Tooted

Raamat sajast laevast on kirjutatud noortele, kes unistavad kaugetest meresõitudest ja tundmatutest maadest, neile, kelle mõtteks on saada meremeheks ning keda ei hirmuta meresõidu raskused, tormid ega tuuled. Kokkuvõtliku ja illustreeritud ülevaatena laevaehituse ja meresõidu ajaloost peaks see huvi pakkuma ka vanemale põlvkonnale. Endistele merekarudele meenutab raamat aga nende nooruspäevade romantikat.

Sisu: Saateks Põlvnemis- ja kujunemisolud Haridustee Õpetajatöö. Loomingulised impulsid. Esikteos Pidalitõveromaanid Kaldumine psühhologismi. Romaan "Kuldne värav" Maailmavaatelise selgumise poole. Romaan "Tulemees" Teel sotsialistliku realismi kirjandusse. Lühiproosa. Näidendid. Publitsistika Tetraloogia "Tuuline rand" Lõppvaatlus Viited A. Hindi teosed A. Hindi teoste kronoloogiline loetelu Isikunimede register

Autor loodab, et need lugejad, kes ei ole tuttavad antiikse klassikaga, laiendavad oma mütoloogiaalaseid teadmisi ja saavad peale selle mõningase ettekujutuse müütide autoreist, inimestest, kelle looming on vastu pidanud paari tuhande aastasele ajaproovile ja muutunud surematuks.

Raamat valgustab valehäbita abielu mitmesuguseid intiimküsimusi kogu inimese elu vältel, näitab inimese kui soolise olendi kujunemist ja arenemist sugulises liinis. Autorid on pidevalt rõhutanud lapsepõlvekogemuste, seega kasvatuse erilist tähtsust isiksuse väljakujunemisel. See suunab lugeja, eriti lastevanemate tähelepanu vajadusele eneseharimiseks ja oma käitumise pidevaks kontrollimiseks, sest vanematevaheliste suhete iseloom määrab suures osas laste täisväärtuslikkuse tulevases sugulises sättumuses. Raamat juhib noorte tähelepanu tõsiasjale, et suguelulised raskused noorte abikaasade vahel on sama loomulikud kui lapsel kukkumine käima õppides ja abikaasad ei tohiks teha liiga vara otsusi abielulise sobivuse kohta. Arvo Haug

Raamat kirjeldab Hiiumaa puisniitude, rannaniitude ja soontaimede taimestikku ja selle üldist iseloomu.

Sibulapoiss Cipollino elab maailmas, mida valitsevad kurjad puuviljad vürst Sidruni ning rüütel Tomati juhtimisel. Cipollino isa mõistetakse tühise asja eest eluks ajaks vangi ning ta avaldab soovi, et poeg läheks laia maailma tarkust õppima. Oma teekonnal kohtab Cipollino mitmeid värvikaid tegelasi ja hakkab mõtisklema, kuidas saaks vürst Sidruni ebaõiglasele valitsemisele lõpu teha... Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning need on pälvinud rea auhindu, muuhulgas maineka Anderseni preemia 1970. "Cipollino seikluste" esimene trükk ilmus 1951 ning selle raamatu põhjal on valminud nii filme, joonisfilme, näidendeid ja koguni ballett.

Sisukord:
Sissejuhatus
Rahvaluule
Varasem eestikeelne kirjasõna
Eesti rahvusliku kirjanduse algus XIX sajandi esimesel poolel
Kristjan Jaak Peterson
Friedrich Robert Faehlmann
Eesti kirjandus rahvusliku liikumise ajal
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Lydia Koidula
Eduard Bornhöhe
Teisi kirjanikke XIX sajandi 60.-80. aastail
Kronoloogiline tabel
Kirjandusteooria
Tekstinäiteid

Tavaformaadis ja kõvas köites artiklite kogumik.

Käsiraamatus antakse ülevaade Eestis esinevatest ja Eestis kultiveerimiseks sobivatest ravimtaimedest. Iga taime kohta tuuakse eesti-, ladina- ja venekeelsed nimetused, rahvapärased eestikeelsed nimetused, taime kirjeldus, kogumise juhendid, droogi olulisemad koostisained, näiteid kasutamisest rahvameditsiinis ning taime kasutamine ja tähtsus tänapäeva teaduslikus meditsiinis. Kultiveeritavate taimede kohta tuuakse ka lühike kultiveerimise juhend. Raamat on mõeldud kasutamiseks kõikidele ravimtaimedest huvitatutele, ravimtaimede kogujatele, kooliõpilastele, tehnikumide õpilastele, üliõpilastele, tervishoiutöötajatele ja bioloogidele.

Raamatus tutvustatakse ehitustööde tehnoloogia üldmõisteid ja ettevalmistustöid. Käsitletakse transpordi- ja laadimistöid, mullatöid, puurimis- ja lõhketöid, vaia- ja müüritöid, puusepa- ja laudsepatöid, betooni- ja raudbetoonitöid, ehituskonstruktsioonide montaaži, katusekattetöid, hüdro- ja soojusisolatsioonitöid, vooderdus- ja krohvitöid, maalritöid, tapeetimis- ja klaasimistöid ning põrandate ehitamist. Käsiraamat ehitusmeistritele ja kvalifitseeritud ehitustöölistele; ühtlasi kasutatav õppevahendina ehitustehnikumides, kutsekoolides ja ehitustööliste kvalifikatsiooni tõstmisel.

Sisaldab põhjalikku kirjaniku elulugu ning ka tema elu ja loomingu kronoloogiat. Ernest Hemingway on tänase päevani kuulsaim, mõjukaim ja enim kõneainet pakkunud ameerika kirjanik. Tema teostel nagu "Kellele lüüakse hingekella", "Hüvasti, relvad" ning "Vanamees ja meri" on olnud vääriline koht ka tuhandete eestlaste raamaturiiulitel, nende temaatika üle on vaagitud kirjandustundides. Originaalse ja pealtnäha lihtsa stiiliga Hemingway teosed pakuvad endiselt elavat kõneainet ja mitmeti mõistmist kirjandushuviliste ridades, teda on jäljendanud paljud sõnameistrid üle maailma, tema eeskujul on rännanud hordide kaupa noori Pariisi ja mujale Euroopasse. Paljud, kes ei ole lugenud tema romaane ja jutustusi, teavad tema elamusterohketest rännakutest Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias ja Aafrikas, tuntud on tema kiindumus härjavõitluse, kalapüügi ja jahipidamise vastu. Oma meheliku ellusuhtumise ja seiklusterohke elukäiguga loob ta kirjanikust kui inimtüübist sootuks uue pildi.

Nüüd oli Hirvekütil uus, täiesti meeleheitlik plaan. Loobunud mõttest põgeneda läbi metsa, jooksis ta otsemat teed mööda kanuu poole. Ta teadis, kus see asub, ja kui tal õnnestuks sinna joosta ning pääseda püssikuulide eest, oleks edu kindlustatud. Ükski sõjamees ei olnud kaasa võtnud püssi, mis oleks jooksmist takistanud, ning Hirvekütti ähvardas ainult mõni lask naiste või suuremate poisikeste ebakindlatest kätest. Pealegi võttis suurem osa poisse samuti tagaajamisest osa. Näis, et kõik oli soodne selle plaani elluviimiseks. Joosta tuli kogu aeg allamäge ning noormees tormas kiirusega, mis tõotas peatset lõppu kõigile tema pingutustele.

"Inger" on 1975. aastal ilmunud Mats Traadi romaan. Peategelane Inger Uunvald on inglise keele õpetaja ühes Hiiumaa internaatkoolis. Ta elab väikeses jahedavõitu korteris puumajas. Teose põhiprobleem on armastus ja selle purunemine või selles pettumine. Peategelase Ingeri prototüüp on kirjaniku abikaasa Victoria Traat, kes töötas Kärdla Keskkoolis. Äratuntavalt on kujutatud keskkooli ja selle tollaseid õpetajaid. Maja, kus Victoria elas (Rootsi tänav 2), on säilinud.

Autor pühendab raamatu kõigile neile, kes armastavad ja mõistavad koeri ning kasse võrdselt. Konrad Lorenz sündis 1903. a. Viinis ortopeedi-kirurgi pojana. Juba lapsena tundis ta huvi loomade vastu ja pidas neid hiljem ise nii Viinis kui ka Doonau-äärses perekonna maamajas Altenbergis. Konrald Lorenzilt on ilmunud veel teinegi populaarteaduslik raamat loomadest - "Kuningas Saalomoni sõrmus". Tähelepanuväärivateks erialasteks töödeks on "Käitumise evolutsioon ja modifikatsioon" (1965) ja "Agressioonist" (1966).

Poeem Järvesuu küla tublidest brigaadipoistest ning nende astumisest komsomoli.

Poistele tuli rünnak täiesti ootamatult. Vanem püüdis Jassi jalaga eemale tõrjuda, noorem rebis aeru tullist ja vehkis sellega. Jassi ta ei tabanud, hoop käis kaaslase sääreluu pihta. Sääreluu on hell koht. "Tubakas!" karjus pihtasaanu, kiskus end kõverasse, et kirvendavat jalga hõõrude, kaotas tasakaalu ja plartsatas vette. Jass harvendas sellal juba noorema parukat. See tammus laialipillatud riietel ja vigises hädiselt. "Hüppa sisse! Hüppa sisse!" õpetas vanem mees. "Las raibe upub!" Noorem hüppas, paraku nii õnnetult, et Jass jäi küll paati, kuid kaasa tuli sõbra lilleline särk. "Ohmoon!" kirus vanem, märga kehakatet sõbra varvaste tagant lahti päästes. "Sulle tuleks vastu pead anda!" Mats! sai ta samal hetkel ise sandaaliga vastu pead. Jass oli asunud paati tühjendama. Praegu sekeldas sigaretipaki kallal. Vanem kiristas hambaid, kuid hüüdis juba taltsamalt. "Onu, kutsuge oma pärdik ära!" Enam ma ei olnud onku.

Sisu: Kunstielamusi Varssavist, Budapestis, Jälle Visla ääres, Teekonnaleht '73.

Manuil Semjonovi raamat "Kalamehe aasta" on kalastusalases kirjanduses omaette pärl. Tavaliselt kõik selle ala käsiraamatud dotseerivad: tee nii ja tee naa. Nad tahavad olla õpikud selle sõna paremas mõttes. Sageli nad ongi seda, sest nende autoriteks on ju oma ala entusiastid. Käesolev raamat on hoopis midagi muud. See raamat on ka "õpik", kuid ilma nõuanneteta nii või teisiti teha. See raamat on lüürilis-humoristlik jutustus kalastamise kaunidusest, kodumaa looduse ilust, kalastajale osaks saavatest elu rikastavatest lõbusatest juhtumustest ja seiklustest. Pajatusi ilmestab pehme iroonia ja mahlakas huumor. Autor oskab lugejat lõbusa, muheda, sundimatu ja poliitiliselt korrektse naljatlemisega muigama panna, ühtlasi aga naljatlemise varjus tõhusaid näpunäiteid jagada.

Õpik jaguneb järgmisteks peatükkideks: Arvutusi gaasiliste ainetega Hapniku alarühma elemendid Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria Lämmastik ja fosfor Süsinik ja räni Metallid 5. trükk.

Raamat algab lapsepõlvemälestustega Raplast ning kirjeldab 1905. ja 1917. a. sealseid revolutsioonilisi sündmusi ning autori poliitiliste vaadete kujunemist. Järgneb ebaõnnestunud töökohaotsing Petrogradis, Oktoobrirevolutsioon ja esimene saksa okupatsioon, autori tegevus Noorproletaarlaste Ühingus, õpetajaamet Setumaal, reisid Šveitsi, tegevus Tartus, 1924. a. 1. detsembri sündmused ning vangistus. Autor vabanes 1931. aastal ning reisis Nõukogude Liitu. 1933. a. saadeti ta Taani Meremeeste ja Sadamatööliste Internatsionaali eesti sektsiooni tööd korraldama. Pärast 1940. a. pööret töötas autor ajalehe "Noorte Hääl" ja ajakirja "Looming" juures.

“Kolmandad mäed” on ajalooline jutustus esimese akadeemilise haridusega eesti soost maalikunstnikust Johann Kölerist (1826–1899) ja tema Tallinna Kaarli kirikusse 1879. aastal maalitud Kristust kujutavast apsiidimaalist. Köleri kõrval on teine oluline tegelane mõisnik Rudolf von Gernet, kelle saadetud kiri annab uut hoogu Köleri siseheitlustele. Nimelt kirjutab von Gernet, et modelliks olnud mehe loomus on Kristuse omale liiga vastandlik ning seetõttu kujuneb temast vastane, kellega Köler peab mõttelist dialoogi.

Käesolevas raamatus püütakse jutustada kombinatoorika probleemidest köitvalt ja populaarselt. Selle kõrval käsitletakse ka mõningaid võrdlemisi keerukaid ülesandeid tutvustatakse põgusalt rekurrentsete seoste ja genereerivate funktsioonide meetodeid.

¤ Lähe ¤ Kontrolltöö ¤ Pilt ¤ Tagantjärele ¤ Kong ¤ Tulede vahel ¤ Turv ¤ Raha ¤ Masin ¤ Valge kass ¤ Kaevandus ¤ Lend ¤ Kool ¤ Freudistide võim ¤ Mõte ¤ Häbi ¤ Vesi ¤ Krahvitar ¤ Tema ¤ Valge linn ¤ Reis ¤ Näitemäng ¤ Matus ¤ Elu ¤ Hetk

Lindude ränne on üldbioloogiline probleem, mille tundmine on suure üldharidusliku ja kasvatusliku tähtsusega. Ühtlasi on ta neid loodusvaatluse alasid, millest on osa võtnud paljud asjaarmastajad linnusõbrad. Käesolevas raamatus on püütud tabada lugejate taset, kes rände küsimustes ei ole eriteadlased, kuid miskipärast huvituvad rände uurimise problemaatikast ja tänapäevasest seisust. Teatav kasu peaks raamatust olema ka kutselistel, eriti aga asjaarmastajatel ornitoloogidel. Teos pajatab Baltikumist pärinevate faktide kõrval palju sellest, mis lindude rände uurimise alal on saavutatud mujal maailmas.

Leksikonis selgitatakse põhilisi, kõige rohkem kasutatavaid mõisteid ja termineid, mida esineb filosoofiaõpikutes ja populaarses kirjanduses.

Valikkogumiku luuletused on koondatud tsüklitesse "Poeedi sünd", "Rakata!", "Anti-Siuru" ja "Puhtevird".

Valikkogumiku luuletused on koondatud tsüklitesse "Poeedi sünd", "Rakata!", "Anti-Siuru" ja "Puhtevird".

Indiaanlaste ajaloost Ameerika Läänes

144-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Miks puit ei ole nõrgem ning teras tugevam? Miks klaas mõnikord puruneb kildudeks, aga mõnikord paindub nagu vedru? Miks laevad murduvad pooleks? Mis on vedelik ja kas siirup on vedelik? Kõik need küsimused puudutavad materjalide loomust ja nendega tegeldakse tugevusõpetuses. Professor Gordoni jutustus sellest kiiresti arenevast teadusharust, mis mõjutab juba kõige erinevamaid elualasid, demonstreerib väga ilmekalt seda, missugusel viisil teadlased lahendavad oma probleeme.

Tuntud Iisraeli riigitegelase autobiograafia, keda võib panna ühte ritta sääraste 20. sajandi kuulsate naispoliitikutega nagu Indira Gandhi, Benazir Bhutto ja Margaret Thatcher.Raamat peaks huvi pakkuma niihästi poliitikutele kui ka tavalugejatele, luues värvika pildi ühe väikeriigi loomisest ja sellega kaasnevatest raskustest (araablaste vaenulikkus, Teise maailmasõja üle elanud juudi pagulaste tulv). Peale selle annab autor ülevaate nn. Palestiina probleemi tekkimisest ja arenemisest, mis ei ole lahendatud veel tänapäevalgi ja püsib endiselt maailma ajakirjanduse uudistes. Me näeme suurriikide kahepalgelist poliitikat, kes omavahelises rivaalitsemises kasutavad ära väiksemaid rahvaid. Golda Meiri viljakas ja pikk elutee jõudis lõpule 1978. aastal. Raamat tema elutööst on sama vaheldusrikas ja põnev kui kogu Iisraeli riigi loomise ja arenemise lugu.

«Onu Tomi onnikese» peategelane on sügavalt usklik neegerori Tom, kelle tema heasüdamlik, kuid rahapuuduses vaevlev isand otsustab maha müüa. Samal viisil tahetakse lahutada Eliza ja tema poeg, kuid Eliza põgeneb. Järgneb põnev jälituslugu, millega põimuvad teiste tegelaste kõrvalliinid. Onu Tom jääb alati vankumatuks kristlaseks, kes kannab oma koormat vapralt lõpuni.

Teise maailmasõja lõpul kaugele põhja rajatud pommituslennuki varjendist väljub igal neljapäeval salajasele pommituslennule LQ86. Sõja lõpust teadmatuses, jätkab lennuk oma öiseid lende veel aastaid hiljem ning ootab asjatult oma kutsungit ja koordinaate, kuhu heita pommid. Kuni ühel päeval kõlab kutsung taas...

Valik novelle ja miniatuure.
-
Päikesepaiste krobelistel kuusetüvedel (24 alapealkirja)
Lask preerias (17 alapealkirja)
Talvelaul (4 alapealkirja)
Puud, mis virvendavad lindude laulust (32 alapealkirja)
Kalduvused (7 alapealkirja)

Käesolevas raamatus püütakse anda ülevaade kaasaegsetest seisukohtadest krooniliste mittespetsiifiliste kopsuhaiguste – kroonilise bronhiidi, kroonilise pneumoonia, bronhiaalastma ja kopsuemfüseemi kohta, käsitletakse nende haiguste klassifikatsiooni, etiopatogeneesi, põhilisi uurimismeetodeid, kliinilist pilti, diferentsiaaldiagnoosi, ravi ja profülaktikat. Raamat on mõeldud käsiraamatuks kõigi eriala arstidele, eeskätt aga terapeutidele, ftisiaatritele ja pediaatritele, kes tegelevad pulmonoloogiaga.

Leivajätkuks võeti Soomes koort noortelt mändidelt, mis raiuti ja kooriti kevadel mahlaajal. Kooreribad kuivatati algul väljas, siis küpsetati üle kuumas ahjus, millega neist välja põletati männivaik, mis muidu oleks leivale andnud kibeda maitse. Küpsetatud koorelt kaabiti kõvem väliskiht noaga maha, nii et toiduks läks vaid alumine, niineosa, mis tambiti uhmris või jahvatati käsikivil või veskis peeneks. Algul puhtast rukkijahust tehtud leivataignale segati siis männijahu hulka. Et männikoor oli ainult hädaabi, seda näitavad kauaaegse männikooredieedi kurvad tagajärjed, mida I. Manninenil oli 1919. aastal juhus isiklikult näha Ida-Soomes Ilomantsi metsakülades. Seal oli kaks talve ja üks suvi elatud peamiselt männikoorest. Manninen (1931) kirjutab: "Ma nägin väikseid lapsi, kelle kõht oli kohutavalt suur ja kõva, rippudes nagu kive täistopitud kott alla. Paljud lapsed ei suutnud üles tõusta, vaid ainult lamasid." Samuti olid inimestel jalad paistes, nii et raske oli kõndida. Kohalikud elanikud kinnitasid: "Mida rohkem mändi sa sööd, seda rohkem sa paistesse lähed. Kui sa veel soolaseid toite sööd ja vett jooma pead, siis teeb see paistetuse veel hullemaks. Mida vähem soola tarvitada, seda parem." Inimeste isu pärast männikooredieeti oli kustutamatu. Nad ise väitsid: "Mänd murdis meid maha, me peame lakkamatult sööma." Siit ka soovitus seda ise mitte järele proovida!

Käesolevasse raamatusse on valitud teiste rahvaste toitudest sellised, mis meie harjumustele ning maitsele enam-vähem vastavad ja mille valmistamiseks meil eeldused on olemas. Praegusaegne kiire transport ja konservide laialdane valmistamine teeb võimalikuks varem kättesaamatute toiduainete saamise. Neid on õige kasutada selliste toitude valmistamiseks, mida süüakse neis maades, kus vastavat toiduainet toodetakse. Toitudest on püütud anda nii mitmekesine valik, et neist saaks koostada tervikliku menüü. Iga peatüki alguses on antud vastava rahva toiduvalmistamise ja serveerimise üldiseloomustus. Toitude nimetused on toodud eesti keeles nii, et nähtub toiduainete valik ja valmistusviis, algupärased nimetused on sulgudes.

Suurepärasel teaduse populariseerijal, Londoni ülikooli kauaaegsel füüsikaprofessoril S. Tolanskyl on õnnestunud ilma ühegi valemi ja definitsioonita anda süsteemne ülevaade ühest kõige vanemast täppisteaduste harust optikast, selle probleemidest ning saavutustest.

Järgmisel hetkel surus Alan viinapudeli mu suule ja sundis mind neelama tubli lonksu, mis mulle vere pähe tagasi lõi. Siis pani ta käed suu juurde ja karjus mulle kõrva: "Hüppa või upu!", pööras mulle selja, hüppas üle laiema jõeharu ning maandus õnnelikult teisel kaldal. Olin nüüd kaljul üksinda ja mul oli rohkem ruumi. Viin kohises kõrvus, Alani eeskuju seisis värskelt silme ees ja mul oli küllalt oidu taipamiseks, et kui ma ei hüppa kohe, ei tee ma seda iial. Lasksin põlved nõtku ja viskusin kogu kehaga ettepoole selle meeleheite ja vihaga, mis mul vahel julgust asendasid. Kindel on, et mu hüpe ulatus üle jõe ainult tänu käte abile; peod libisesid, jäid pidama, libisesid jälle ja ma hakkasin juba tagasi vette vajuma, kui Alan mu algul juustest, siis kraest kinni haaras ja mu suure vaevaga kuivale tõmbas. Ta ei lausunud sõnagi, vaid pistis kohe jälle elu eest jooksma ja ma pidin ukerdama jalule ning talle järele liduma. Olin juba enne väsinud, nüüd aga omadega üsna läbi, mu pihud olid marraskil ja pea viinast kirju. Joostes nõtkusid mul jalad all ja külje sisse lõi piste, mis tahtis hinge võtta, nii et kui Alan lõpuks kaljude vahel ühe kõrge rünka kõrval peatuma jäi, oli see David Balfouri jaoks viimane aeg.