Tooted

Ülevaade bulgaaria tänapäeva huumorist ja satiirist. PINGE Luud rääkis pärast põrandapesemist kaltsule: "Ma olen naerust lõhki minemas. See roomaja, see tolmuimeja rääkis, et on armunud seinakontaktisse." "Ha-ha-haa!" itsitas põrandalapp. "Ka mina oleksin sinusse armunud, kui sa mulle kahesaja kahekümne voldist pinget pakuksid." VANA HEA AEG Üks tuhatoos ütles teisele: "Oi jah, see oli ilus aeg, vana hea aeg, kui inimesed endale tuhka pähe raputasid!"

Pean tunnistama, et kohanesin üllatavalt kergesti puuriselu tingimustega. Mis puutub asja materiaalsesse külge, siis nautisin lausa paradiisirõõme: päeval täitsid ahvid mu vähimadki soovid, öösel jagasin ilmaruumi ühe kõige kaunima tüdruku aset. Harjusin selle elulaadiga niivõrd, et terve kuu ei teinud ühtegi tõsisemat katset selle lõpetamiseks, lakkasin koguni tajumast tema erakordsust ja alandavaid külgi. Vaevalt õppisin juurde mõned ahvikeelsed sõnad, ei midagi enamat. Loobusin püüetest Ziraga kontakti luua, nii et kui algul kalduski vaistlikult minus mõistuslikku olendit nägema, pidi ta nüüd nõustuma Zaiuse väidetega ja käsitama mind kui oma planeedi inimest, see tähendab kui looma, ent igal juhul mitte kui mõistuslikku olendit. Pierre Boulle (1912–1994) sündis Avignonis. Omandanud inseneri elukutse, töötas ta 1936–1939 tehnikuna Briti kummipuuistanduses Malaisias. Teise maailmasõja künnisel läks ta vabatahtlikuna Prantsuse sõjaväkke Indohiinas. Prantsuse vastupanuliikumise ja Charles de Gaulle'i poliitika toetajana langes sõjavangi. Kannatused ja katsumused vangistuses ajendasid teda kirjutama esimest menuromaani "Sild üle Kwai jõe", mille ta avaldas 1952. aastal, pärast Prantsusmaale naasmist. Boulle'i mõlema menuromaani kuulsust on tugevasti suurendanud nende põhjal tehtud filmid. "Sild üle Kwai jõe" (režissöör David Lean) sai 1957. aastal mitu Oscarit. "Ahvide planeedi" alusel vändatud film (1968) aga kujunes teleseriaalide ja animafilmide kaasabil kinodes kultusteoseks.

Raamatus käsitletakse juhitavate süsteemide kinemaatika põhialuseid, mudeli mõistet, diskreetsete automaatide teooriat ja elektronarvuteid. Inimaju intellektuaalseid funktsiooni modelleerivate tehissüsteemide konstrueerimise põhiideesid ja meetodeid on vaadeldud viimastes peatükkides. Sisu paremaks omandamiseks on igale peatükile lisatud harjutusi ja ülesandeid.

Analüütilise geomeetria kursus on mõeldud eeskätt ülikooli matemaatikateaduskonna üliõpilastele. Sisu: Vektoralgebra Sirgete ja tasandite geomeetria Liikumised ja afiinsed teisendused Lihtsamad kõverjooned ja -pinnad Teist järku jooned ja pinnad Projektiivne geomeetria

Jaan Kruusvall on sündinud 7. detsembril 1940. aastal Virumaal Palmse vallas Eru külas. Õppinud Võhma algkoolis, Loksa keskkoolis, Rakvere Töölisnoorte Keskkoolis ja Moskvas M. Gorki nim. Kirjandusinstituudis. Töötanud Tallinna filmistuudios. "Armastuse esimene pool" on Jaan Kruusvalli esimene raamat.

Käsiraamat sisaldab sõidu- ja veoautode ning autobusside tehnilise iseloomustuse, andmed autode ja nende agregaatide tehnilise hooldamise ja remondi ning selleks vajalike materjalide kohta, samuti mootorite detailide nimi- ja remontmõõtmeid. On toodud nõuanded rikete kõrvaldamiseks autol, detailide remontimiseks ja vahetamiseks. Käsiraamat on mõeldud tehnikutele, meistritele, garaažide, hooldusjaamade ja remonditöökodade automehaanikutele. Seda võivad kasutada ka autojuhid ja teised autotranspordi töötajad.

Põhijooni kõnekunsti ajaloost Avaliku kõne liigitelu Avaliku kõne ettevalmistamine ja kavastamine Avaliku kõne esitamine Hääleseade, kõnetehnika ja ortoeepia Avaliku kõne mõningatest liikidest

Pärast onu Charles Baskerville'i salapärast surma naaseb söör Henry Baskerville Kanadast peremõisa. Peagi on ka tema elu ohus. Ta saab kirja, milles teda hoiatatakse hoiduma nõmmest eemale. Henry kutsub appi legendaarse Sherlock Holmesi. Holmes püüab kindlaks teha kirja koostajat, kuid ei suuda teda tuvastada. Ta otsustab minna koos doktor Watsoniga Henryle appi Baskerville Halli. Henry ei usu eriti legendi põrgukoerast, aga Holmes usub, et asi on tõsine.

Raamat annab ülevaate loomorganismide keemilisest koostisest ja loomsetes kudedes toimuvatest biokeemilistest protsessidest. Raamat jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas käsitletakse loomorganismide keemilist koostist ja iseloomustatakse nende koostisesse kuuluvaid aineid. Teine osa on pühendatud toidus leiduvate ainete seedumisele ja looma kehaomasteks aineteks muudnumisele, kusjuures vaadeldakse süsivesikute, rasvade, valkude, mineraalide ja vee ainevahetust. Kolmandas osas käsitletakse vere, närvikoe, lihaskoe, uriini, piima ja munade keemiat.

Miks uuritakse lindude lendamist? Miks huvitab teadlasi delfiinide ujumisviis? Mille poolest võib kasulik olla nahkhiir? Kas konnaski on midagi uurimisväärset? Need on vaid osa küsimustest, millega tegeleb bioonika.

Käesoleva raamatu kirjutamisel on püütud võimalikult palju toetuda originaalteoste vaatlusele.

Käsiraamatus antakse ülevaade Eestis esinevatest ja Eestis kultiveerimiseks sobivatest ravimtaimedest. Iga taime kohta tuuakse eesti-, ladina- ja venekeelsed nimetused, rahvapärased eestikeelsed nimetused, taime kirjeldus, kogumise juhendid, droogi olulisemad koostisained, näiteid kasutamisest rahvameditsiinis ning taime kasutamine ja tähtsus tänapäeva teaduslikus meditsiinis. Kultiveeritavate taimede kohta tuuakse ka lühike kultiveerimise juhend. Raamat on mõeldud kasutamiseks kõikidele ravimtaimedest huvitatutele, ravimtaimede kogujatele, kooliõpilastele, tehnikumide õpilastele, üliõpilastele, tervishoiutöötajatele ja bioloogidele.

Pilvikud kuuluvad levinumate ja tuntumate Eesti seente hulka ning on kõrgelt hinnatud ka söögiseentena. Paraku tuntakse pilvikuid seni rohkem kui perekonda, liikide äratundmine on nende suure varieeruvuse ja raske määratavuse tõttu jäänud tagaplaanile. Raamat täidabki selle lünga.

Sisu: Noorte omavahelised suhted endises külas, Kosjad, Ettevalmistused pulmadeks, Pulmad mõrsjakodus, Pulmad peiukodus, Pulmadest üldiselt.

Õpik koosneb 27 õppetunnist, mis sisaldavad esperanto keele grammatikat ja harjutusi õpitu kinnistamiseks. Lisatud on esperantokeelseid lugemispalu. Õpiku lõpus leiduv esperanto-eesti sõnastik võimaldab arendada igapäevast vestlust olustikulistel teemadel ning hõlbustab kirjanduse ja ajakirjanduse lugemist. Õpik on mõeldud iseõppijaile.

Ahto Levi "Halli Hundi päevik" kujutab endast ebatavalise saatusega inimese pihtimust. Levi on eestlane ning pärit Saaremaalt. Ta kasvas üles väikekodanlikus perekonnas, kus valitses kodanliku natsionalismi õhkkond, mis oli eriti tugev 1940. aastal – Baltimaade nõukogude võimu taaskehtestamise esimesel aastal. Kolmeteistkümneaastase poisikesena põgenes Levi 1944. aastal okupeeritud Eestist Saksamaale. Seal algaski tema elukompromisside, moraalse kõikumise ning kuritegude jada. Selle elu üksikasjalikus kirjelduses pole vähimatki püüet end mingil määral puhtaks pesta. Autor seab endale vaid ühe ülesande: ausalt, vähimagi hinnaalanduse ning järeleandmiseta näidata oma sassiläinud ja kuritegeliku elu varal noortele, kui ekslik on paljude arvamus, et kriminaalkurjategija elus peitub mingit "erilise romantika hõngu".

Raamatus antakse ülevaade ruumide akustilisest kujundamisest ja helivõimendusaparatuuriga varustamisest. Lähemalt kirjeldatakse mikrofonide, valjuhääldite, filtrite, mikserite ja reverberaatorite tööpõhimõtet ja kasutamist. Samuti käsitletakse magnetilist ja mehaanilist helisalvestust.

Meie metsade piibeleht, legendaarne ženšenn, harilik rukis ja nisu, päevalill, mis alati pöörab oma ereda kübara päikese poole, tavaline kapsas ja kultuurtakjas - neist ja veel paljudest põldude ja steppide, metsade ja aedade, aasade ja soode, merede ja jõgede huvitavatest taimedest jutustab see raamat. Imeliste ja muinasjutuliste Semiramise aedadena kerkib meie ette Maa ääretult rikas taimeriik, selle ajalugu ja tänapäev, legendid ja tõsilood. Kokku võttes - need on botaaniku jutustatud lood taimedest.

Inglise ajaloolase ja sotsioloogi Samuel Lilley raamat on tehnika ajaloost, alates kiviaja kõige algelisematest tööriistadest nüüdisaja teaduse ja tehnika saavutusteni. Tehnika arengut XX sajandil vaatleb autor peamiselt Ameerika Ühendriikide, Nõukogude Liidu ja Inglismaa baasil, kuid püüab objektiivselt hinnata ka teiste suurte ja väikeste riikide panust tehnika progressi.

Jevgeni Onegin, Muinasjutt papist ja tema sulasest Tölbist, Muinasjutt tsaar Saltaanist, tema pojast, kuulsusrikkast ja võimsast vägilasest vürst Gvidonist ning imekaunist luigest-tsaaritarist, Muinasjutt kalamehest ja kalakesest, Muinasjutt surnud tsaaritarist ja seitsmest vägilasest, Muinasjutt kuldkikkast, Boriss Godunov,Ihnus rüütel, Mozart ja Salieri, Kivist külaline, Pidu katku ajal, Näkineid, Stseene rüütliajastust

Käesoleva raamatu kohta võib öelda, et vanad teadmised ja oskused on läbi sõelutud ja uude vormi kootud.

Kaunis on kodujärv, suur veekogu kaskede ja pärnadega idapoolsel kõrgel kaldal. Ta on uhke ja salapärane biotoop ehk elupaik paljudele kaladele, putukatele, veelindudele ja taimedele. Kaldarohtu peidetud allikate ääres kasvavad konnarohud, õitsevad soovõhad ja lõhnavad kalmused. Järve sinine helk on värske ja nooruslik ning päike paistab siin hellusega. Järve sinine värvus tuleneb sinisavist, mis järve põhjas. Kuid see tuleb ka lasuursest kodutaevast, mis temas peegeldub, ja sinivetikatest, mis järvevees kasvavad, ja ka kaldapuude rohelus heidab sinna juurde oma toonid. Kustas Põldmaa sündis 4. veebruaril 1897. a. Läänemaal. Käinud mitmes koolis ja pedagoogilistel kursustel, hakkas ta juba 20-aastaselt õpetama teisi. Täiendades pidevalt oma teadmisi aianduse, põllumajanduse ja bioloogia vallas, kujunes ta tunnustatud loodusloo õpetajaks, kellel õpilasi kodumaa igas kandis. Osava sule ja haarava sõnaga on ta meie loodusele juurde võitnud palju sõpru ning enesele hulgaliselt austajaid.

Sisukord: Tüdruk, kes armast ööd Külmataadi kingitus Vallapääsenud vesi Talvine hämarik Talvemuinasjutt Relvameistri tütar Lugu Šio-taadist ja tema eeslist Lugu kolmeteistkümneaastasest poisist Puid toomas Pidu pööningul Pärast vihma paistab jälle päike Meie hõbepuu Vikerkaar Klaasikild Punane vahtraleht Kus elab muinasjutuvestja?

Prantsuse kunstniku Paul Gauguini (1848-1903) ebatavaline ja äärmiselt traagiline elukäik, erakordselt rikas ja mitmepalgeline loominguline pärand (maal, skulptuur, autobiograafiline teos "Noa-Noa" jms.) on ajendanud kirjutama raamatuid nii kunstniku loomingu kohta kui ka puht ilukirjanduslikke teoseid. Maalitud lõuendid, mis kutsusid esile omaaegsete kunstihuviliste hulgas nii kiitus- kui ka laidusõnu, mõjuvad nüüdisajalgi sügavalt ja emotsionaalselt. Inglise kirjanik William Somerset Maugham (1874-1965) oma romaanis "Kuu ja kuuepenniline" (1919), mis tõi raamatu autorile suure kuulsuse, jutustab tagasihoidlikus kiretu vaatleja maneeris maalikunstnik Charles Stricklandi keerulisest käekäigust. Teose sündmustiku põhifaktid on võetud autodidaktist prantsuse kunstniku Paul Gauguini biograafiast, kust autor on teose kirjutamiseks ilmset inspiratsiooni saanud. Piiritust loomisihast tingitud ja küllaltki kalli hinnaga langetatud otsus ennast küpses elueas jäägitult maalikunstile pühendada, loobumine eduga kroonitud börsimaakleriametist, lahtiütlemine majanduslikust kindlustatusest, varaka mehe soliidsest seltskondlikust positsioonist, lahkuminek perekonnast ja põgenemine Euroopa tsivilisatsiooni eest Lõunamere troopilisele saarele -- Tahiitile, kus kunstniku varasest noorusest saadik kaasaskantud unelmad, lõunamaise looduse erksad ja põletavalt lõõmavad värvid, tsivilisatsioonist puutumata looduslapsed ja nende elulaad ajendasid looma ohtralt lõuendeid, millel on kunstniku loomingu hulgas kõige suurem väärtus ning mis rajasid uusi teid kunstis ja purustasid akadeemilisi kaanoneid, -- kõikidel nendel faktidel on otsene seos Paul Gauguini eluloo ja loomingulise käekäiguga. Romaanis "Kuu ja kuuepenniline" on Maugham vastandanud ohjeldamatu, ent loomisinstinkti ees jõuetu oleva kunstniku väikekodanlastele, kes ei ole võimelised mõistma suurt kunsti ega tõelist ilu. Sest kunstiloomingu maailm ja kodanliku praktitsismi ning kaine arvestuse maailm asuvad teineteisest niisama kaugel kui kuu ja kuuepennine münt. Raamatus on toodud kaheksa reproduktsiooni Gauguini loomingust.

"Lāčplēsis" (eesti keeles "Karutapja") on kunsteepos, mille autor on läti luuletaja Andrejs Pumpurs. Teost peetakse läti rahvuseeposeks. Andrejs Pumpurs kirjutas eepose aastatel 1872–1887, ammutades inspiratsiooni kohalikest müütidest ja muistenditest. Teos ilmus aastal 1888. Eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu ning kirjeldab kohaliku rahva vabaduspüüdlusi. Teose peategelased on läti rahvamuistenditest tuntud Karutapja, tema armastatu Laimdota, kaunitar Spīdola, reetur Kangars ja anastaja Must Rüütel. Eeposes tegutseb ka eesti kangelane Kalapuis (Kalevipoeg), kes Karutapjale võitluses alla jääb. Nad lepivad kokku, et see jääb viimaseks heitluseks eestlaste ja lätlaste vahel.

Valik August Sanga luuletõlkeid järgnevatelt autoritelt:

• Aleksandr Puškin
• Mihhail Lermontov
• Nikolai Nekrassov
• Maksim Gorki
• Aleksandr Blok
• Igor Severjanin
• Boriss Pasternak
• Vladimir Majakovski
• Sergei Jessenin
• Nikolai Tihhonov
• Jossif Utkin
• Leonid Martõnov
• Boriss Lihharev
• Olga Bergholz
• Aleksandr Tvardovski
• Jevgeni Vinokurov
• Jevgeni Jevtušenko
• Ilja Fonjakov
• Sergei Polikarpov
• Boriss Primerov

Raamatu autor, tuntud poola filatelist, kirjanik ja tõlkija Andrzej Piwowarczyk sündis 14. oktoobril 1919 ning debüteeris 1937. aastal poeemiga "Õhtune hetk", tuntuks aga sai eelkõige kriminaalromaanidega, millest populaarsemad on "Vana kell" (1956), "Kapten Gleb jutustab" (1958) ja paljudesse euroopa keeltesse tõlgitud "Lahtine aken" (1961). Avaldanud ka filateeliaalase teose "Poola markide laat" ja tõlkinud Tšehhi kirjandust.

Pidanud kümmekond aastat ajalehe "Helsingin Sanomat" kuritegude osakonna juhataja ametit, hakkas Sariola 1966. aastal vabakutseliseks. Viljakaks kujunenud loomingus on ta oma kriminaalromaanide alapealkirjana kasutanud enamasti nimetust "politseiromaan", mis on põhjendatud eriti sellega, et ta püüab neis püsida võimalikult olustikupäraselt politseringkonna argipäevas. M. Sariola keskseks tegelaseks ja ideaaliks on komissar, hiljem kriminaaljälitaja Leo Olavi Susikoski: hea välimusega, korrektne keskklassi ellusuhtumise esindaja. Antud raamatus on kritegusid selgitavaks kangelaseks Matti Viima. Suurima leviku osaliseks, arvukate tõlgete kaudu isegi rahvusvahelises ulatuses, on M. Sariola kriminaalromaanidest saanud "Laia tee seadus", millele 1969. aastal määrati prantsuse Seiklusromaani auhind.

Raamatus kirjeldatakse loodusnähtusi ja nende perioodilisi muutusi Nõukogude Liidu Euroopa-osa keskvööndis. Autor tutvustab lugejaid populaarsel kujul veekogude elu (vee-selgrootute, kalade ja kahepaiksete) sesoonsete nähtustega, samuti ka maismaa organismide (taimede, vähkide, ämblikkude, putukate, alamate ja kõrgemate selgroogsete) elu nähtustega aasta jooksul. Autor annab metoodilisi näpunäiteid vaatlusteks koolidele ja õpilasringidele, materjale vestlusteks klassis ja ringides, sesoonsete vaatluste programme ja vastava kirjanduse bibliograafia.

Suhtumine meid ümbritsevasse looduslikku keskkonda määrab inimkonna tänase ja homse. Sellepärast peab praegusaegse looduskaitse ülesannetega ja eesmärkidega tuttav olema iga kodanik. Tänapäeva looduskaitse on elukaitse ja keskkonnakaitse, inimese ja inimkonna kaitse. Eluvõõraste idealistide unistusest on looduskaitse saanud kaasaegse maailma üheks kõige põletavamaks rahvusvaheliseks probleemiks – mitte ainult bioloogiliseks, vaid ka sotsiaalseks ja majanduslikuks. Selle probleemi paljude aspektidega aitab meil tuttavaks saada käesolev teos, mis on valminud rohkearvulise kirjanduse läbitöötamise ja raamatu autorite kauaaegse isikliku uurimistöö viljana. Suure osa raamatust moodustab ülevaade maailma tähtsamatest kaitsealadest, mis ühtlasi annab ka küllaltki üksikasjaliku pildi looduskaitse olukorrast ja sõlmprobleemidest üksikutes riikides.

Sisukord: Esimene lugu, milles on juttu peeglist ja selle kildudest Teine lugu. Väike poiss ja väike tüdruk Kolmas lugu. Naine, kes oskab nõiduda, ja tema lilleaed Neljas lugu. Prints ja printsess Viies lugu. Väike röövlitüdruk Kuues lugu. Lapi eit ja saami eit Seitsmes lugu. Mis juhtus Lumekuninganna lossis ja mis pärastpoole juhtus

"Need kirjatükid on sündinud varastatud ajast – öötundidest. Isegi mitte vabast tahtest, vaid teiste pealekäimisel edasi anda oma muljeid. Muljed – need nad ongi. Nad on sündinud ettevalmistuseta nagu reisidki. Neil muljetel on siiski üks ühine nimetaja: need on teatrimehe muljed. Paljugi sellest, mis antud hetkel oli üllatuslik ning uus, on nüüd juba iganenud ja varsti lootusetult vana. Ma ei paranda neid lehti. Las nad olla nagu olid, need hetke impressioonid. Selles on nende piiratus, aga võib-olla ka võlu – neile, kes ei otsi siit tõsiandmeid kirjeldatud maade kohta, vaid keda huvitab, mida mõtles või tundis kunagi üks eesti teatrimees, kui ta viibis neil mail."

¤ Maigret' esimene juurdlus ¤ Maigret ja hulgus ¤ Maigret' piip ¤ Seitse ristikest politseiniku märkmikus

Määrajasse on võetud kõik meie tavalisemad ja suuremad mardikad. Erandjuhtudel ei ole loobutud ka mõningatest väga haruldastest liikidest, kui nende väheseid leide korvab mingi silmatorkav omapära (näiteks suurvõrajooksik, põderpõrnikas). Ligi 3000 Eestis esinevast liigist on käsitlemist leidnud üle 900 liigi.

Otsekui oleks allmaajumal Vulcanusel laboratooriumi keldris karvane kumalane ninna lennanud. "Mnjmm," küsib meister natukese aja pärast potist, "kas segamislaual oli tuult tunda?" Ja Mart luiskab igaks juhuks: "Raasuke paraku oli. Paari graani jao neidsamuseid rästikukeeli pühkis ikkagi minema. Nii et meister hoidku pott aga hästi sügavasti peas ja istugu parem natuke kaugemal." Meister nihutab neljajalgse järi segamislauast kaugemale ja Mart torkab ta arvelaua talle pihku. Et ta mitridaatsiumi ainete arvu täpselt kontrollida saaks. Nagu peremees peab...

Romaani ainestik on tinglik-fantastiline, mis pidi pärinema olematu ameerika proletaarse kirjaniku Jim Dollari sulest. Autor on kasutanud lääne-euroopa detektiivjuttude tavalisi stampe, suunates nende teraviku imperialismi ja fašismi hävitavate jõudude vastu. Teose positiivse romantika ja muinasjutusära on pühendatud kõigi maailma maade ja rahvaste töölisklassi loomisjõu ülistamisele. Eesrindlikust ameerika töölisest Michael Thingsmasterist - asjade loojast - sai muinasjutulise töölisühingu "Mess-mend" rajaja ...

Euroopa ja Aasia piiril, muistsete suurte sõja- ja kaubateede ristumiskohal asub Kesk- ja Kirde-Kaukaasia. Sellel territooriumil asuvad tänapäeval Dagestani, Tšetšeeni-Inguši, Põhja-Osseedi ja Kabardiini-Balkaari autonoomne vabariik ning Stavropoli krai rajoonid. Siinne loodus on mitmekesine ja rikas, nagu on vaheldusrikas ja keeruline ka tema ajalugu, mis on vajunud aastatuhandete sügavusse. Ees-Kaukaasia stepitasandikke on tallanud paljude rändrahvaste ratsude kabjad. Sküüdid ja sarmaanid, hunnid ja kasaarid, polovetsid ja mongolid on siit hord hordi järel aastasadade jooksul läbi käinud. Paljud neist jäid steppidesse kindlamalt pidama ja muutsid need kauaks ajaks oma rändlaagrite asupaigaks. Silmitsege stepiavarusi, ja te näete kõikjal kõrgumas kurgaane – ammu kadunud suguharude ja rahvaste hauakünkaid. Kõige vanemad neist tekkisid juba metalliaja koidikul (III aastatuhandel e.m.a.), viimased aga umbes 300 aastat tagasi. Ja nii nad seisavad, ümbritsetuna legendidest, andes tunnistust karmidest ja heroilistest aegadest, rahvaste rändamisest, veristest lahingutest ja inimestest – meie esivanematest.

Aforismide kogumik on koostatud eesmärgil, et anda lugejale edasi osa nendest õilsatest ning sügavatest mõtteteradest, mida on väljendanud inimkonna väljapaistvad esindajad pika ajaloo vältel ning mis võiksid olla meie kaasaegsele inimesele heaks sõbraks tema igapäevases elus, tema töös, tema loomingulises tegevuses.

LOOMAAED Revident käis loomaaias ja esitas järgmisel päeval oma ülemusele aruande. "Loomad elavad loomaaias lausa loomalikes tingimustes. Teerajad on pori täis ja janunevad kuivenduste järele. Aga see pole veel midagi. Rott oli haige, ta köhis. Abi ei saanud kusagilt, sest sanitaarpunktis oli sanitaarpäev. Aga see pole veel midagi. Loomaaia seinaleht "Elajas" kirjutab kurbusega, et puurid jäid pühadeks üle värvimata. Kõiki artikleid läbis punase joonena sinise värvi puudus. Aga see pole veel midagi. Papagoid püüdsid minuga vestelda ja see mulle meeldis, aga valdav enamus loomi ei valda keelt. Aga see pole veel midagi. Peaasi on see, et loomaliike on vähe. Tuuakse uus loom, liike ei tehta. Ja üleüldse, kus on direktori silmad? Mulle näis, et lõviosa loomadest moodustasid ahvid."

1901 Jälle tuhka ja tähti sajab. Tema naeris ja nimesid hüüdis. Sellest mõtleb ta eluaja, kuidas kangi all jõulupuid müüdi. Kuused reas läksid ustest läbi, täis tumedat suitsuhõngu, ladvus noored punased käbid ja näputäis kullast lõngu. Kõik lapsed siis aeti voodi, padja alla sai salm või looke. Ja Jumalaema läks poodi, tõi kirjusid piparkooke.