Tooted

Väljapaistva vene nõukogude orientalisti ja ajaloofilosoofi akadeemik Nikolai Konradi (1891-1970) valitud ajaloolaste tööde kogumik sisaldab tema elu lõpupoole olulisemaid artikleid, milles käsitletakse ajalooteaduse üldisi probleeme ja visandatakse ajalooprotsessi üldskeem vanaajal ja keskajal, lähtudes Lääne- ja Idamaade ajaloo võrdlevast analüüsist; ühtlasi esitatakse ja põhjendatakse renessanssi universaalsuse konseptsioon, puudutatakse baroki ja valgustusajastu probleeme, vaadeldakse maailmakirjanduse ajaloo küsimusi, antakse ülevaade orientalistika ülesandeist, kritiseeritakse argumenteeritult europotsentrismi ning näidatakse humanistliku alge kui ühiskondliku progressi põhiteguri toimet ajalooprotsessis. Autori tõsihumanistlikud arutlused inimkonna kultuurilise ja teadusliku arenguloo üle seoses nüüdiskultuuri olukorraga aitavad süvendada ning avardada inimese ja tema ajaloo mõistmist. N. Konradi ja kuulsa inglise ajaloolase A. J. Toynbee (1889-1975) kirjavahetusest, milles eri aspektidest vaetakse ajalootunnetuse põhiprobleeme ning mõtiskletakse inimkultuuri arenguteede üle.

Algajale fotohuvilisele mõeldud raamatu esimene osa tutvustab fotokaameraid ning annab juhiseid täiesti iseseisvalt esimese pildini jõudmiseks. Teine osa sisaldab fotograafia tehnilisi aluseid, kolmas nõuandeid pildistamiseks. Raamat on rikkalikult illustreeritud fotode ja selgitavate joonistega.

Kogumikust saab lugeda valikut Eesti muistenditest. Taskuformaadis raamatusse on valitud nii muinasjutte Kavalast Antsust ja Vanapaganast kui ka muid rumala Vanapagana lugusid. Eesti eri osades on soositud erinevaid jutte. Igal jutuvestjal olid oma lemmiklood, ka kirjapanija tegi valiku. Nüüd valis raamatu koostaja neist umbes 1500-st Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna käsikirjades leiduvast tekstist omakorda 35 juttu. Kavala Antsu ja Vanapagana lood on just sellised nagu siin: jutt on pisike naljakas seiklus - nupukas sulane lööb tühmavõitu peremehe üle...

Ameerika suurkirjaniku, Nobeli preemia laureaadi üks tuntumaid romaane (1932) käsitleb mitme rööbiti jälgitava inimsaatuse kaudu Ühendriikide lõunaosa traagilisi probleeme – rassiviha, usufanatismi, minevikkupööratust, jaatades samas elu igiväärtusi.

Austria rännu- ja kirjamees geoloog Herbert Tichy armastab seiklusi ning oskab neist jutustada huviäratavalt ja sooja huumoriga. Lugeja tõuseb Himaalajas koos temaga maailma kõrguselt seitsmendale mäele, on šerpade pulmapeos, liigub filipiinide džunglis koos peadeküttidega...

20. sajandi saksa kirjanduse klassiku Thomas Manni (1875-1955) filosoofiline romaan, mis on kogu tema loomingu omapärane kokkuvõte. Teose sündmustik ja tegelaskond on piiratud, tähelepanu keskpunktis on peategelase, helilooja Adrian Leverkühni saatus ja hingeelu, mida esitatakse tema sõbra poolt Teise maailmasõja lõpukuudel ülestähendatava biograafia kujul. «Doktor Faustus» sai kohtumõistjaks kogu selleaegse vaimumaailma, poliitika ja kunsti üle.

Sisukord: Kirjandus revolutsiooniaastal ja Suure Isamaasõja ajal (1940-1945) Kirjandus sõjajärgsel perioodil (1945-1953) Juhan Sütiste, Johannes Barbarus, Jaan Kärner, Mart Raud ja teisi luuletajaid Friedebert Tuglas ja Johannes Semper August Jakobson Juhan Smuul Debora Vaarandi Ralf Parve, Minni Nurme, Aira Kaal, Paul Rummo ja teisi luuletajaid Eduard Männik, Osvald Tooming ja Hans Leberecht Aadu Hint Erni Krusten Rudolf Sirge Laste- ja noorsookirjandus aastail 1940-1985 Kirjanduslik publitsistika ja dokumentalistika Kriitika ja kirjandusteadus aastail 1940-1954

Narmasnutt (Inacybe) on üks levinumaid mürkseente perekondi Eestis. Määrajas kirjeldatakse 77 narmastutiliiki, neist 71 on leitud Eestist ja 6 naaberaladelt. Raamat seenehuvilistele ja eriala spetsialistidele.

Raamat kõneleb eesti nõukogude teatri kujunemisest arengust rohkem kui kahe aastakümne (1940-1965) kestel, jätkates uurimust L. Tormise "Eesti teater 1920-1940" rajajoonelt. Eesti lavakunstnike varematest aegadest pärinevad demokraatlikud mängutraditsioonid ja professionaalne ettevalmistus soodustasid eesti nõukogude lavaloomingu jõudsat arengut. Vaatluse all on üksikute teatrite looming, jälgitud on lavastajate isepära, näitlejate loomelaadi ja rolle, ka kunstnikutööd. Eesti nõukogude teatrit rajanud meistrite eeskuju virgutas järgmise põlvkonna teatritegijate arengut. Raamatu piirdeajaks on kuuekümnendate aastate keskpaik, mil annavad tunda uuenemistendentsid teatris, nagu kogu kunstielus üldisemas mõttes. Illustreeritud fotodega.

Tuntud kirjandusteadlase ja folkloristi August Annisti (1899-1972) artiklid aastatest 1932-1969.

Köitvas jutustamismaneeris kirjutatud raamatu rakenduslik väärtus seisneb suunitluses õpetada lugejale, kuidas läbi näha, mõista ja tunnetada teist inimest nagu iseennast ning sel teel ületada niisuguseid negatiivseid nähtusi suhtlemises, nagu ebakindlus, oskamatus saavutada usalduslikku kontakti, ärritumine ja egotsentrism. Raamat on mõeldud psühholoogiast huvituvale laiale lugejaskonnale.

Seoses maapõuerikkuste ratsionaalse kasutamise ning järjest keerukamaks muutuvate keskkonnakaitseküsimuste lahendamisega on vajadus üldgeoloogia küsimusi käsitleva eestikeelse ülevaate järele üha suurem. Käesolevas raamatus pakuvadki autorid – geograafiakandidaat Ivar Arold, geoloogia-mineraloogiadoktor Anto Raukas ja geoloogia-mineraloogiakandidaat Herbert Viiding – kõigile loodushuvilistele ja ka looduskeskkonna uurimisega hõlmatud naaberteaduste esindajatele tänapäevaseid seisukohti ja andmeid maakoore ehitusest ning arengust. Raamatut saab kasutada ka üldhariduskooli õpilastele geoloogia fakultatiivkursuse õpetamiseks.

Käesolev romaan (1938) kujutab Läti Henriku kroonikale toetudes ristisõdijate vallutustegevust XIII saj. alguses Baltimail. Pinevas sündmustikus, rikkaliku olustikukujutuse taustal hargneb liivi rahva ja nende vanemate Kaupo ning Ako tragöödia. Paralleelse liinina põimub tegevustikku rüütel Danieli ja kaupmehetütar Gertrudi romantiline armastuslugu, antud vanade ajalooliste romaanide laadis. Teost täiendab ajaloodoktor Sulev Vahtre põhjalik saatesõna.

Kogumiku kolm esimest tsüklit on varem ilmunud eraldi raamatutena: "Kalakari salakaril" (1974), "Käbi käbihäbi" (1977) ja "Padakonna vada" (1985).

Mõlema romaani sündmustik hargneb põhiliselt minevikus, peategelasteks marginaalsed inimesed, kes olude sunnil asetuvad kahe rahvuse ja mõttemaailma piirile. "Kirjutajate" tegelaste hulgas on ajaloost ja kirjandusest tuntud Barbara von Tisenhusen, "Seisab üksi mäe peal" on romaan Kristjan Jaak Petersonist.

Ameerika detektiivkirjanduse klassik kujutab oma kriminaalromaanides "Klaasist võti" ja "Kõhn mees" kaasahaaravalt elu ja kuritegevust Ameerika linnades 1930-ndail aastail. "Klaasist võtit" võib pidada poliitiliseks kriminaalromaaniks, "Kõhn mees" kuulub aga traditsioonilisse detektiivkirjanduse žanrisse. Hammetti romaane on palju filmitud. Ka Tallinnfilm on "Klaasist võtme" järgi teinud filmi "Bande".

Raamatuke päris tavalistest asjadest. Kodust, millel on uks, aken, lagi, põrand ja seinad. Selle kodu sees on aga põrandavaip ja tolmuimeja, külmkapp ja veel palju muud. Milline funktsioon ühel või teisel asjal on, sellest kõigest juttu tulebki. Kirjutatud humoorikalt ja last köitvalt. Ei puudu ka lugejat arendav ja õpetav moment.

Autor meenutab juuraõpinguid Tartu Ülikoolis aastail 1932-1936. Ta jutustab oma esimestest sammudest advokaadina kodanlikus Eestis, samuti kutsetööst kaitsjana Nõukogude Eesti esimesel aastal ja sõjajärgsel perioodil. Autor kirjeldab mitmeid kohtuprotsesse, mis tema isikliku osavõtu tõttu kaitsjana on kõige enam mällu sööbinud, ning esitab nendel peetud kohtukõned.

Romaan eesti talupoegade väljarändamisest Narva-tagustesse põlismetsadesse 20. sajandi algul.

Tuntud suurejooneline ajaloolise taustaga seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

Kummitused kloostris : Pealinnast Hanyuani naasev kohtunik Di kaaskond jääb mägedes äikesetormi kätte. Ainus sobiv ulualune on lähedal asuv taoistlik Hommikupilve klooster. Kuid nagu arvata võib, siis püha klooster pole sugugi nii rahulik paik, nagu alguses paistab. Kohtunik Di peab lahendama järjekordse mõistatuse, mis on seotud kummituste, vanade kuritegude ja vandenõuga. Lakksirm : Aastal 664 naaseb kohtunik Di ringkonnaprefektuurist nõupidamiselt ja saab võimaluse nädal aega puhata oma kolleegi juures Weipingis. Kuid sooja vastuvõtu asemel kohtub Di väga närvilise kohtunik Tengiga ja puhkusest pole enam juttugi – hargneb põnev mõrvalugu rahast ja pettustest. Robert Hans van Gulik (1910–1967) oli Hollandi diplomaatiline esindaja Hiinas ja Jaapanis. Kohtunik Di Renjie oli reaalne isik, üks Tangi dünastia tuntumaid riigimehi, kes lahendas palju keerulisi juhtumeid.

Fotoalbum tutvustab 1985. aasta üldlaulu- ja tantsupidu.

Teose sündmustik kulgeb ühes väikelinnas. Autor puudutab mitmeid kaubanduses esinevaid probleeme nagu usaldus ja ausus, kaubandustöötaja eetika ja suhe ostjaga, nähes neid osakonnajuhataja, aktiivse ja energilise, kuid üksiku ja eraelus teelahkmel seisva naise silme läbi.

Eesti rahvakirjaniku 100. sünniaastapäevaks koostatud valikkogu, kuhu on koondatud tema lasteloomingu paremik. Lisaks korduvalt avaldatud, ülipopulaarsele "Nukitsamehele" on selles kogumikus ka kirjanduslikuks harulduseks muutunud, enamasti 1920. aastail kirjutatud palad "Inderliin", "Lauka poiste ootamatu teekond", loomalood "Parbu-jutt" ning "Pett ja Parbu" ja paar mälestuskildu. Neid kõiki iseloomustab soe, mõnus huumor ja ladus jutustamisviis.

Kogumik esitab sündmusi, situatsioone ja tähelepanekuid tänapäevast ja minevikust. Peamiseks tegevuspaigaks on Stockholm, aga ka autori noorpõlve vana Võrumaa. Raamatus on 58 lugu ja 161 illustratsiooni, mis algselt avaldatud ajalehes "Teataja" aastatel 1981-87.

Rohkelt illustreeritud lugemik sisaldab luuletusi ja lühijutte eesti autoritelt ja rahvaluulet.

Kuidas sai eestlastest eneseteadlik rahvas maailma rahvaste peres? Sellest jutustab kõige laiema lugejaskonna, eriti aga noorema jaoks koostatud lühiülevaade eesti rahva ajaloost käesolevas aastatuhandel.

Suur valik mänge, mida on hea mängida mitmesugustel kokkutulekutel, tervisespordipäevadel, laagrites, puhkekodudes jne. Mängud on valitud nii, et nad sobiksid igas vanuses mängijatele!

Raamatus on esitatud andmeid poolesaja Eesti NSV vetes elava kalaliigi kohta. Antakse juhiseid kalaliikide eristamiseks, vaadeldakse kalade kasvu, sigimise ja toitumisega seotud küsimusi. Rohkesti tähelepanu on pööratud kalade käitumisele, arvukust mõjutavatele teguritele ja kalavarude kaitsele. Mõeldud kalateadusliku käsiraamatuna keskmisele ja vanemale koolieale, kuid pakub huvi ka harrastuskalastajatele, üliõpilastele, bioloogiaõpetajatele ja teistele kalahuvilistele.

Vendade Strugatskite kaks ulmejuttu "Miljard aastat enne maailmalõppu" ja "Väljasõit rohelisse" käsitlevad mõlemad, kuigi erinevat aspektist, inimliku vastutuse probleemi. Esimeses on tegu käsitamatu jõuga, mis püüab mõjutada teaduse arengut, teises puutub inimkond kokku Maa-välise tsivilisatsiooniga. "Väljasõit rohelisse" peaks ilmuma 2016.a. uue täiendatud väljaandena (ca kümnendiku võrra pikemana kui 1987.a. tõlge, lisaks Boriss Strugatski järelsõna). "Väljasõit rohelisse" on aluseks ja inspiratsiooniks Andrei Tarkovski 1979.aastal valminud kultusfilmile "Stalker". Teosest "Väljasõit rohelisse" valmib ka teleseriaal.Värske adaptsiooni režissööriks saab Alan Taylor, kes oli filmi Terminator: Genisys taga ning on kaasa löönud ka sarja Game of Thrones juures. Stsenaristiks on Jack Paglan.Täpsemad andmed sarja kohta veel puuduvad, kuid projekt on töös.

Romaan on järg 1979. aastal ilmunud teosele «Puud olid, puud olid hellad velled». Sündmustik hargneb nelikümmend aastat hiljem sealsamas Palanumäe talus, mille noorperemehe õlule langeb nii talu päriseksostmise kui ka vallaasjade ränk koorem. Raamatus on romaanitsükli 2.-4. osa:

Kirjanik ja psühhiaater annab meile raamatus võtme lapse sisemaailma mõistmiseks ning kinnitab, et kasvatada last tähendab eelkõige kasvatada iseennast. Teaduslik-ilukirjanduslik raamat kõigile, eeskätt lapsevanemaile.

...1973. aasta 19. detsembril jätsid terroristid maha keldri, kust oli juba läbi kaevatud viimse võimaluseni lõhkeaineid täistopitud tunnel. Pärast seda ilmusid sinna "sõbraliku" riigi saatkonna töötajad, kes paigutasid tunnelisse täiendavalt kaks tankitõrjemiini ja elektrondetonaatori. Järgmisel päeval panid lõhkemehhanismi tööle üheaegselt kaks gruppi -- terroristid ja ühe Hispaania-"sõbraliku" lääneriigi töötajad! Lääne eritalituste endise agendi raamat kergitab saladuskatet kulissidetaguselt võitluselt, mis pärast Teist maailmasõda on kulgenud kapitalismileeri võimueliidi hulgas maailmavalitsemise pärast. Kirjeldatakse vabamüürlaste, nn. Bilderbergeri Klubi ja Kolmepoolse Komisjoni tegevust, mõju, mida need imperialismi "ajutrustid" avaldavad lääneriikide valitsuste poliitikale. Paljastatakse terrorismi, poliitiliste skandaalide ja korruptsiooni lätteid.

Pierre Choderlos de Laclos' (1741-1803) 1782. aastal ilmunud kiriromaan annab värvika pildi Suure Prantsuse revolutsiooni eelsest kõrgemast seltskonnast, kujutades arvukate tegelaste kõige varjatumaid tundeid ja kõige rafineeritumat silmakirjalikkust.

Esimene võru murdes näidend. Tegevuse fooniks on Esimese maailmasõja eel- ja alguspäevade paine ning meeleolud.

Juhan Madariku (kodanikunimega Johannes Lauristin 29.10.1899 - 28.08.1941), Eesti revolutsioonilise liikumise ühe kesksema tegelase esikromaan annab lugejale ajalooliselt pädeva sissevaate töölisliikumise argipäeva 1920-ndate aastate alguses. Romaani "Riigikukutajad" esitrükk ilmus 1929. aastal Leningradis. Käesolev on viies trükk.

Juubelivalimiku aluseks on jutukogu "Siledad omad, karvane võõras". Juurde on lisatud autori uuemat loomingut. Aino Tigasele on omane pehme huumor, eredad karakterid, täpsete väärtushinnangute andmine.

Tõlkeraamatus antakse lühiülevaade vanakreeka filosoofi Sokratese (470/469-399 e.m.a.) elust ja analüüsitakse tema õpetust. Autor mõtestab lahti Sokratese panuse dialektilise meetodi kujunemisse, käsitleb tema eetilisi vaateid ja näitab ühtlasi Sokratese filosoofia suurt tähtsust antiikfilosoofia edasisele arengule. Sokratese vaimset pärandit hinnates osutab autor tema eetikaõpetuse aktuaalsusele nüüdisajal.

Sõnni Siim on vägilase jõuga mehemürakas, kes rändab ringi ja tegutseb agaralt. Enamasti ei kuku tema ettevõtmised hästi välja, sest ta loodab liialt oma jõu peale. Pikkamööda, teiste toel, hakkab temagi mõistma, et tarkuseta pea on nagu küünlata latern.

See raamat viib meis Eestimaa varasesse rauaaega (2000 aastat tagasi). Raua saamine kohalikust soomaagist ongi jutustuse põhiteema, millega seotud sündmustikku näeme autori varasematest raamatutest "Taevalindlased ja kirveslased" ja "Salakivi" tuttava koolipoisi Uru silmade läbi.