdruk maailmas. Ta elab Segasumma suvilas koos oma hobuse ja oma ahvi, Härra Nilssoniga. Kotitäis kuldraha on tal ka. Kõrvalmajas elavad Tommy ja Annika. Sellest ajast peale, kui Pipi Segasumma suvilasse kolis, on kõik muutunud palju lõbusamaks! Sest Pipi küpsetab piparkooke otse põrandal, ta suudab tõsta oma hobust sirgetele kätele ning mängib politseinikega kula, kui need tulevad ja tahavad teda lastekodusse viia.

Raamatus esitatakse konstruktsioonides kasutatavate plastmasside füüsikalised ja mehaanilised andmed ning kandekonstruktsioonide arvutuse ja konstrueerimise alused. Mõeldud ehituse eriala üliõpilastele, tehnikumiõpilastele ning ehitusinseneridele.

Soome noorsoojutustuse peategelaseks on 14-aastane Piia Kristiina ehk Priska.

Peategelase, ajakirjaniku ning noore luuletaja Arvid Falki elusaatust, tööd ja tegemisi ning hingelisi võitlusi jälgides juhib kirjanik meid läbi tolleaegse Stokholmi.Iroonilistes sketšides näitan Strindberg, kui palju on silmakirjalikust kõikjal leidub. Lõpuks otsib Falk pelgupaika boheemlaste seltskonnast, kes kohtuvad regulaarselt «Punase Toa» nime kandvas Stockholmi salongis.

Käsiraamat sisaldab andmeid raadioamatööridele raadiovastuvõtjate, raadiosaatjate, võimendite ja magnetofonide konstrueerimiseks ning reguleerimiseks. Käsiraamat raadioharrastajatele, kes on tuttavad elektro- ja raadiotehnika alustega.

Selle raamatu põhisisuks on kodanliku ateismi ja humanismi vastuolud ja saatus

Kindad ja sukad rahvatraditsioonis Silmkoe ajaloost Lõngade värvimisest Kirikindad Koekirjalised kindad Roositud kindad Kindapärade kaunistamine Randmekindad Silmkoeliste jalakatete ajaloost Sokid ja säärised Kirisukad Koemustrilised (vikeldatud) sukad Roositud sukad Mütsid Kampsunid Rätikud

See raamat on määratud sulle, oktoobrilaste tähekese juht! Tähekese juht olla – see on austav ja meeldiv, kuid vastutusrikas ülesanne. Oktoobrilastele oled sa vanemaks sõbraks, kes aitab neil paremini mõista ümbritsevat elu, õpetab neid iseseisvalt tegutsema. Sa ei ole aga mitte lihtsalt vanem sõber, vaid peale selle veel pioneer. Käesolev raamat on sulle abiks tähekese tegevuse sisustamisel. Esimeses osas saad sa teada, miks meie maal nimetatakse nooremaid õpilasi oktoobrilasteks, nende märgist, lipust, reeglitest ja oktoobrilaste töö korraldamisest malevas. Teises osas loed tähekese tööst: huvitavatest koondustest, igapäevasest elust ja tegevusest. Kolmandas osas leiad mänge, nuputamisülesandeid, õpetusi meisterdamise kohta ja loed oktoobrilaste eakaaslastest välismaal. Raamatuga kaasneval lisalehel on mängud oktoobrilaste reeglite õppimiseks, ülesannete märgid, loto ja muu vajalik.

Raamatu esimeses osas kirjeldatakse sõiduautode ehitust ja nende mehhanismide ning süsteemide töötamist. Teises ja kolmandas osas on rõhk pandud autode õigele tehnilisele hooldamisele ja rikete leidmisele ning kõrvaldamisele. Antakse nõu õige sõidutehnika omandamiseks ning selgitatakse liiklusohutuse olulisimaid küsimusi. Esitatakse ülevaade juhiloa taotlemise, liiklusvahendite kindlustamise ja tehnilise ülevaatuse korrast. Teos nii algajale amatöörautojuhile kui ka neile, kel on juba mõningasi kogemusi auto juhtimise ja hooldamise alal. Raamatuga on kaasas lisaleht kirjeldatavate sõiduautode elektriseadmestike skeemidega.

Novellikogu

Sisaldab: Põhialused ja üldmõisted, Aeglane valss – põhifiguurid ja standardvariatsioonid, Fokstrott – põhifiguurid ja standardvariatsioonid, Valss, Tango – põhifiguurid ja standardvariatsioonid, Aeglane fokstrott – põhifiguurid ja standardvariatsioonid, Lisavariatsioonid.

Ei ole õige filmižanreid juba ette jagada kommerts- ja kunstilisteks. Nii nagu ilukirjanduses, nii ka filmikunstis ei määra mitte žanr, vaid ikkagi sisu ja väljendusvahendid teose kuulumise kunsti või kommertsi valdkonda. Miks aga teatavad žanrid on pälvinud ärimeestest kineastide erilise poolehoiu? Seda probleemi asume lahkama, ja siit ka käesoleva väikese filmiraamatu pealkiri. Illustreeritud rohke pildimaterjaliga.

Ükski maru ei mölla nii kui loodemaru, kui ta pikil talveõhtuil kaljude vahel vapustades ja mühades lahti pääseb. Ta kihutab fjordi üles vahutavaiks valgeharjalisiks laineiks - paadid kaldal istutavad tiritammi üles hallide kalameeste onnideni ja vanad tüsedad küünisillad tõusevad õhku ning lendavad nagu linnud üle küla. «Taevas halasta,» ütlevad tüdrukud, kes peavad minema lauta lehmi lüpsma, laskuvad maha ja ronivad neljakäpakil üle õue laternaga, mis kustub, ja piimaämbriga, mis lendab oma teed. Ja «Jumal olgu meile armuline» ütlevad vanad naised toas ahjunurgas ning nende mõtted lähevad kaugele põhja poole, Lofootide kalameeste juurde, kes võib-olla on väljas sel ööl.

August Jakobson on kokku kogunud ja muhedalt ümber jutustanud eesti rahva muinasjutte ja muistendeid, mis annavad ilmeka pildi esivanemate elust-olust ja vaimuilmast. Käesolevasse sarja on valitud jutud "Suur vale", lugu kuningast, kes aina valetas; "Hea eit ja õel eit", pajatus seenemaja elanikest ning inimese ahnusest; "Kuidas tekkisid hiired ja kassid", lugu kurja vanduvast peremehest; "Lolle otsimas", jutt jõuka peremehe ainsa poja rumalast naisest; "Varastaja tont ja aus tont", näide sulase nutikusest ning "Suur onu ja väike vennapoeg lähevad rändama", lugu sellest, kuidas kiisk Võrtsjärve elama sattus.

Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a.

Kogumik vennasrahvaste luulet