Tooted

Käesolev raamat käsitleb toaahjude, pliitide ja kaminate konstruktsioone, materjale, tüübi valiku aluseid ning ehitamist. Ühtlasi on selgitatud soojuse levikut ja mitmesuguste kütuste põlemist ning antud juhiseid ahjude ja pliitide kütmiseks. Põhiline osa raamatust käsitleb kütteseadmete konstruktsioone, nende kujundamist ja ehitamist. Veel kirjeldatakse korstnapühkimistöid, kütteseadmete remonti ja nende ehitusvigade kõrvaldamist. Määratud kõigile, kes tegelevad ahjude, pliitide ja kaminate kavandamise, ehitamise ning kasutamisega.

Jaan Kruusvall on sündinud 7. detsembril 1940. aastal Virumaal Palmse vallas Eru külas. Õppinud Võhma algkoolis, Loksa keskkoolis, Rakvere Töölisnoorte Keskkoolis ja Moskvas M. Gorki nim. Kirjandusinstituudis. Töötanud Tallinna filmistuudios. "Armastuse esimene pool" on Jaan Kruusvalli esimene raamat.

Käsiraamat sisaldab sõidu- ja veoautode ning autobusside tehnilise iseloomustuse, andmed autode ja nende agregaatide tehnilise hooldamise ja remondi ning selleks vajalike materjalide kohta, samuti mootorite detailide nimi- ja remontmõõtmeid. On toodud nõuanded rikete kõrvaldamiseks autol, detailide remontimiseks ja vahetamiseks. Käsiraamat on mõeldud tehnikutele, meistritele, garaažide, hooldusjaamade ja remonditöökodade automehaanikutele. Seda võivad kasutada ka autojuhid ja teised autotranspordi töötajad.

Pärast onu Charles Baskerville'i salapärast surma naaseb söör Henry Baskerville Kanadast peremõisa. Peagi on ka tema elu ohus. Ta saab kirja, milles teda hoiatatakse hoiduma nõmmest eemale. Henry kutsub appi legendaarse Sherlock Holmesi. Holmes püüab kindlaks teha kirja koostajat, kuid ei suuda teda tuvastada. Ta otsustab minna koos doktor Watsoniga Henryle appi Baskerville Halli. Henry ei usu eriti legendi põrgukoerast, aga Holmes usub, et asi on tõsine.

Raamat annab ülevaate loomorganismide keemilisest koostisest ja loomsetes kudedes toimuvatest biokeemilistest protsessidest. Raamat jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas käsitletakse loomorganismide keemilist koostist ja iseloomustatakse nende koostisesse kuuluvaid aineid. Teine osa on pühendatud toidus leiduvate ainete seedumisele ja looma kehaomasteks aineteks muudnumisele, kusjuures vaadeldakse süsivesikute, rasvade, valkude, mineraalide ja vee ainevahetust. Kolmandas osas käsitletakse vere, närvikoe, lihaskoe, uriini, piima ja munade keemiat.

Miks uuritakse lindude lendamist? Miks huvitab teadlasi delfiinide ujumisviis? Mille poolest võib kasulik olla nahkhiir? Kas konnaski on midagi uurimisväärset? Need on vaid osa küsimustest, millega tegeleb bioonika.

Käesoleva raamatu kirjutamisel on püütud võimalikult palju toetuda originaalteoste vaatlusele.

Pilvikud kuuluvad levinumate ja tuntumate Eesti seente hulka ning on kõrgelt hinnatud ka söögiseentena. Paraku tuntakse pilvikuid seni rohkem kui perekonda, liikide äratundmine on nende suure varieeruvuse ja raske määratavuse tõttu jäänud tagaplaanile. Raamat täidabki selle lünga.

Sisu: Noorte omavahelised suhted endises külas, Kosjad, Ettevalmistused pulmadeks, Pulmad mõrsjakodus, Pulmad peiukodus, Pulmadest üldiselt.

Õpik koosneb 27 õppetunnist, mis sisaldavad esperanto keele grammatikat ja harjutusi õpitu kinnistamiseks. Lisatud on esperantokeelseid lugemispalu. Õpiku lõpus leiduv esperanto-eesti sõnastik võimaldab arendada igapäevast vestlust olustikulistel teemadel ning hõlbustab kirjanduse ja ajakirjanduse lugemist. Õpik on mõeldud iseõppijaile.

Ahto Levi "Halli Hundi päevik" kujutab endast ebatavalise saatusega inimese pihtimust. Levi on eestlane ning pärit Saaremaalt. Ta kasvas üles väikekodanlikus perekonnas, kus valitses kodanliku natsionalismi õhkkond, mis oli eriti tugev 1940. aastal – Baltimaade nõukogude võimu taaskehtestamise esimesel aastal. Kolmeteistkümneaastase poisikesena põgenes Levi 1944. aastal okupeeritud Eestist Saksamaale. Seal algaski tema elukompromisside, moraalse kõikumise ning kuritegude jada. Selle elu üksikasjalikus kirjelduses pole vähimatki püüet end mingil määral puhtaks pesta. Autor seab endale vaid ühe ülesande: ausalt, vähimagi hinnaalanduse ning järeleandmiseta näidata oma sassiläinud ja kuritegeliku elu varal noortele, kui ekslik on paljude arvamus, et kriminaalkurjategija elus peitub mingit "erilise romantika hõngu".

Enamik kaasaegseid Lääne fantaste maalib naiivseid pilte võitlusest gangsterlusega kosmoses ja muudest seiklustest galaktilises mastaabis. Asimovi fantastika läheb teist teed. Tema tulevikukangelased ei otsi kunagi seiklusi seikluste pärast, vaid lahendavad üldinimliku tähtsusega probleeme. Heaks näiteks Asimovi humaansusest ja isegi filosoofilisest sügavusest ongi käesolev romaan.

Inglise ajaloolase ja sotsioloogi Samuel Lilley raamat on tehnika ajaloost, alates kiviaja kõige algelisematest tööriistadest nüüdisaja teaduse ja tehnika saavutusteni. Tehnika arengut XX sajandil vaatleb autor peamiselt Ameerika Ühendriikide, Nõukogude Liidu ja Inglismaa baasil, kuid püüab objektiivselt hinnata ka teiste suurte ja väikeste riikide panust tehnika progressi.

Käesoleva raamatu kohta võib öelda, et vanad teadmised ja oskused on läbi sõelutud ja uude vormi kootud.

Kaunis on kodujärv, suur veekogu kaskede ja pärnadega idapoolsel kõrgel kaldal. Ta on uhke ja salapärane biotoop ehk elupaik paljudele kaladele, putukatele, veelindudele ja taimedele. Kaldarohtu peidetud allikate ääres kasvavad konnarohud, õitsevad soovõhad ja lõhnavad kalmused. Järve sinine helk on värske ja nooruslik ning päike paistab siin hellusega. Järve sinine värvus tuleneb sinisavist, mis järve põhjas. Kuid see tuleb ka lasuursest kodutaevast, mis temas peegeldub, ja sinivetikatest, mis järvevees kasvavad, ja ka kaldapuude rohelus heidab sinna juurde oma toonid. Kustas Põldmaa sündis 4. veebruaril 1897. a. Läänemaal. Käinud mitmes koolis ja pedagoogilistel kursustel, hakkas ta juba 20-aastaselt õpetama teisi. Täiendades pidevalt oma teadmisi aianduse, põllumajanduse ja bioloogia vallas, kujunes ta tunnustatud loodusloo õpetajaks, kellel õpilasi kodumaa igas kandis. Osava sule ja haarava sõnaga on ta meie loodusele juurde võitnud palju sõpru ning enesele hulgaliselt austajaid.

¤ Kuristik rukkis ¤ Parim päev banaanikala püügiks ¤ Vaene onu Vemmalsäär ¤ Just enne sõda eskimotega ¤ Naerev mees ¤ Jolli juures ¤ Eméle – armastuses ja riivatuses ¤ Roosisuu ja silmad rohelised ¤ De Daumier Smithi sinine periood ¤ Puusepad, tõstke kõrgele sarikad! ¤ Franny ja Zooey

Sisukord: Tüdruk, kes armast ööd Külmataadi kingitus Vallapääsenud vesi Talvine hämarik Talvemuinasjutt Relvameistri tütar Lugu Šio-taadist ja tema eeslist Lugu kolmeteistkümneaastasest poisist Puid toomas Pidu pööningul Pärast vihma paistab jälle päike Meie hõbepuu Vikerkaar Klaasikild Punane vahtraleht Kus elab muinasjutuvestja?

Prantsuse kunstniku Paul Gauguini (1848-1903) ebatavaline ja äärmiselt traagiline elukäik, erakordselt rikas ja mitmepalgeline loominguline pärand (maal, skulptuur, autobiograafiline teos "Noa-Noa" jms.) on ajendanud kirjutama raamatuid nii kunstniku loomingu kohta kui ka puht ilukirjanduslikke teoseid. Maalitud lõuendid, mis kutsusid esile omaaegsete kunstihuviliste hulgas nii kiitus- kui ka laidusõnu, mõjuvad nüüdisajalgi sügavalt ja emotsionaalselt. Inglise kirjanik William Somerset Maugham (1874-1965) oma romaanis "Kuu ja kuuepenniline" (1919), mis tõi raamatu autorile suure kuulsuse, jutustab tagasihoidlikus kiretu vaatleja maneeris maalikunstnik Charles Stricklandi keerulisest käekäigust. Teose sündmustiku põhifaktid on võetud autodidaktist prantsuse kunstniku Paul Gauguini biograafiast, kust autor on teose kirjutamiseks ilmset inspiratsiooni saanud. Piiritust loomisihast tingitud ja küllaltki kalli hinnaga langetatud otsus ennast küpses elueas jäägitult maalikunstile pühendada, loobumine eduga kroonitud börsimaakleriametist, lahtiütlemine majanduslikust kindlustatusest, varaka mehe soliidsest seltskondlikust positsioonist, lahkuminek perekonnast ja põgenemine Euroopa tsivilisatsiooni eest Lõunamere troopilisele saarele -- Tahiitile, kus kunstniku varasest noorusest saadik kaasaskantud unelmad, lõunamaise looduse erksad ja põletavalt lõõmavad värvid, tsivilisatsioonist puutumata looduslapsed ja nende elulaad ajendasid looma ohtralt lõuendeid, millel on kunstniku loomingu hulgas kõige suurem väärtus ning mis rajasid uusi teid kunstis ja purustasid akadeemilisi kaanoneid, -- kõikidel nendel faktidel on otsene seos Paul Gauguini eluloo ja loomingulise käekäiguga. Romaanis "Kuu ja kuuepenniline" on Maugham vastandanud ohjeldamatu, ent loomisinstinkti ees jõuetu oleva kunstniku väikekodanlastele, kes ei ole võimelised mõistma suurt kunsti ega tõelist ilu. Sest kunstiloomingu maailm ja kodanliku praktitsismi ning kaine arvestuse maailm asuvad teineteisest niisama kaugel kui kuu ja kuuepennine münt. Raamatus on toodud kaheksa reproduktsiooni Gauguini loomingust.

Raamatu autor, tuntud poola filatelist, kirjanik ja tõlkija Andrzej Piwowarczyk sündis 14. oktoobril 1919 ning debüteeris 1937. aastal poeemiga "Õhtune hetk", tuntuks aga sai eelkõige kriminaalromaanidega, millest populaarsemad on "Vana kell" (1956), "Kapten Gleb jutustab" (1958) ja paljudesse euroopa keeltesse tõlgitud "Lahtine aken" (1961). Avaldanud ka filateeliaalase teose "Poola markide laat" ja tõlkinud Tšehhi kirjandust.

Pidanud kümmekond aastat ajalehe "Helsingin Sanomat" kuritegude osakonna juhataja ametit, hakkas Sariola 1966. aastal vabakutseliseks. Viljakaks kujunenud loomingus on ta oma kriminaalromaanide alapealkirjana kasutanud enamasti nimetust "politseiromaan", mis on põhjendatud eriti sellega, et ta püüab neis püsida võimalikult olustikupäraselt politseringkonna argipäevas. M. Sariola keskseks tegelaseks ja ideaaliks on komissar, hiljem kriminaaljälitaja Leo Olavi Susikoski: hea välimusega, korrektne keskklassi ellusuhtumise esindaja. Antud raamatus on kritegusid selgitavaks kangelaseks Matti Viima. Suurima leviku osaliseks, arvukate tõlgete kaudu isegi rahvusvahelises ulatuses, on M. Sariola kriminaalromaanidest saanud "Laia tee seadus", millele 1969. aastal määrati prantsuse Seiklusromaani auhind.

Laulud soolohäälele või soolohäälele ja ansamblile akordimärkidega Valik laule Georg Otsa repertuaarist. Sisukord: 1. Oleme suur perekond : “Mulle tuttav Arbat…” / D. Tuhmanov ; sõn.: J. Jevtušenko ; tlk. H. Karmo. 2. Elu, armastan sind! / E. Kolmanovski ; sõn.: K. Vanšenkin ; tlk. E. Kumar. 3. Üksik lõõtspill : “Vaikus hääletu valitseb vainul…” / B. Mokroussov ; sõn.: M. Issakovski ; tlk. E. Kumar. 4. Andrei laul : “Suur Siberimaa, tume põline laas…” : operetist “Rahutu õnn” / J. Miljutin. 5. Pali Ratši laul : “Kuulutustelt kord mu nime näitas…” : operetist “Mustlasviiuldaja” / I. Kálmán. 6. Punavarju laul : “Kui ma rändan eluteel…” : operetist “Kõrbelaul” / S. Romberg. 7. Don Quijote tõotuslaul : “Näe und, ilmsi võimatut und…” : muusikalist “Mees La Manchast” / M. Leigh ; sõn.: J. Darion ; eestik. sõn.: I. Maran. 8. Porgy laul : “Oo, täis mul taskud on tühjust…” : ooperist “Porgy ja Bess” / G. Gershwin. 9. Olen armunud : “Usu, see tõsi, kui tunnen su käsi…” : Freddy laul muusikalist “Suudle mind, Kate” / C. Porter ; eestik. sõn.: H. Karmo. 10. Järve keskel / T. Warnick. 11. Heinaveol : “Vilksab mööda kadakaid, sekka männitutte…” / sõn.: A. Pajuvee ; 12. Väike tüdruk : “Istun aknal. Punasena särab ruudul loojuv päike…” / Ü. Raudmäe ; sõn.: H. Karmo. 13. Rindeteed : “Veteranid vanad jälle kokku saavad…” / B. Kõrver ; sõn.: M. Kesamaa. 14. Teed : “Teedel raju, lõputud teed…” / A. Novikov ; sõn.: L. Ošanin ; tlk. I. Sikemäe. 15. Hõbedaselt helgib juustekuld : “Kallim, hõbedaselt sul, helgib juba juustekuld…” / H. Danks ; sõn.: E. Rexford ; tlk. A. Otto. 16. Veetlevam kui päev : “Ühine jalutusretk, koos veedetud hetk…” / Marchetti ; eestik. sõn.: H. Karmo. 17. Küünlavalguse valss : “On küünlavalgus hell ja soe…” : filmist “Waterloo sild” / iiri rhvv. ; eestik. sõn.: H. Karmo. 18. Olgu jääv meile päike : “Suur päiksesõõr, all taevakaar…” / A. Ostrovski ; sõn.: L. Ošanin ; tlk. N. Laanepõld

EMALE Ma mäletan sind oma voodi ees, kui kesköötundi kukub seinal kägu. Näen praegugi veel pruunis juustekees su väsimusest kahvatanud nägu. Ja vaipa kohendavad pehmed käed, mu laubale sa surud kuivad huuled, kompressi paistes laugudele säed, mu sonimisi murelikult kuuled. Kui idas ahetama hakkab koit, jääd suigatama lausa püstijalu. Nüüd taipan: hoolitsus on hinge toit, usk sinu abisse mult võttis valu. Ja kõigis möödund murepäevis, ema, su vastupidavust pean imetlema.

Suhtumine meid ümbritsevasse looduslikku keskkonda määrab inimkonna tänase ja homse. Sellepärast peab praegusaegse looduskaitse ülesannetega ja eesmärkidega tuttav olema iga kodanik. Tänapäeva looduskaitse on elukaitse ja keskkonnakaitse, inimese ja inimkonna kaitse. Eluvõõraste idealistide unistusest on looduskaitse saanud kaasaegse maailma üheks kõige põletavamaks rahvusvaheliseks probleemiks – mitte ainult bioloogiliseks, vaid ka sotsiaalseks ja majanduslikuks. Selle probleemi paljude aspektidega aitab meil tuttavaks saada käesolev teos, mis on valminud rohkearvulise kirjanduse läbitöötamise ja raamatu autorite kauaaegse isikliku uurimistöö viljana. Suure osa raamatust moodustab ülevaade maailma tähtsamatest kaitsealadest, mis ühtlasi annab ka küllaltki üksikasjaliku pildi looduskaitse olukorrast ja sõlmprobleemidest üksikutes riikides.

"Need kirjatükid on sündinud varastatud ajast – öötundidest. Isegi mitte vabast tahtest, vaid teiste pealekäimisel edasi anda oma muljeid. Muljed – need nad ongi. Nad on sündinud ettevalmistuseta nagu reisidki. Neil muljetel on siiski üks ühine nimetaja: need on teatrimehe muljed. Paljugi sellest, mis antud hetkel oli üllatuslik ning uus, on nüüd juba iganenud ja varsti lootusetult vana. Ma ei paranda neid lehti. Las nad olla nagu olid, need hetke impressioonid. Selles on nende piiratus, aga võib-olla ka võlu – neile, kes ei otsi siit tõsiandmeid kirjeldatud maade kohta, vaid keda huvitab, mida mõtles või tundis kunagi üks eesti teatrimees, kui ta viibis neil mail."

¤ Maigret' esimene juurdlus ¤ Maigret ja hulgus ¤ Maigret' piip ¤ Seitse ristikest politseiniku märkmikus

Määrajasse on võetud kõik meie tavalisemad ja suuremad mardikad. Erandjuhtudel ei ole loobutud ka mõningatest väga haruldastest liikidest, kui nende väheseid leide korvab mingi silmatorkav omapära (näiteks suurvõrajooksik, põderpõrnikas). Ligi 3000 Eestis esinevast liigist on käsitlemist leidnud üle 900 liigi.

Romaani ainestik on tinglik-fantastiline, mis pidi pärinema olematu ameerika proletaarse kirjaniku Jim Dollari sulest. Autor on kasutanud lääne-euroopa detektiivjuttude tavalisi stampe, suunates nende teraviku imperialismi ja fašismi hävitavate jõudude vastu. Teose positiivse romantika ja muinasjutusära on pühendatud kõigi maailma maade ja rahvaste töölisklassi loomisjõu ülistamisele. Eesrindlikust ameerika töölisest Michael Thingsmasterist - asjade loojast - sai muinasjutulise töölisühingu "Mess-mend" rajaja ...

Euroopa ja Aasia piiril, muistsete suurte sõja- ja kaubateede ristumiskohal asub Kesk- ja Kirde-Kaukaasia. Sellel territooriumil asuvad tänapäeval Dagestani, Tšetšeeni-Inguši, Põhja-Osseedi ja Kabardiini-Balkaari autonoomne vabariik ning Stavropoli krai rajoonid. Siinne loodus on mitmekesine ja rikas, nagu on vaheldusrikas ja keeruline ka tema ajalugu, mis on vajunud aastatuhandete sügavusse. Ees-Kaukaasia stepitasandikke on tallanud paljude rändrahvaste ratsude kabjad. Sküüdid ja sarmaanid, hunnid ja kasaarid, polovetsid ja mongolid on siit hord hordi järel aastasadade jooksul läbi käinud. Paljud neist jäid steppidesse kindlamalt pidama ja muutsid need kauaks ajaks oma rändlaagrite asupaigaks. Silmitsege stepiavarusi, ja te näete kõikjal kõrgumas kurgaane – ammu kadunud suguharude ja rahvaste hauakünkaid. Kõige vanemad neist tekkisid juba metalliaja koidikul (III aastatuhandel e.m.a.), viimased aga umbes 300 aastat tagasi. Ja nii nad seisavad, ümbritsetuna legendidest, andes tunnistust karmidest ja heroilistest aegadest, rahvaste rändamisest, veristest lahingutest ja inimestest – meie esivanematest.

Aforismide kogumik on koostatud eesmärgil, et anda lugejale edasi osa nendest õilsatest ning sügavatest mõtteteradest, mida on väljendanud inimkonna väljapaistvad esindajad pika ajaloo vältel ning mis võiksid olla meie kaasaegsele inimesele heaks sõbraks tema igapäevases elus, tema töös, tema loomingulises tegevuses.

Album sisaldab koolilaste omaloomingut: luuletusi, lühipalu ja joonistusi.

"Öö astmes x" on teiseks osaks Joonatani-triloogias, mille esimene köide oli "Joonatan, kadunud veli" ning kolmas osa "Puu saarel on alles". Triloogia peateemaks on demokraatlikul maal elanud inimese külastusreis pärast pikemat vaheaega oma vanale kodumaale, mis on anastatud võõra diktatuurvõimu poolt. Triloogia peategelaseks on nimeliselt mees, keda koolivennad kutsuvad Joonataniks, aga sisuliselt üks kooliklass vaadelduna pärast kolme kümnendi möödumist. Kuigi ajaliselt kokku surutud - tegevus toimub üheainsa öö jooksul - avaneb peagi hoopis laiem ajaline ja psühholoogiline perspektiiv. Vaadatuna läbi iga tegelase erineva silma ja temperamendi koondub kõik ühtseks pildiks elust okupeeritud maal. Öö edenemisega rulluvad valla uued sündmused ja tekivad ootamatud olukorrad, mis kedagi puudutamata ei jäta.

Mis Pommer teeb? Mis tal muud teha on kui seda, mida ta juba aastaid teinud. Mineval sügisel sai kolmkümmend seitse ajast-aega, kui ta Löövi vallast siia Jaagusillale kolis, isa antud lehma lauta pani, käed kaevul puhtaks pesi ja tundi läks, et talumeeste lastele õigekirja õpetada. Tollal oli Pommer noor aateline koolmeister, kes alateadlikult aimas, et ainult puhaste kätega saab õpetada ilusat, soravat ja korralikku õigekirja. Liiati veel emakeele õigekirja. Tema, kes oli läinud vaimustusega harima isamaa hariduspõldu, seda igisööti, kus kündjal peab olema kümne härja ramm. Ikka teeb ta sedasama - kannab oma risti ja koolutab laste hingi, nii kuidas õppekavad ja kristlik kasvatus nõuavad.

Romaanis jutustatakse vaimukast narrusest, kavalst rumalusest ja hääbuva ühiskonna ülikombelisest liiderlikkusest.

Kõndis sangar János üle mitme raja, kõndis nõndaviisi ilmatuma aja. Pimedamaks muutub maailm. Ei saa sotti, mis see õige on - no mine nagu kotti! Mõtles János endas: "Tõesti, küll on ime! On see nüüd siis öö või olen mina pime?" Polnud ööd, ei kustund ka ta silmavalgus, oli pimeduse riigi pime algus.

Käesolevas ekskursioonijuhis antakse ENSV Riiklikus Loodusmuuseumis toimunud iga aastasel näitusel sagedamini esitatud seeneliikide lühiiseloomustused. Tuuakse ka andmeid iga liigi söödavuse, olulisemate tunnuste ja tarvitusviiside kohta.

Adrienne Thomas on üks neid loendamatuid autoreid, kelle loominguande äratajaks oli maailmasõda. Sünnilt lotringlanna, järelikult maalt, kus käis lakkamatu võitlus sümpaatiate pärast kahe isamaa vahel, kannab ta loomingut esialgu nooruslik isamaa-armastus. Kui Saksas 1927. a. välja kuulutatakse mitu suuremat sõjaromaanide auhinda, äratab mitmes žüriis tähelepanu romaan «Sõdur Katrin». Suureks üllatuseks oli žüriile, kui I auhinnaga kroonitud teose autoriks osutus noor, 20-aastane neiu, kuna romaani tihe kompositsioon ja mehine käsitlusviis teose loojana lasksid oletada sules vilunud meeskirjanikku.

Suure prantsuse psühholoogilise realisti 1913. aastal ilmunud romaan kuulub sarja «Kadunud aega otsimas», mis hõlmab kogu autori romaanitoodangut nagu Balzaci «Inimlik komöödiagi».

Pärjaks lauluisa Kreutzwaldile

Iga tööd tuleb vaadata omaette, veenis ta end. Jumala eest, mis ma ikka muretsen? Bonn ei ole Varssavi. Varssavist on sada aastat möödas. Täna on Bonn. Me teeme, mis meil teha on, ja läheme edasi. Talle tuli see jälle silme ette, Varssavi saatkonna rokokootuba, tolmust mustunud kroonlühter ja Myra Meadowes üksinda kretiinsel sohval. Järgmine kord, kui nad teid jälle kuhugi raudse eesriide taha määravad, karjus Turner, olge oma armukeste valimisega kuradi ettevaatlik. Öelge talle, et ma sõidan välismaale, mõtles ta. Ma lähen üht reeturit otsima. Täisverelist, ilmselget, kuldhammastega, müüdavat reeturit. Ma tean, mida ma otsin, mõtles ta; ma näen juba praegu, millega see kõik lõpeb. Tule lagedale, Leo, me oleme ühte verd, sina ja mina: põrandaalused, need me oleme. Ma ajan sind taga mööda roiskveekanalit, sellepärast ma haisen nii magusalt. Maailma roojus on meie peal, sinu ja minu peal. Mina ajan sind taga ja sina ajad mind taga ja me mõlemad ajame iseennast taga.