Tooted

"Kui me 1980. aastal 40 kirja nime all tuntuks saanud läkitust koostasime, siis oli meil jätkuvas venestamissurves oluline, et Eestit ei antaks ära jälle ühegi püssipauguta. See meie suure riigimehe Jaan Tõnissoni väljend oli nüüd muidugi sümboolse tähendusega: lahing käis vaid keele ja kultuuri eest, maa oli Vene vägede sissemarsiga 40. aasta juunis juba läinud. Kõik kirjale eelnev ja järgnev andis nii palju huvitavat materjali meie ühiskonna kohta, et rohkem kui ühel meist süvenes veendumus – kõigest sellest tuleb kirjutada. Küsimus oli, millal see kord võimalikuks osutub. Teade juhtunust pidi ulatuma järgmiste põlvedeni."

”Aarete saar” on üks tuntumaid seiklusjutte maailmakirjanduses. Šotlase Robert Louis Stevensoni romaan on rõõmustanud lugejaid juba üle saja aasta ning mõjutanud meie ettekujutust mereröövlitest ja aarete otsimisest.

Päeviku vormis esitatud tagasivaade kirjastuskooperatiivi "Kupar" loomise kännulisele teele ja esimesele tegevusaastale ärkava Eesti ühiskondlikus õhustikus.

Eesti NSV Aianduse ja Mesinduse Seltsi Tartu osakonna XXVII, XXIX ja XXX sessiooni ettekanded

Nimeka tšehhi kirjaniku Karel Čapeki apokriivade, s.t. mütoloogilistel, piibelikel, ajaloolistel ja kirjanduslikel teemadel kirjutatud filosoofilis-satiiriliste lühijuttude kogu.

Seitsmendas raamatus askeldab väsimatu Arve Jomm juba meie lähiminevikus – 80-ndail aastail. Sündmustiku olulisemaks teljeks saab peategelase mure, kuidas toimida oma hõbedapeitvaraga, mis on maetud ühe Süda tänava maja keldrisse.

Raamat sisaldab prantsuse romantismi silmapaistva esindaja Prosper Merimee kaks jutustust -- "Colomba" ja "Carmeni".

"Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suure rahvuse hulka. Korsiklased tahavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda." See lause "Colombast" peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka arvatakse. Olgu meie raamatuke meenutuseks, et mitte ainult meie ei püüdle suveräänsuse poole. Nüüd, lugenud läbi Prosper Merimee "Colomba", saab ehk meilegi mõistetavaks, miks Korsikal endistviisi kõlavad paugud ning aeg-ajalt lõhkeb nii mõnigi pomm. - Lauri Leesi

 

 

1920. aasta oli Eesti ajaloos sündmusterohke. Sel aastal sõlmiti Tartu rahu, võeti vastu põhiseadus, toimusid Riigikogu valimised, konstitueerus EKP, algas maareformi elluviimine. Välispoliitilises elus taotleti aktiivselt Eesti tunnustamist teiste riikide poolt. Loodi üpris asjalikud kaubandussuhted Nõukogude Venemaaga. Tülitseti Lätiga piiri pärast. Aastat iseloomustas terav klassivõitlus, majanduslikud streigid vaheldusid poliitilistega, ilmnesid mitmed sügavad vastuolud riigis. Ajaloodoktor Jüri Andi raamat on mõeldud Eesti ajaloost huvitatute laiale ringile.

Aastaraamat annab põhjaliku ülevaate kultuuripärandi kaitsest ja arhitektuuri restaureerimisest Eestis.

Pillavad värvid, paavstide ja kuningate dramaatiline ajastu – ja selle taustal ühe kõigi aegade suurima kunstniku eepiline saaga. El Greco (1541-–1614) sündis Kreeta saarel. Ta oli alles nooruk, kui saabus Veneetsiasse, et õppida maalikunsti kuulsa meistri Tiziani käe all ja õppida tundma elu maailma kõige kõlvatumas linnas. Roomas jõudis ta loomevõimu tippu, ent tema kui kunstniku ja mehe uskumatu ettemääratus sai teoks hoopis Hispaanias, selle karmi ja kirgliku loodusega ja kõrvetava päikese ning tuliste tunnete maal.

Holarktika ehk nabamaad ja meri põhjapooluse ümber on omaette biogeograafiline ja ökoloogiline üksus, kus tasakaalu rikkumine on märksa ohtlikum kui parasvöötmes. Kas meie teadmised Kaug-Põhja loodusest on piisavad, et ökoloogilist tasakaalu rikkumata targalt hõivata sealseid rikkusi? Sellele küsimusele vastust otsides tutvume põhjalooduse pärisasukate – jääkarude, -rebaste, morskade ja põhjapõtrade eluoluga, õpime tundma Arktika linde ja elu linnumägedel, kõneleme loomariigi kaitsest ja põhjalooduse kargest ilust. See raamat valmis rännakuil Severnaja Zemljale, Franz Josephi maale, Taimõri ja Wrangeli saarele aastail 1974...1983. Rikkalikult illustreeritud raamat on huvitavaks lugemisvaraks kõigile loodusehuvilistele.

Tuntud rootsi noorema põlve kirjaniku fantastilise sündmustikuga teos, millel on sügavam filosoofiline tagapõhi: teadussaavutuste humaansuse või ebahumaansuse analüüs. Raamatu peategelane on laboratooriumis elav inimaju, kes jälgib kõike enese ümber toimuvat ja elab läbi kõiki inimesele omaseid tundeid. Autori asjatundlikkus (ta on elukutselt arst) on ühendatud mõnusa huumoriga, mille taga on ometi südamevalu kogu inimtegevuse mõttekuse pärast.

Aleksandr Solženitsõni suurteos annab ülevaate sotsialistliku hiigelriigi hävitus- ja karistussüsteemist. Seda raamatut võik nimetada Nõukogude Liidu esimeseks tõeseks ajalooks, mis ei hõlma küll riigi elu kõiki külgi, kuid annab teadmise põhilisest. On väljendatud lootust (F. Iskander), et see päästab inimkonna igaveseks utoopilistest unistustest ja sotsiaalsetest eksperimentidest.

Autori suurteos annab ülevaate sotsialistliku suurriigi hävitus- ja karistussüsteemist. Seda võiks nimetada Nõukogude Liidu esimeseks tõeseks ajalooks, mis ei hõlma küll riigi elu kõiki külgi, kuid annab teadmise põhilisest.

Aleksandr Solženitsõni suurteos annab ülevaate sotsialistliku hiigelriigi hävitus- ja karistussüsteemist. Seda raamatut võik nimetada Nõukogude Liidu esimeseks tõeseks ajalooks, mis ei hõlma küll riigi elu kõiki külgi, kuid annab teadmise põhilisest. On väljendatud lootust (F. Iskander), et see päästab inimkonna igaveseks utoopilistest unistustest ja sotsiaalsetest eksperimentidest.

Inglise klassiku üks tähelepanuväärsemaid ajaloolisi romaane, milles nimitegelane Henry Esmond kirjeldab kaasakiskuvalt iseenese seiklusterohke elu kõrval ka XVIII sajandi alguse inglise poliitilist ning kultuuriringide atmosfääri.

Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi, 1984-1989

Rootsis (Lundis) elava eesti kirjaniku (s.1910) romaan sõjaeelsest Tartu üliõpilaselust, mis on ühtlasi esimene raamat Tartu-ainelises kaksiktriloogias. Romaan on kirjutatud 1958.a.

Seekord viib autor meid rüblik Ottokari abil põnevasse ja ebatavalisse kooliellu, kus alatasa juhtub midagi. Lusti ja nalja, trikke ja tempe on seal enam kui küllaga.

Sisu: Üldosa Projekteerimise viisid ja joonised ristprojektsioonis Aksonomeetrilised kujutised Joonise lugemine ja valmistamine Lõike kasutamine detailide kujutamisel Detaili joonis Detailide liited Koostejoonis Ehitusjoonis Skeemid, diagrammid ja graafikud Lisa 2., parandatud trükk.

1940. aasta väljaande ümbertrükk Laidsaare teos on humoristlik, sisaldades päris muhedat nalja… Supivoori üle jõe viimise episood ja raamatu viimane lugu "Üks kõigi eest" on ilmseks tõenduseks, et autoril ka edaspidi maksab katsetada humoristliku jutustuse alal, milline meie kirjanduses peaaegu täiesti sööti jäetud.

Ungari kirjaniku Jenő Rejtő (1905-1943) 1939. aastal P. Howardi varjunime all ilmunud, rohkete ootamatute pöörakute ja puäntidega, vaimukas ja stiilne krimkaparoodia, millest on 1963. aastal vändatud meilgi omal ajal linastunud film "Alasti diplomaat".

Raamatus käsitletakse vestelises vormis mitmesuguseid armuelulisi teemasid Vana-Ida armastuskultuuridest tänapäeva seksuoloogia uusimate uurimistulemusteni.

Ajalooline romaan Liivimaa ajaloost ja Kaupost.

Käsiraamat sisaldab andmeid metallide keevitatavuse, keevitusseadmete ja keevitustehnoloogia kohta. Kirjeldatakse keevisõmbluste kvaliteedi kontrollimise meetodeid ja tutvustatakse tehnilise normimise aluseid ja ohutustehnikat.

Looduskaitseliste sõnumite ja kommentaaride kogumik planeedi ökoloogilisest hetkeseisust. Käsitletakse keskkonnakriisi ohtu, globaalseid elukeskkonna probleeme (vee, maapinna ja õhu saastumist, metsade hävimist, mürgiste tootmisjääkide kuhjumist jms), ökokatastroofe, looma- ja linnuliikide hävimisohtu, ökoloogia ja sotsiaal-majandusliku arengu, samuti ökoloogia ja poliitika seoseid, looduskaitseliikumist, rahvusvahelist koostööd keskkonnakaitses.

Sisukord: ¤ Vabatahtlikuna Vabadussõtta ¤ Vabadussõja meredessantidest lipu langetamiseni ¤ Salaja töörahva paradiisi ¤ Diplomaadi mälestusi ¤ Kes mõistaks õigust ¤ Vabariigiaegne Valga maavanem ¤ Minu mees oli maavanem ¤ Hirmuöö Soome lahel ¤ Mikrofoniga Teises maailmasõjas ¤ Mis sai kindralite autojuhist

Raamatus käsitletakse kartuli, köögi- ja puuviljade värskelt säilitamist kodustes tingimustes ning väikehoidlate ehitamist. Raamat on mõeldud kõigile aiandushuvilistele.

Sisaldab bibliograafiat ja registrit . - A. H. Tammsaare artiklite alfabeetiline loetelu. Ühiskonna- ja kultuurikriitilised artiklid, kirjandusküsimused, teatrikirjad, varia.

Käesolev romaan (ilmus 1951) kuulub kirjaniku nn. keskmise perioodi teoste hulka ja kujutab inimest, kes muutub fataalse lapsepõlve ajel võõraks iseendale ja kogu maailmale ning kelle püüd taastada oma identiteeti läbi kokkuleppe totalitaarse režiimiga kui arvatava enamuse tahtega viib tema enda ja perekonna hukkumiseni. Romaani järgi on vändatud samanimeline film (rež. B. Bertolucci).

1980. aastal ilmunud romaan kõrbe sõdalaste, «siniste meeste» meeleheitlikust võitlusest oma eluõiguse eest, kõrbeneiu Lalla ja tumma karjuse Hartani armastuslugu, neiu lahkumine Marseille´sse ja tagasitulek kõrbe -- kõigi nende sündmuste kaudu vastandatakse püsivusele ja igavestele väärtustele orienteeritud lihtne ning rikkumata olemisviis agressiivsele ning edasipüüdlikule euroopalikule elukorraldusele.

Raamat pakub ülevaadet sidetehnika huvitavast arenguloost. Juttu tuleb sõnumite primitiivsest edastamisest kulleritega ammustel aegadel, samuti tule- ja helisignaalide kasutamisest teadete andmiseks kauge maa taha. Vaadeldakse optilise ja elektrilise telegraafi, seejärel telefoni ja raadio leiutamist ning esimesi samme ringhäälingu väljaarendamisel. Mõeldud lugemiseks kõigile nendele, kes huvituvad kultuuri arengust ja tehnika ajaloost.

Sisukord: Rebase vembud Rebane hanekarjas Kanapetja rebane Hunt ja ute Hunt ja kitsetalled Nõmm põleb Vana häätegu pole vaja mäletada Tõrvane härg Härja maja Õde-venda, rebane ja Vanapagan

Ivan Olsen on koolipoiss, kellel kõik kipub nihu minema – ta ei oska jalgpalli mängida ja pole hirmus nutikas, isa nõudmised tunduvad liiga suured ning pealekauba teised lapsed pidevalt kiusavad. Kuid äkitselt on tal võimalus lasta ühel soovil täide minna ning nüüd on ta teistest tugevam, osavam ja isegi sülitab kaugemale kui keegi teine. Aga kas see lahendab kõik probleemid? Ole Lund Kirkegaard (1940–1979) oli taani õpetaja ja lastekirjanik. Tema sulest on pärit mitmed armastatud ja palju tõlgitud lasteraamatud, millest on eesti keeles ilmunud ka “On üks ninasarvik Otto”, “Albert” ja “Väike Virgilius”, lisaks on valminud mitu lastefilmi.

Prantsuse kirjanduse klassiku viimane suurteos, mis põhineb Balzaci kogu varasemal loomingul ja on omakorda kokkuvõtteks tervele "Inimlikule komöödiale".

August Gailiti (1891-1960) kodumaal kirjutatud, kuid 1945 emigratsioonis ilmunud romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu.

Ameerika kirjaniku Vladimir Nabokovi (1899-1977) menuromaan, mis tegi autori korrapealt maailmakuulsaks. Variserid on lugu vananeva mehe hukutavast kirest verinoore tüdruku vastu autori šokeerivana tunduva avameelsuse pärast tauninud, kuid pigem võiks seda irooniaga ohtralt vürtsitatud raamatut pidada üheks ehedamaks armastusromaaniks. Nõukogude Liidus jäi emigrandist kirjaniku looming kuni seisakuaja lõpuni keelu alla.

Sisukord: Kääbus Linn Augustus Flöödiunelm Laulik Kummaline sõnum teiselt tähelt Raske tee Lõputu unenägu Faldum Eurooplane Lind Võluri lapsepõlv Kokkuvõtlik elukäik

Käesolev kakskeelne luuleraamat tuvtustab Nobeli preemia laureaadi, iirlase William Butler Yeatsi (1865-1939) luulet. Yeats, aegade suurimaid lüürilisi poeete, väljendub omapärases, jõulises sümboolikas; tema sensuaalne dramaatilisus ja müstikalembus on läbi põimunud rikkast rahvuslikust fantaasiast, mille kreedoks oli ning jäi ülev vabadusiha.

Austraalia kirjaniku teoses jutustab autor oma lapsepõlvest. Ta pärineb kehvast, ent rõõmsast ja üksmeelsest kodust. See kodu asub maal, ja ümbritsevat loodust kirjeldades tutvustab autor lugejat tolle kauge mandri omapäraga. Väikest alanit tabas lastehalvatus, mille tagajärjel ta jalad kaotasid liikumisvõime. Pärast kauaaegset haiglas viibimist õppis ta käima karkudega. Tugeva tahte ja visa harjutamisega suutis ta ka ujuma õppida ja hiljem koguni ratsutama. Seejuures tuli tal võidelda paljude raskustega, ent need teda ei heidutanud ja ta võitis need mehiselt. Suure soojusega räägib kirjanik oma vanematest, toredatest sõpradest ja headest tuttavatest. Eriti helge mälestus on tal jäänud isast, kes talle alati julgust ja elurõõmu sisendas. Kogu raamatule annab rõõmsa ning päikesepaistelise meeleolu kirjaniku terve, teotahteline ja aktiivne ellusuhtumine.