Tooted

Rootsi tuntud kaasaegse kirjaniku kolmes jutustuses jälgib autor peategelase Martini kohanemist uues koolis, keerulisi suhteid kaasõpilastega, sõbra leidmist, lahkhelisid vanematega ja leppimist.

«Albisseri motiiv» (1974) on tänapäeva šveitsi kirjaniku Adolf Muschgi (sünd. 1934) kriminaalse süžeega psühholoogiline romaan dr. Peter Albisseri kummalise kuriteo ajenditest. Peategelase haiguse füsioloogiliste põhjuste otsingul jõutakse selle tegelike ühiskondlike tekitajateni, elutüdimuse juurest äärmise aktiivsuseni – inimsuse nimel.

Käesoleva raamatu kirjutamise tingis vajadus tutvustada Eesti muistiseid ja nende kaitsega seotud küsimusi võimalikult laiadele rahvahulkadele, et iga inimene tunneks muististe teaduslikku väärtust ja teaks, kuidas toimida nende avastamisel. Raamat annab lühiülevaate arheoloogiateaduste ajaloost Eestis. Vaadeldakse meie vabariigi iga rajooni asustust ja iseloomulikumaid muistiseid. Rikkalikult illustreeritud raamat on mõeldud kodu-uurijaile, õpilastele, kultuuritöötajaile ja kõigile ajaloost ning arheoloogiast huvitatud lugejaile. Teine, parandatud ja täiendatud trükk.

Vested heli edastamise ja salvestamise tehnika puhuti uperpallitavast arenguloost on pikitud tõestisündinud ja kurioossete juhtumite üleemeelikute kirjelduste ning vanadest trükistest valitud muhedatooniliste tsitaatidega. Autor viib lugeja kunagiste muusikaautomaatide ja fonograafi vaharulli juurest grammofoni ja magnetofoni kaudu nüüdisaegse digitaalsüsteemis lasergrammofonini.

Raamat on mõeldud helitehnikahuvilistele mõnusaks ajaviitelektüüriks.

Armastusega pühendatud Martha Root'i mälestusele, kes oma vaevarikastel maailmareisidel korraldas käesoleva dr. Esslemonti teose tõlkimist ja väljaandmist paljudes keeltes, kes külvas Bahá'u'lláh'i usundi seemne Lidia Zamenhofi südamesse; keda Shoghi Effendi, Bahá'i Usundi Hooldaja, nimetas peamiseks Bahá'u'lláh'i religiooni saadikuks ja kogu maailma bahá'i õpetajate uhkuseks.Läbi aegade oli usk Jumalasse üks suurtest inimsoo tõbede tervendajatest. Kuid bahá'i usund on sellest ulatuslikum ülemaailmsete kindlate taotluste tõttu, mis mõjutavad nüüdset inimkonda:Fundamentaalne õiglusRahvusvaheline solidaarsusVägivallata vahendidPoliitiline vabadusMajanduslikud parandamisedKasvatusBahá'u'lláh ja Uus Ajastu esitab ainulaadse, autoriteetse usundi deklaratsiooni, sihiga tõeliselt aidata segaduses olevat maailma.

"Eesti Muinsuskaitse Seltsi toimetisi" tahab olla meie uinutatud mälu üks äratajaist, püüdes vaimuelu järjepidevuse taastamiseks osakesegi peamiselt iseseisvuse kahe aastakümne jooksul loodud rikkustest võimalikult algallikaile põhinevalt lugejaini tuua. Avaldades erinevailt loojailt ajaproovile vastupidanud kirjatükke eesti keelest, rahvaluulest, ajaloost, riigijuhtimiskunstist ja muustki sarnasest, piirame avaldatava ajaliselt aastaga 1944, laiendamata piirangut paguluses ilmunud paladele. Saagu me vaim taas kammitsaist vabaks ning toetagu ka "Eesti Muinsuskaitse Seltsi toimetised" meid teel rahvuslikku aateilma!

Käesolevas raamatus on Eesti ja Nõukogude Liidu poliitilist ja majanduslikku olukorda laiemalt analüüsitud. Missugune koht Eestil ikkagi on suure impeeriumi koosseisus? On ta seal täieõiguslik liige? Kas on üldse võimalusi iseseisvumiseks? Mida eesti rahvas on pidanud taluma stalinliku terrori ja brežnevliku stagnatsiooni aastatel? Raamatu peatükid on vürtsitatud rahvasaadik Tiit Made muljetega Moskvas toimunud rahvasaadikute kongressil ja Ülemnõukogu istungitesaalis toimunust. Lugeja saab pildi NSV Liidu majanduse kriisi sügavusest, loeb rahvusküsimuse ummikseisust, migratsiooniprobleemidest, suhtumisest sõjaväkke ja lootusena näivast võitlusest selle määramis- ning valitsemiskire vastu.

Raamat sisaldab valiku tõlkeid müügil olevate elektroonika-, raadio- ja automaatikaseadiste komplektide juhenditest. Esitatakse ka kasutatavate üksikosade põhiandmed ja montaažijuhised, et huvi pakkuvate skeemide järgi saaks lülitusi koostada komplekti ostmata. Mõeldud noortele elektroonikahuvilistele ja amatöörraadiokonstruktoritele.

Saksa DV kirjaniku noorsooainelised jutustused, täis romantikat ja noorusvõlu, aga ka dramaatilisi sündmusi.

Eesti NSV teedel ja tänavatel liigub iga päev tuhandeid sõidukeid. Kuid alles see oli, kui ainsaks liiklusvahendiks oli hobuveok. Raamat räägib nendest muutustest, mis toimusid saja aasta jooksul, ja ka nendest, mis toimuvad tänapäeval. Juttu on ka vanade autode klubist "Unic".

Maailmakuulsa norra teadlase ja rännumehe haarav jutustus tema esimesest tuntuks saanud reisist Fatu-Hiva saarele Vaikses ookeanis, kus ta elas pärismaalaste primitiivset elu täis seiklusi ja ohte. Raamatu väärtust tõstavad eluloolised kõrvalepõiked.

Kogumik omaette mõisteks kujunenud Gabrovo nalju ja anektoote, milles gabrovlane naerab muheldes või laginal iseenda üle, mis aga ühtlasi tõstavad esile gabrovlaste nutikust.

Raamat sisaldab valiku humoristlikke Abruka-lugusid ja uue jutustuse "Punajalg tilder", mille peategelane on vana kalur Kaspar Soom.

Sisukord: - Muinasjutuvestja Todah - Kuidas vaene mees baid ninapidi vedas - Valge koer - Otšen-Matur ja tema pojad - Kaks venda - Upsakas šamaan - Altõn-Batur

Raamat käsitleb 1941. aasta augusti mobiliseeritute elukäiku, kes viidi Hango poolsaarele Nõukogude Liidu baasi, mille viimane sai Soomelt Talvesõjal järgnenud rahulepingu põhjal. Autor kirjutas raamatu oma taskuraamatu ja Hangost naasmise järel tehtud üleskirjutiste põhjal. Nimed raamatus on asendatud väljamõeldutega, välja arvatud Palusalu nimi.

Muinasjutud: - Kuninga jänesekarjus - Mesikäpp - Hiiglane, kel polnud südant rinnus - Seitsmes isa majas - Vigurvänt Peik - Poiss, kes käis põhjatuulelt oma jahu tagasi nõudmas - Poiss ja kurat - Ida pool päikest ja lääne pool kuud - Pisitilluke - Poisid, kes kohtasid Hedaleni metsas trolle Muistendeid ja pärimusi: - Veskipärimused - Õhtutund suurmaaomaniku köögis - Vanaaegne jõuluõhtu - Jahimees Matthiase lood - Utrøsti kormoranid

Lühimonograafias vaadeldakse ühe meie silmapaistvama luuletaja Henrik Visnapuu (1890-1951) vastuoluderohket elu ja loomingut. Ühelt poolt väga isikupärase käekirjaga lüürik, teisalt ka esseist, lüroeepik, dramaturg, kultuuripoliitik -- sellisena avaldas ta kirjanduse üldilmele sõjaeelses Eestis üsna tugevat mõju. Samuti ei saa jätta rõhutamata poeedi erakordselt novaatorlikku osa nii eesti luuleteoreetilise mõtte kui ka luulepraktika täiustamises XX sajandil.

Eesti NSV Ajakirjanike Liidu väljaandesse on koondatud põimik meie ajalehtedes, ajakirjades ning ringhäälingus viimastel aastatel avaldatud sõnavõtte, mis nii autorite kui koostajate arvates on väärt kohta raamatukaante vahel. Rohkesti on fotosid ja karikatuure.

Jaan Oks (1884-1918) on Friedebert Tuglase sõnutsi viinud eesti "kirjandusliku subjektivismi kaugemate piirideni kui ükski teine". Tema realistlik-naturalistlike elupiltide ja poolfilosoofiliste mõttemõlgutuste loomise tõukejõuks on olnud mäslev protest inimelu ebasuste vastu, trotsiv kõigeeitus, kannatuste paatos ja ebamäärane vabaduseiha. Isikupärane, sisemist intensiivsust kiirgav väljendus tugineb räigetele kujunditele ja sümboleid loovale sõnakasutusele.

Jaan Oks (1884-1918) on Friedebert Tuglase sõnutsi viinud eesti "kirjandusliku subjektivismi kaugemate piirideni kui ükski teine". Tema realistlik-naturalistlike elupiltide ja poolfilosoofiliste mõttemõlgutuste loomise tõukejõuks on olnud mäslev protest inimelu ebasuste vastu, trotsiv kõigeeitus, kannatuste paatos ja ebamäärane vabaduseiha. Isikupärane, sisemist intensiivsust kiirgav väljendus tugineb räigetele kujunditele ja sümboleid loovale sõnakasutusele.

Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud ballettmeistrist ja lavastajast, Eesti NSV rahvakunstnikust Ida Urbelist (1900-1983) annab ülevaate selle mitmekülgse loovisiku huvitavast, teatrile pühendatud elust. Ida Urbeli pikk loometee jaguneb põhiliselt kaheks perioodiks: 1921-1935 oli ta "Ugala" tantsu- ja liikumisjuht ning 1935-1983 "Vanemuise" ballettmeister, ooperi- ja operetilavastaja. Andeka kunstniku lavastuste kaudu tutvustatakse ühtlasi eesti teatritantsu ajalugu, kõrvuti autoritekstiga leiab lugeja Ida Urbeli ning tema kolleegide värvikaid meenutusi ja väljavõtteid ilmunud arvustustest.

Nõukogude Liidu väliskommentaatorite esikümnesse kuuluva publitsisti targalt ja elavalt kirjutatud ülevaade Briti saartest ja sealsetest inimestest, nende ajaloost ja tänapäevast. Thatcheri-eelsel ajal nelja Londonis elatud aasta muljetele tuginedes püüab autor britlased lugejale lähemale tuua ning näidata nende rahvuslikku iseloomu ja selle kujunemist mõjutanud tegureid.

See raamat asub žanritevahelisel eikellegimaal: – ta pole ei monograafia kunstnikust, ei romaan temast. Belletristlikku elementi temas siiski leidub: näiteks kujutab ta endast Jaan Koorti päevaraamatut, aga tegelikult pole Koortilt teada ühtki päevikulehekülge. Ometi koosneb tekst teatud osas Koorti enda kirjutatust: tema artiklitest ja kirjadest. Paratamatult tekkivate tühikute täitmiseks on kasutatud ajakirjandust, memuaarteoseid ja kunstiajaloolisi uurimusi. Jaan Koort oli silmapaistev maalija, rahvusvaheliseltki hinnatud kujur ning keraamik. Tuleb nentida ka tema kirjanduslikku talenti. Tema kirjades ja artiklites – viimaseid on teadaolevalt 26 – avalduvad nii humoristi kui ka lüürikuvõimed, rääkimata kirglikust võitlejahingest, mis tarbe puhul ägedate tiraadidena tema kirjutistest esile purskub. Koorti tekste on vähem üldist huvi pakkuvates kohtades kokku surutud ning mõistetavuse huvides ka ümber sõnastatud. Kus vähegi võimalik, on Koorti tekst täiel määral säilitatud. …

Eesti rahvusliku liikumise väljapaistva tegelase, folkloristi ja keeleteadlase Jakob Hurda 150. sünniaastapäeva puhul ilmunud album annab rikkaliku foto- ja dokumentaalmaterjali varal üksikasjadeni küündiva ülevaate suurmehe elust ja tegevusest, aga ka rahvusliku liikumise ajajärgust ja tegelaskonnast laiemalt. Resümeed ja fotode nimistud vene, saksa, soome ja inglise keeles.

Jutustus kolmeteistaastase Jüri kujunemisloost, kes ema surma tõttu peab ise mehe eest väljas olema. Autor on usutavalt kujutanud peategelase karakterit ning ilmestanud lugu toredate süžeekäikudega. 2. trükk.

Sisukord: Lennuväe päevapiltnik Õiguse ajaloo GRAND OLD MAN Viimane filmimeeste vanast kaardiväest Kui Eesti laskurid võitsid Argentiina karika Toompealt Kadriorgu – mälestusi kahest lossist Seitseteist aastat Siberis Teenistuslehele kandmata ridu Saatuslik maandumine Nõukogude partisan, natsismi vang, Ameerika sõdur, GULAGi vang, eesti põllumees Maestro noorusmaalt

Poola ajaloolase jutustus, mis viib lugeja I sajandisse e.m.a., viimaste Ptolemaiose soost Egiptuse kuningate ja esmajoones kuninganna Kleopatra valitsemisaega, tollaste võimuvõitluste ja intriigide keerisesse, Pompeiuse, Caesari ja Antoniuse vallutuste perioodi. Raamat on kirjutatud haaravalt, poliitilised sündmused ja sõjaretked vahelduvad Kleopatra armudraamadega kuni kangelanna traagilise lõpuni.

Eraehitajaile mõeldud raamat annab nõu ja juhiseid oma kodu iseehitamiseks alates kavandi valikust kuni hoone esitamiseni riiklikule vastuvõtukomisjonile. Näidete varal tutvustatakse elamu tugevus- ja soojusarvutusi. Ehitusaineste, aja- ja töökulu kokkuhoiust lähtudes kirjutatud raamat sobib ka majandite ja ettevõtete eramuehitajaile.

Vene kirjanduse klassiku F. Dostojevski (1821-1881) teoste valimikus ilmuvad jutustused «Onu unenägu», «Stepantsikovo küla ja selle asukad», «Kole anekdoot», «Uba», «Imeliku inimese unenägu». Jutustustes tõuseb esile huvi «väikese inimese» vastu, usk headusse ja ligimesearmastusse, kuid neis ei puudu ka vaimukas grotesk.

20. sajandi norra kirjanduse klassiku, Nobeli preemia laureaadi (1929) Sigrid Undseti (1882-1949) keskajaainelise romaanitriloogia esimeses raamatus "Pärg" (1920) kujutatakse nimitegelase küpsemist seitsmeaastasest tüdrukust nooreks naiseks, tema armastuse sündimist ja kujunemist.

Teine raamat "Emand" räägib nimitegelase elu oma mehe Erlend Nikulausepoja pärustalu perenaisena, tema pingutustest laokilejäetud talu jaluleaitamiseks ja oma laste tuleviku kindlustamisest, kuni Erlend, keda süüdistatakse kuningavastase vandenõu organiseerimises, kaotab nii talu kui ka muu vara.

Kolmas raamat "Rist" viib lugeja tagasi Kristiina Lauritsatütre isakodusse Jorundile, kus mööduvad tema elu viimased kümmekond aastat. Seal kaotab ta oma mehe, lähevad mööda ilma laiali tema pojad ja sealt lahkub elu lõpul ka tema ise, leides viimaks hingerahu kloostris, kuni must katk ta ära viib.

Krokodill Gena ja tema sõbrad, Onu Teodor, kass ja koer, Garantiimehikesed

Karl Rumor (1886-1971), sajandi alguse aktiivseid revolutsioonitegelasi, hilisem eesti Vabariigi aegne tuntud poliitik ja ajakirjanik, kirjutas end eesti kirjandusse põhiliselt 1920-ndail aastail ilmunud novellidega. Kirjaniku ainsaks romaaniks jäi emigratsioonis valminud ja 1960. a. võõrsil trükitud "Krutsifiks". Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse. Jutustus inimhingede põuast ja põlemisest.

Kauaaegse teatrimehe (s. 1907), ENSV rahvakunstniku (1968) mälestusi tema pikast teatriteest, mis algas 1932. a. Narva Teatris ja kulges põhiosas "Vanemuise" lavastusi kujundades (1940-1964). Raamat juhatab lugeja kulisside taha ja näitab, mis toimub seal etenduse ajal: kuidas sünnivad kaunid ja põnevad lavaefektid, millel on tähtis osa teatrimaagia kujunemises. Selle teostajad aga kipuvad ikka tänamatult pilgu eest kõrvale jääma. Raamatu lõpus annab autor tehnilisi näpunäiteid lavavalgustamiseks ja projektsiooni kasutamiseks lavakujunduses. Voldemar Peili elutöö on mitmetahuline. Ta on proovinud kätt lavastajana ja sulge näidendi "Alati valmis" ning operetilibreto "Ristuvad teed" kirjutamisega. Kuid tähtsaim kõrvaltegevus on olnud tahvelmaal. Väikese ülevaate sellest annab lugejale valik tema lille- ja maastikumaalidest. Illustreeritud fotodega.

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Eesti lugejale juba hästi tuntud zooloogi ja kirjaniku järjekordne raamat kõneleb loomaaia asutamisest Jersey´ saarel ning loomaaedade osast haruldaste loomaliikide kaitsel. See mõnusa huumoriga kirjutatud ladus ja sisutihe raamat pakub huvitavat lugemist kõigile loodusehuvilistele.

Raamat sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. See ei ole aga kodu-uurimuslik töö, vaid juttude kogumik, mille lugude alguseks on enamalt jaolt ühe või mõnelauseline mälestuskild, muu on autorite poolt juurde kirjutatud. Lugejaile on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes saja aasta eest. Tegevuspaigad ja tegelaste ning kohanimed on suvaliselt valitud. Kuigi juttude tegelased on pisut naljakad, on siiski tegemist tõsise raamatuga

"Maailma viljad" on esimene eestikeelne populaarteaduslik suurteos kultuurtaimedest. Selle raamatu viies osa on esmatrükk, aga neli esimest osa on kordustrükk. Rikkalikku informatsiooni sisaldava raamatu kasutamist hõlbustab köite lõppu paigutatud taimenimede register. Vaadeldakse maailma kõigi kliimatsoonide kasulikke taimi. Neist paljud leiavad eestikeelses trükisõnas käsitlemist esmakordselt. Raamat on mõeldud väga laiale lugejaskonnale, kõigile looduse- ja leivahuvilistele, on kirja pandud Heino Kiigele omases ladusas taimetarga laadis ja illustreeritud Edgar Valteri poolt.