Tooted

Käesolev raamat tutvustab kõiki kuni 1. oktoobrini 1971 Eestis kindlakstehtud laululinde, välja arvatud vareslaste sugukonda kuuluvad linnud, keda meil on 9 liiki. Lisaks autorite enam kui 20 aasta jooksul kogutud vaatlusandmetele on raamatu koostamisel käsutatud rohkesti erialases kirjanduses avaldatud andmeid ja mitmete teiste amatöörornitoloogide trükis avaldamata materjale. Teiste autorite andmete esitamisel viidatakse tekstis vastava töö autorile ja ilmumisaastale, mille järgi lugeja leiab raamatu lõppu paigutatud kirjanduse loetelust töö täieliku nimetuse ja avaldamiskoha. Autorid püüdsid käesoleva raamatuga meie rohkearvulisele ja üha kasvavale linnu- ja loodusesõprade perele tutvustada võimalikult palju sellest uurimistöödel ja linnuvaatlustel talletatud huvitavast materjalist, mida tuleb otsida raskesti kättesaadavast ornitoloogilisest perioodikast ja võõrkeelsetest raamatutest. Ühtlasi näitavad autorid iga linnuliigi juures, mida veel tema eluviisidest ning käitumisest ei teata, et sel teel õhutada aktiivsetele vaatlustele praeguste lünkade täitmiseks. Seega on käesolev raamat käsiraamatuks lindude tundmaõppimisel, kuid ka programmiliseks suunajaks lindude edasisel uurimisel, mis saab toimuda loodusevaatlejate-asjaarmastajate kaasabil.

Asudes raamatu uut trükki ette valmistama, saatis autor 1966. aasta novembris vabariigi 50 kõige aktiivsemale lindudevaatlejale ringküsitluse eelmise trüki puuduste kõrvaldamiseks ja raamatu tarvitajate soovide arvessevõtmiseks. Tagasi saabus 20 kirja, milles konstruktiivseid ettepanekuid tegid Mall Hiiemäe, Ahto Jõgi, Valter Kangur, Tenno Laur, Aleksander Lint, Jaan Naaber, Sven Onno, Oivo Rahusoo, Olav Renno, Eduard Sadam ja Aleksander Soovik. Raamatu määramistabelid on põhiliselt jäänud samaks nagu eelmises trükis. Neid on täiendatud ja täpsustatud uute andmetega. Lisatud on määramisjuhendid järgmiste liikide kohta, mis eelmises trükis puudusid: kanada lagle, meririsla, naaskelnokk, mustpea-kajakas, tutt-tiir, loor-kakk, kaelusrästas, lasuurtihane, kukkurtihane, mägi-kanepilind. Lisatud on kaks uut joonist (12. ja 36. joon.), millel on kujutatud nimetatud liigid. Teised must-valged joonised ja värvitahvlid on jäänud endiseks. Täiesti uuesti on kirjutatud määramistabelitele järgnev raamatu lõpuosa. Seda tingis linnuteaduse edasiarenemine, rohke uue kirjanduse ilmumine ja mitmete teaduslike ning organisatsiooniliste seisukohtade muutumine viimase 13—14 aasta jooksul. Nii peegeldab välimääraja ornitoloogia praegust seisu.

Käsiraamat lindude tundmaõppimiseks looduses. Määramistabeleid on täiendatud mitmete uute liikidega. Kolmas, parandatud ja täiendatud trükk.

Lisa: tekstid illustratsioonide juurde vene, inglise ja saksa keeles ; kaart: Eesti NSV metsasus

Raamat on mõeldud seeneteadlastele kui ka laialdasele seenesõprade ringile.

Raamatus antakse ülevaade tuletornidest ja nende ajaloost kaugest minevikust alates. Eesti tuletornide kirjeldus algab XVI sajandist ja ulatub kaasaega. Tuuakse huvitavaid andmeid meie ranniku sadamatest, päästejaamadest ja merendusala inimestest.

See juhtus teisipäeval, 22. oktoobril. Metsnik Jochen Joobs oli vihane. Ta vandus. Tema jaoskonna keskele, 27. kvartali piirile oli siginenud piklik mullaküngas. Tema pointer Tocki oli kontrollkäigul hakanud lõhna ajama ja juhtinud metsniku kahe pöökpuu vahele kiiruga lehekõdu, kitkutud sõnajalgade ja samblaga kaetud mullahunniku juurde, mis viitas sellele, et sinna oli alles hiljuti midagi maetud. Sõnajalad olid võrdlemisi värsked, haud võis kõige rohkem kaks-kolm päeva vana olla. Keegi oli ehk osa salasaagist sinna peitnud? Aga kes? Salakütt? See oleks tema jaoskonnas uskumata uudis. Jochen Joobs tõi kohale ühe metsatöölistest, kes sealsamas lähedal saetud puid riita ladusid, ja laskis tal mullahunniku laiali ajada. Oodatud metssea või põdra asemel tuli päevavalgele koer. Musta-valgekirju saksa dogi. Mis seal oli juhtunud?

"Lühiülevaate" autorid on püüdnud saavutada järgmisi eesmärke: süstemaatiliselt käsitleda filosoofia arenemise põhietappe muinasajast meie päevini, analüüsida filosoofia peasuundade -- materialismi ja idealismi võitlust, valgustada dialektilise ja ajaloolise materialismi tekkimist ja arengut, kritiseerida kaasaegset kodanlikku filosoofiat, milles kajastub kapitalistliku süsteemi üldkriis. "Filosoofia ajaloo lühiülevaade" on mõeldud õppevahendiks humanitaaralade üliõpilastele ja ka neile, kes õpivad filosoofia ajalugu iseseisvalt.

"Lugu on nii, et me leidsime tolle naise käekoti üles," ütles ta. "Käekoti?" See sõna jäi nagu õngekonks Pelle mällu kinni, aga talle ei antud aega selle üle juurelda. "Jah, tal oli käekott ühes, aga seda ei leitud. Sugulased, keda ta linnas vaatamas käis, kinnitasid seda ja me muidugi teadsime, et see peab kuskil olema." "Nojah," ütles Pelle, "see on ju õigus. Olgugi et sellest ajalehes ei kirjutatud." Jonsson vaatas talle kavalalt naeratades otsa, nagu oleks ta kõigest hoolimata tema terasust hinnanud.

368-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites almanahh

Heimito v. Dodereri romaan on ilmunud aastal 1938. Teost on tavatsetud psühholoogiliste kriminaalromaanide žanrisse liigitada, liiatigi peetakse Dodereri seetõttu mainitud žanri üheks rajajaks maailmakirjanduses. Dodereri talent on selles teoses andnud midagi hoopis enamat kui žanrimääratlus seda lubaks – nimelt hiilgavalt läbimõeldud illustratsiooni postulaadi kaitseks, mille sisu on parimini kokku võetud pealkirjas endas ja mis käsitleb Dodereri kui kirjaniku kontseptsiooni “inimesest iseenda otsingul”.

Raamat annab ülevaate inimese anatoomia üldosast, liikumisaparaadist ja siseelundeist.Materjali süstemaatilisel käsitlemisel on arvestatud kaasaegse anatoomia funksionaalset, geneetilist ja kliinilist suunda. Kasutusel õppevahendina arstiteaduskonna üliõpilastele.

Õpik sisaldab kehakultuuriteaduskondade üliõpilastele vajalike füsioloogia-alaste teadmiste kogumi. Siit leiavad ka varem hariduse omandanud treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad ning kõik spordi- ja kehakultuurihuvilised väärtuslikku materjali oma teadmiste täiendamiseks.

NSV Liidu ühe väljapaistvama keeleteadlase, filoloogiadoktor Mihhail Steblin-Kamenski skandinavistika-alased uurimused on leidnud laialdast tunnustust nii kodumaal kui ka raja taga – seda tõendavad Stokholmi Kuningliku Ülikooli ja Reikjaviki Ülikooli audoktori tiitlid. Teadusliku ja pedagoogilise töö kõrval on Leningradi Riikliku Ülikooli skandinaavia keelte kateedri juhataja prof. Steblin-Kamenski kirjutanud ka mitmeid populaarsema sisuga teoseid. Üks neist on käesolev raamat.

Missugune on juhuse osa meie elus? Kes on mõelnud selle küsimuse üle, see on kindlasti märganud, kuivõrd me sõltume juhusest. Juhuslikkus ümbritseb meid igast küljest.

Valik Avo Paistiku ühiskonnakriitilisi karikatuure

Šahh Madani kolmas raamat. Sisukord: Suured ja väikesed sündmused Kõik kipuvad paugutama Sõjajumala sepikojas Esinen apostlina Seiklused maal ja jõel Vapustused sõbra ärasaatmisel Päevad “Internatsionaali” saatel Austamine ja ühe jutustuse sünd Blond ingel ja mustlasplika Rahuvisiit mandariinidega Väikesed vahelejäämised Loominguline julgustükk Kirjad nagu sütikud

Satiiriline jutustus

Teine, parandatud ja täiendatud trükk

Vilde parimaks teoseks peetav "Mäeküla piimamees" (1916) on jutustus vaesest talupojast Tõnust, tema iseteadvast naisest Marist ja rikkast mõisahärrast. See on lugu kokkulepetest, iseendaga toimetulekust, väärikusest, mõtlematuse hukatusest ja saatuslikust armukolmnurgast. Raamatu lugemise teevad nauditavaks Vilde kirjeldusoskus ja metafoorid. Selle raamatu peaksid kindlasti uuesti kätte võtma ka kõik need lugejad, kellel kunagi koolipingis vastav teos kohustuslikus korras juba läbi on loetud – positiivseid üllatusi on palju.

Need olid andmed, mis Kasail oli õnnestunud välja uurida. Miharal kadus viimanegi eluisu. Veel üks tunnistaja, kes kinnitab, et Yasuda sõitis just selle rongiga. Sealjuures pesuehtne, mitte fabritseeritud. Tähtis tegelane, kelle reis oli ammu ette kavandatud. Tema nimi seisis Aomori ja Hakodate vahel kurseeriva praami kontrolltalongil. Kõik see ei jätnud pisemalegi kahtlusele ruumi. Kasai tõusis. "Kena ilmake täna! Kuidas oleks, kui jalutaksime õige raasike?" Väljas paistis ere päike. Tema soojad kiired kuulutasid kevade algust. Paljud käisid juba ilma mantlita.

"Marsi kroonikad" kasutab tosinat või enamat koostisosa teadusliku fantastika raudvarast: telepaatiat, materialiseerunud kujutlusi, roboteid, massihüpnoosi, lõikuvaid ajatasandeid, sinisest fosforvalgusest tehtud üliolendeid, Viimse Mehe ja Viimse Naise gambiiti, Maa inimeste enesetappu ...

Sisu: Muljed ja juhtumid (1974), Saunakuuldemäng (1974), Viimnepäev (1974), Tühirand (1972), Mattias ja Kristiina (1974).

Olemasoleval eksemplaril on puudu ümbrispaber!

 

XIX sajandi ameerika kirjandus andis maailmakirjanduse varasalve terve rea suurkujusid. Üheks nimekamaks neist on kahtlemata Herman Melville. 1851. a. ilmus suur allegooriline romaan «Moby Dick», mis tollal ei leidnud lugejate hulgas kõlapinda. Praegu peetakse seda üheks silmapaistvamaks romaaniks ameerika kirjanduses. See on meisterlikult loodud allegooria vaalapüüdjate elust. Suurepäraselt on autor kujutanud inimese ürgset võitlust loodusega.

Sõitsin ratsa, mis on mõnusaim viis reisimiseks, kui ainult ratsanikul ja ratsul natuke veab. Nii ei ole riski mõne viisaka postijaamaülemaga kahevõitlusesse sattuda ega tarvitse karta, et janune postipoiss sind igasse teeäärsesse kõrtsi tirib. Riides olin üsna kergelt, ja see hakkas mulle muret tegema seda enam, mida kaugemale kirdesse ma jõudsin. Te võite nüüd ette kujutada, kuidas pidi ennast niisuguses karmis kliimas tundma too vaene vanamees, kelle leidsin ühel Poola lagendikul vinge kirdetuule käes abitult ja värisedes lamamas ja kellel polnud peaaegu millegagi oma paljast ihu katta. Mul hakkas vaesekesest hirmsasti kahju. Ehkki mul endal juba süda rinnus jäätus, laotasin oma reisimantli talle peale. Äkki kostis taevast hääl, mis mu heateo ülimalt kõrgeks kiitis, hüüdes: "Võtku mind kurat, mu poeg, kui ma selle sulle tasumata jätan." Ma ei teinud sellest eriti välja ning ratsutasin edasi, seni kui öö ja pimedus mu peale langesid. Kuskil polnud ühtki küla kuulda ega näha. Kogu maa magas lume peidus ja ma ei teadnud teed ega rada. Ratsutamisest väsinud, ronisin viimaks sadulast maha ja sidusin oma hobuse lume seest väljaulatuva teravaotsalise puutüüka külge. Kindluse mõttes torkasin püstolid kaenla alla, heitsin samasse lähedale lumme pikali ning uinusin sellesse surmaunne, et ärkasin alles päise päeva ajal.

Raamatus on alljärgnevad muinasjutud:

• Metsaisa ja metsaema
• Sääsk ja hobune
• Konna pulmatants
• Ämblik ja vähk
• Miks siil turtsub
• Siili ja jänese võidujooks
• Siil praeb sitikat
• Vaskuss
• Teistre tüdruk ja ussikuningas
• Haugi loomine
• Sipelgas ja ämblik
• Uss ja angerjas
• Ööbik ja vaskuss
• Kana ja prussakas
• Kaval konn ja edev kurg
• Hiir, vähk ja sitikas
• Varese naisevõtmine
• Vares käib tihasel kosjas
• Mehiku laul
• Varblane teeb kalja
• Laisk kull
• Hiir ja varblane
• Kust sai kalkun punase pea
• Kuidas kullid laulma õppisid
• Lehmalüpsja-lind
• Miks vares talvel ära ei lenda
• Vares ja rebane
• Hunt ja rebane pulmas
• Rebase uued silmad
• Kust sai rebane Reinuvaderi nime
• Rebane ja hunt
• Rebase raha
• Rebane, hunt ja karu
• Piibuga rebane
• Karu ja rebase kalapüük
• Rebane, hunt ja hobune
• Patukahetsejad
• Hundi ja jänese talvekorter
• Hunt ja põder
• Hunt ja Karja-Eku
• Hunt ja teder
• Miks hunt kardab inimesi
• Oi-oi, oi-oi oinalugu
• Huntide söök
• Miks karu kardab inimest
• Mees ja karu jagavad saaki
• Karu ja lammas
• Tänulikud metsloomad
• Jänes astub keelust üle
• Miks jänese huul on lõhki
• Miks jänes külma ei karda
• Kust sai põder oma jalgadele valged triibud
• Miks hobune alati sööb
• Karjase kolm koera
• Mõisahobune ja taluhobune
• Miks koerad ei salli metskitsi
• Koer, kass ja hiir

Muinasjuttudele on pildid joonistanud Tallinna 7., 24. ja 46. Keskkooli kunstiklasside õpilased. Kogumikus on 57 eesti õpetlikku loomamuinasjuttu.

"Posthobustel Jõhvist Rooma" sisaldab esseid uudsetest ning seni unustusse jäänud probleemidest: kirjanike Rooma-reisidest meie maalt, pealegi veel nii varastel aegadel kui hobusõidukite-perioodil, enne raudteede tulekut. Hoopis sagedamini kui lõunamaareisidele tuli neil kaugeil aegadel asuda kaugele teekonnale ida suunas - Siberisse, tuhandete verstade taha. Küüditamisi toimetati kibitkadega, mõned vangid pidid kogu teekonna marssima jala. Kirjandussotsioloogilises arutluses Juhan Liivi mõjuloost selgitatakse põhjuseid, miks Liiv, kes eluajal oli luuletajana peaaegu tundmatu, on saanud meie kõige populaarsemaks luuletajaks. Uusi perspektiive meie rahvushümni saamisloos pakub essee "Isamaalaul", milles näidatakse, kuidas meie hümn on välja kasvanud laulukooride "isamaalauludest".

Neljast osast koosnev õpik sisaldab põhjaliku prantsuse keele foneetikakursuse, grammatilisi kommentaare dialoogides esinevate sõnade, väljendite ja grammatiliste vormide kohta, õpikus kasutatava sõnavara koos foneetilise transkriptsiooniga ning harjutusi, kus rakendatakse õpitud sõnavara elulistes situatsioonides. Õpiku eesmärk on kaasaegse prantsuse kõnekeele omandamine, milleks aitavad kaasa informatsioonirikkad dialoogid.

Pikim tervikuna säilinud fragment Petronius'e (Gaius Petronius Arbiter) "Satiiridest". Loo peategelasteks on minajutustaja Encolpius, tema kambajõmm ja samas ka võistleja Ascyltos ning nende ühine armuke, poiss Giton. Ka "Trimalchio pidusöögis" ei saada üle ega ümber vihjetest tollases ühiskonnas laialt aktsepteeritud homoseksuaalsusele (nt. lk 28, 82 jne).

Valik lasteluulet.

Nimeka inglise naiskirjaniku ainuke romaan (1847). Teos käsitleb Victoria-aegse inglise maa-aadli elu Yorkshire sünge ja metsiku nõmmemaa taustal. Peategelane Heathcliff, lapsena üleskorjatud mustlaspoiss, kes on tunda saanud põlgust ja alandust, maksab täiskasvanuks saades kätte kõige, eeskätt aga purustatud armastuse eest, halastamata järgmisele põlvelegi. Romaani iseloomustab hingeliste seisundite kirjeldamise intensiivsus, tunnete kirglikkus. Erilise ilme annab talle realistlike piltide põimumine üleloomulike elementide ning müstikaga.

Raamatus antakse ülevaade Eestis kasvatatavatel viljapuudel ja marjakultuuridel esinevatest taimehaigustest, -kahjuritest ja mitteinfektsioonilistest haigustest. Käsitletakse ka puuviljade säilitushaigusi ning nende vältimist. Järgnevalt antakse ülevaade tõrjeabinõude rakendamise põhimõtetest, taimekaitses kasutatavatest kemikaalidest ja nende kasutamisest. Raamatus on toodud käepärane haiguste ja kahjurite määraja kahjustustunnuste alusel eri kultuuride kaupa. Raamat on mõeldud kõigile, kes tegelevad viljapuude ja marjakultuuride kasvatamisega.

Autorilt:
"Olen selles raamatus suurel määral kasutanud autentset materjali Cooki, Forsteri, Wrangeli, Dahli, Saueri, Billingsi, Middendorffi, Cochrane’i, Mülleri, Baeri, Bogorasi, Maasiku, Jochelsoni ja Ehini teostest ning oma reisipäevikutest. Ometi ei käsitle mu raamat Kirdeväila avastamislugu."

Et raamatu materjal ei ole mõeldud mitte purjetamise algteadmiste selgitamiseks, vaid jahi ettevalmistamiseks võistlusteks ning tema kasutamiseks võistlusolukorras, siis on eeldatud, et raamatu kasutajail on algteadmisi jahi ehitusest, meteoroloogiast ja võistlusmäärustest. Seetõttu ei ole selgitatud ei jahiehituslikke ega ka sõidutehnikasse puutuvaid põhitermineid. Vajaduse korral tuleb pöörduda raamatu "Purjesport" või suuremate kogemustega kolleegide poole. Autor