Tooted

"Ajastute igatsuse" kirjutaja Ellen Gould White (1827--1915) on enam kui viiekümne raamatu autor. Kristliku kirjanduse kullafondi moodustab tema viiest raamatust koosnev sari "Ajastute konflikt". Käesolev teos, mis käsitleb Jeesuse elu, on selle sarja kolmas raamat. Sarja viies raamat "Suur võitlus valguse ja pimedusega" annab ülevaate ristikoguduse ajaloost. Sarja esimene raamat "Patriarhid ja prohvetid" käsitleb piibliloo vanimat ajajärku.

Sa oled Dr. Judd Stevens, hiilgav, edukas psühhoanalüütik. Oma töös sa tegeled vaimsete väärstustega -- ent sa pole ette valmistatud hullumeelsuseks, mis nüüd su ellu tulvab. Keegi tahab sind tappa. Keegi ei taha sind uskuda. Ning su ellujäämine sõltub võidust võiduajamises ajaga, kui sa seksi ja vägivalla džunglis pead ise jahtima oma kütti, väärdunud tundeeluga võimsat vaenlast, silmitsi vapustavalt kohutava tegelikkusega...

Noodiraamat on mõeldud esimeseks muusikaõpikuks kõigile algajaile klaverihuvilistele. Kaasas vihik "Päris algus"

Müstilne, õudusjutu sugemetega lugu kunstlikult sigitatud tüdrukust, kelle geenides peitus ohtlikke kalduvusi. Kui Alraune neiuks sirguks, puhkes tema romantilises hinges äge võitlus hea ja kurja, taevaliku armastuse ja saatanliku õeluse vahel, mis sundis teda käituma kord ahvatleva näkineitsina, kord julma vampiirina. Alraune avastas endas hämmastavaid, üleinimlikke võimeid ja tavatuid kirgi.

"Aphroditet" võiks pidada kõikvõimalike seksuaalsete naudingute entsüklopeediaks, kui romaani tavatult julgeid stseene ja avameelseid kirjeldusi ei õigustaks antiikaja kommetevabadus ega õilistaks peategelaste kirglik armastus. Teosest õhkub seda sõnulseletamatut võlu, mida nimetatakse prantsuse vaimuks.

Mu elu on olnud üldjoontes üks suur hõiskamine enne õhtut. Kuigi olen alles 26-aastane, on mu hing kuivanud teravaks ja torkivaks vanatüdrukuhingeks. Flirdist, uhkusest, valetamisest, nullide kirjutamisest olen põhjalikult tüdinud. Mu ainus rõõm on, et maailm ei tea midagi minu sisemisest pankrotist. Jah, mul on küll ka veel teinegi rõõm, kahjurõõm teiste inimeste äparduste üle. Kas selle romaani kangelanna Varpu Vapaa ellu tuleb muidki rõõme, seda saate teada teisest osast "Vallakirjutaja".

Šotimaa võimuvõitlusest alguse saanud perekonnatragöödia viib Ballantrae tiitlipärija salapärastele reisidele ja eksootilistele maadele, tormisele merele piraadilaeval ja ameerika indiaanlaste keskele. Lugeja leiab end ootamatute dramaatiliste pöörete, kirgede, seikluste ja ohtrate lahendust ootavate saladuste kütkestavas maailmas, täis inimlikku ülevust ja armetust. Kuid kõik pole kaugeltki nii lihtne. Kui kahe venna surmaheitlus metsikul talvisel kõnnumaal üllatava lõpplahenduse leiab, kas osakbki keegi siis enam öelda, kust läheb hea ja kurja piir.

TASKA - see on kunstnik, ühiskonnategelane, tööstur, TASKA - see on kolmkümmend aastat eesti professionaalset nahkehistööd, TASKA - see on kvaliteet. Need viis tähte jäävad igaveseks tähistama eestipärase nahkehistöö sündi, nad jäävad märkima elutööd, mis sihipärase tegevuse viljana jõudis rahvusvahelise tunnustuseni. Need tähed ei tähista üksnes ühe kitsa ala põhjalikku tundmist, üksnes kroone lugevat ärimeest või uusi kontakte otsivat töösturit, need ei tähista ainult harukordset talenti, mille realiseerimisest sai lõppkokkuvõttes eesti rahvusliku käsitööala - nahkehistöö visiitkaart. Nendes peitub eestlasesse kodeeritud töökus, järjekindlus, tagasihoidlikkus ja energia, hea materjalitunnetus, maitsekultuur ja rahuldus õnnestunud tööst.

Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi toetusel.

Elmar Kits (1913-1972) on eesti andekamaid maalijaid 20. sajandil. Tema loomeiga langes küll II maailmasõja aegsesse saksa ning sellele eelnenud ja järgnenud nõukogude vene okupatsiooniaega, kuid ta suutis säilitada oma erksa ja ausa loojanatuuri, mis peegeldub tema teoste ajastule omastes avangardismiotsingutes. Käsitledes impressionistlikke, sürrealistlikke, abstraktseid ja isegi sotsialistliku realismi suundumusi eesti kunstis, ei saa jätta mainimata Elmar Kitse loomingut. Hoolimata rohketest ametlikest tellimustöödest on aus suhtumine kunstilistesse tõekspidamistesse taganud tema loomingu kestvuse tänaseni.

Teda lihtsalt nagu ei saaks olemas olla, aga siiski... Veel tänagi kohtate teda, kui vaatate peeglisse.

nglise ajaloolaste Ch. Cooki ja J. Stevensoni "Euroopa ajalugu 1763-1991" on eesti lugejale esmapilgul ehk pisut harjumatu käsiraamat, kus äärmiselt tihedalt on kokku surutud Euroopa rohkem kui kahe viimase sajandi ajalugu. Teatmikus on vaadeldud kõiki olulisemaid sõdu, konflikte, lepinguid, diplomaatiasuhteid, usuelu arengut jne. Riikide kaupa on esitatud tähtsamad valitsejad, riigipead ja ministrid; on mitmekesist statistilist materjali; tähestikulises järjestuses on toodud olulisemate poliitika- ja ühiskonnategelaste elulood ning ajaloo- ja poliitikamõisteid selgitav sõnastik. 11 kaarti ning nime- ja aineregister hõlbustavad käsiraamatu kasutamist. Ajaloohuviline märkab kindlasti, et autorite ainekäsitlus on tavatult läänekeskne. Meie viimaste aastakümnete nõukoguliku ja Venemaa-keskse ajalookirjandusega võrreldes leiab lugeja siit mõndagi uut nii faktide kui ka nende tähtsuse hindamise osas. Raamat peaks huvi pakkuma väga laiale lugejaskonnale, kuid eelkõige kindlasti ajaloo õpetajatele, üliõpilastele ja vanemate klasside õpilastele.

Tuntud menukirjaniku põnev romaan Teise maailmasõja ajal lääneliitlaste sõjaabiga Murmanskisse seilanud laevakaravani võitlusest saksa sõjalaevade ja lennukitega. Tugineb suurel määral tema enda poolt läbielatule. See on üks parimaid Teise maailmasõja merelahingute ainetel kirjutatud raamatuid, mis tegi autori üleöö kuulsaks.

18-aastaselt USA-sse siirdunud türklanna on pühendanud selle raamatu oma emale, mõlemale vanaemale ja tädidele, kes kõik oskasid seitsme loori tantsu. Tema teos ei ole pelk ajalooline ülevaade - selles on püütud heita pilku ka haaremisse suletud naise hingeellu, nende rõõmudesse ja muredesse, argipäeva ja meelelahutustesse.

Haneema jutud: Saabastega kass ehk Kassi-isand; Punamütsike; Tuhkatriinu ehk Kristallkingake; Pöialpoiss; Eeslinahk; Sinihabe; Haldjad; Uinuv Kaunitar; Tuttpea-Riquet / Charles Perrault. Sinilind; Kuldjuustega Kaunitar; Hirvena metsas / madame D'Aulnoy. Kaunitar ja Koletis / madame Leprince de Beaumont

Romaanis "Haripunkti poole" lahendab mõrvalugusid Christie detektiividest vähim tuntud mees, inspektor Battle, keda üldse kohtab vaid viies kirjaniku romaanis. Oma majas, kuhu puhkuse ajaks koguneb küllalt kirju seltskond, mõrvatakse maja perenaine, vanem lesknaine. Ja see pole ainuke mõrv. Mil moel on omavahel seotud mainitud mõrv, noore naise ebaõnnestunud enesetapukatse, vanema härrasmehe äkiline südamerabandus ja kuulsa tennisemängija suhtedraama eks- ja praeguse naisega? Esmapilgul mitte kuidagi. Lõpplahendus on küll äärmiselt üllatav, ent kui meisterlikult loodud karakteritele tagasi mõelda, on kõik väga loogiline.

Sisukord: I - Uurimusi ja mälestusi -- Mati Mandel - Arheoloogilistest uurimistöödest Keila väikelinnusel -- Aivar Põldvee - Rahvaharidusest Harjumaal rootsi ajal (1561-1710) -- Monika Nevalainen - Kirjastusühisus "Külvaja" trükikoja asutamine ja tegevus -- Ludmilla Kasmann - Mälestusi Kloogalt 1938-1950 ¤ II - Aruandeid ja kokkuvõtteid -- Harju Muuseumi loomisest ja tegevusest 1988-1993 -- Ülevaade muuseumi kogudest 1989-1993 -- Ajaloolise pärimuse kogumise võistlus 1990-1993 -- Näitused 1989-1993 -- Keila muinsuskaitsepäeval peetud ettekanded 1986-1993 -- Kirjandust Harjumaa kohta 1988-1993 -- Annetajad 1989-1993

Hollandi nüüdiskirjanduse säravaima prosaisti elavat tähelepanu äratanud debüütromaan. Blasfeemilis-humoristlik lugu juudi päritolu noormehe identiteedi ja armastuse otsingutest 80ndate lõpu ja 90ndate alguspoole Amsterdamis. Lõputud retked Amsterdami punaste laternate rajoonis, traditsioonist loobumise ja traditsioonis püsimise piiril.

"Mu vaim mässab tardumuse vastu, Watson," ütles Sherlock Holmes. "Andke mulle probleeme, andke mulle tööd, andke mulle kõige segasem salakiri, kõige keerulisem analüüs, ja ma olen oma sõiduvees. Ma põlgan olesklemise töntsi rutiini. Ihkan vaimset erutust. Seepärast valisingi endale nii iseäraliku elukutse või pigem lõin selle"

Norra kirjanduse klassiku Sigrid Undseti (1882-1949) keskajaainelise romaanidiloogia "Olav Audunipoeg" I osa, milles kujutatakse nimitegelase elukulgu lapseeast kuni keskikka jõudmiseni, tema armastuse lugu oma kasuõe vastu. Selle armastuse nimel sooritab ta raske kuriteo, mille paine mõjutab kogu tema ülejäänud elu.

See raamat on monoloog. On üksainus katkematu tundeavaldus, nagu olid seda ta võistlusedki. Ta tunneb ja jutustab. Kuid on ikka seesama kõigile tuttav Allar. See on tema hüvastijätt meiega.

Inimene peab oma teod lunastama, nende eest ei saa põgeneda. Noored, Üksikud naised on täis igatsust, julged ja illusioonideta, erootikas rahuldamata. Nad peavad erootikat millekski, mis puudutab niisama palju hinge kui kehagi. Nad kannavad endas igatsust, et neid haaraks suur armastus, kuid lootusetuses lepivad nad sageli selle vastuhelgiga.

Jõgeva lähedal taluperemehe tütrena 1901. a. sündinud Eeva Pedriks omandas hariduse Tartus. Tema õpetajate seas oli silmapaistvaid isiksusi, näiteks kunstnik Kristjan Raud ning kirjanikud Villem Ridala ja Gustav Suits. Esimene töökoht oli Võru Õpetajate Seminar, mida juhatas mainekas kooliuuendaja Johannes Käis. Abielu keeleteadlase Martti Niinivaaraga viis ta 1930. a. Soome, kus töötas 1945-69 Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Eeva Niinivaara on Soomes rikkalikult vahendanud eesti kultuuri. Aastast 1982 annab Friedebert Tuglase Selts silmapaistvalt eesti kultuuri tutvustanuile Niinivaara-nim. stipendiumi.

"Jah," tegin abitu katse. Minu arvates Joosef eksis mingis mõttes, aga ma ei mõistnud, milles. Ta oli liiga ebakonventsionaalne. Ta heitis pikemata kõrvale kõik need väärtused, millega mina olin harjunud. "Teil võiks olla korralik korter, võib-olla teenija, võiksite osta rohkem raamatuid, käia teatrites, saaksite paremat toitu, kõik oleks puhas... Oh, ma ei oska seletada, kuid eks te saa aru, kuhupoole ma tüürin." "Jah, aga ma ei igatse millegi säärase järele," seletas Joosef kergelt närveldades, kui ta ei suutnud mind panna mõistma oma kummalisi seisukohti. "Põrgu päralt, sellest paremat erakat ei oska ma ette kujutadagi. Siin on kodune ja kõik asjad on niisugustes kohtades, et ma leian nad kohe üles. Kui asju oleks rohkem, jääksid need vaid ette. Mul on suurepärane vaade ja tapeedid on ka ilusad." "Oi, Joosef!" tundsin õudust. "Kas teil üldse maitset ei ole? - Ja kui see kirjutuslaud on korras..." - Ma ei suutnud vängemaid sõnu leida, hingeldasin vaid. "Kirjutuslaud... Te naised olete kõik täpselt ühesugused." Originaali pealkiri: Ihmeellinen Joosef

Lion Feuchtwanger on eesti lugejale rohkete tõlgete kaudu hästi tuttav. "lnetu hertsoginna Margarete Töllmokk" näitab kirjanikku veidi teisest küljest. Esiplaanil pole niivõrd ühiskonna kui just inimese probleemid. Tegevustiku keskmes on kaks naist. Nii nagu ajaloos tihti: üks on valitseja, teine niiditõmbaja. Kui neis äratavad kirge ühed ja needsamad mehed, tekib paratamatult konflikt. Naised rivaalitsevad, mehed surevad — nii kange on kirg. Lõpuks jääb inetule naisele ainult kättemaks. Kaunitar, kes on talt võtnud kõik mehed, peab surema. Ja ometi ei saa inetu naine sellestki rahuldust: tema osaks jääb üksindus. Kirev sündmustik, palju olustikupilte, kuid eeskätt ikkagi naise hinge süvaanalüüs teevad romaani huviga loetavaks.

Muinasjutud: | Röövel ja ta pojad | Ustav Johannes | Tulus tehing | Veidrik moosekant | Kaksteist venda | Igasugu lihtrahvas | Kolm ketrajat | Kolm ussilehte | Mõistujutt | Lugu hiirekesest, linnukesest ja vorstikesest | Laulev kuu | Täikene ja kirbukene | Käteta tüdruk | -Tark Hans | Kolm keelt | Rätsep taevas | Emand Rebase pulm | Kodukäijad | Röövel-peigmees | Isand Korbes | Vader | Emand Truuda | Pöialpoisi seiklused | Imelind | Muinasjutt kadakast | Vana Sultan | Kuus luike | Leiulind | Kuningas Rästahabe | Paun, mütsike ja karjasarv | Krempel | Armas Roland | Koer ja varblane | Priidu ja Kadri | Mehike | Mesilasema | Kolm sulekest | Väike metslane | Jänese pruut | Kaksteist kütti | Varas ja tema õpetaja | Jorinda ja Joringel | Kolm õnneseent | Rebane ja vader | Rebane ja kass | Nelgiõis | Tark Grete | Vanataat ja lapselaps | Näkk | Kanakese surm | Naljavend | Mängur Hans | Õnneseen Hans | Hans võtab naise | Kullast lapsed | Vaene mees ja rikas mees | Kargleja laululõoke | Hanekarjus | Mehike maa alt | Kullamäe kuningas | Vana Hildebrand | Kolm linnukest | Kuradi tahmanäost vend | Karutaltsutaja

Väljapaistva rootsi kirjaniku Göran Tunströmi (s. 1937) romaan (1983), ülemlaul igikestvale armastusele, mille motiive seob Bachi oratooriumi müstiline rõõmusõnum, lugu ühe perekonna saatusest läbi kolme põlvkonna, taustaks provintsiasula kirev tüüpide galerii, kelle hulgas vilksatab ka kuulus kirjanik Selma Lagerlöf.

Karl-Erik Sveiby on Rootsi juhtmisasjatundja, edukas ärijuht ja loetav ajakirjanik, maailma arvestatavamaid spetsialiste teabettevõtete juhtimise alal. Teabeettevõtte all mõistab ta ettevõtteid ja organisatsioone, kus suur(em) osa töötajaid on kõrgharidusega ning teavad oma erialast ja maailma asjadest tihti rohkem kui juht – direktor vm.

Originaali pealkiri: Kaarina Maununtytär

"Kodu on ilus" on Mats Traadi 1985. a. ilmunud romaani "Üksi rändan" järg ja kujutab selle peategelase Kalju Soa elukäiku viiekümnendate aastate algusest tänapäevani.

Eestimaa Rüütelkonna viimase peamehe Eduard von Dellingshauseni mälestusteraamat annab huvitava ja põhjaliku ülevaate rüütelkonna ja selle juhtide tegevusest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Raamatut läbiv teema on baltisakslaste võitlus üha tugevneva keskvõimu surve (venestamise) vastu. Selles tugineti eriõigustele, mis olid saadud 1710. aastal, kui Peeter I liitis siinsed alad Venemaaga. 1917. aastal, kui tsaar Nikolai II kukutati, leidsid rüütelkonna juhid, et sellega on nad vabastatud lojaalsuskohustusest ja hakkasid meeleheitlikult otsima võimalust, kuidas ühendada Venemaa Läänemereprovintsid Saksamaaga. Suhtudes eestlastesse, eriti talupoegadesse, küll üldiselt heatahtlikult, kuid olles sügavalt omandanud balti parunite põlise veendumuse, et nemad on kutsutud ja seatud siinset põlisrahvast valitsema ja õpetama, ei suutnud ega tahtnud Ed. v. Dellingshausen möönda, et eestlased suudavad oma rahvusriigi rajada. Bolševike võimuhaaramine Venemaal, 1918. a. revolutsioon Saksamaal ning eestlaste üha tugevnev iseseisvusvõitlus lõpetasid rüütelkonna tegevuse 1918. aastal. Elu lõpuaastad veetis Ed. v. Dellingshausen Saksamaal, tegutses sealsetes baltisakslaste organisatsioonides ja kirjutas memuaare. Illustreeritud arhiivifotodega.

Vana mees põdes diabeeti. Talle tuli iga päev insuliini süstida. Seda tehti seni, kuni keegi asendas insuliini esedriiniga. Iga majaline võis seda teha. Igaühel leidus selleks motiiv. Vana mees oli ääretult rikas ja tal oli veetlev naine. Muidugi pole ilu kuritegu. Aga naine oli oma abikaasast viiskümmend aastat noorem - ning ta armastas teist meest!

"Kaup on selline, et sina ostad meilt selle filmi saja viie tonni eest, mitte saja viiekümne eest, oh ei. Me ei ole ahned ja teame, et sul tuleb patentide eest saadud raha pealt tulumaksu maksta. Jääbki umbes nii, et meile annad selle osa, mille puhtalt kätte saad. Sa ei hakka seda ometi taga nutma ja pealegi jääb sulle see tore filmike, millelt võid imetleda oma elu kõige kallimat tagumikku."

Süüdistatav nuuksus. Neiu istus kägaras kitsal puupingil, taskurätt silmadele surutud, ja oli täielikult oma armetu olukorra võimuses. Eesistuja ja mõlemad kaasistujad tulid nõupidamisruumist tagasi. Kohalviibijad tõusid pinkidelt püsti, ainult kohtualune jäi istuma, pime ja kurt kõige suhtes, mis tema ümber toimus. …

"Kuldlootos" on paljudesse maailmakeeltesse tõlgitud klassikaline hiina romaan, mille tegevus toimub XII sajandil ja keskendub rikka liiderdaja Hsi Meni ja tema kuue naise armuseiklustele. Romaanis on rohkesti avameelseid erootilisi stseene, mille kirjeldamisel on autor jäänud hea maitse tasemele.

Tugeva tahtepingutusega lämmatas Molly kurku kerkinud akrjatuse. Lamp võppus käes. "Ei tohi minestada! Ei tohi!" kordas Molly meeleheitlikult. Aga hing kisendas ehmatusest, kui selgus, mis peitub orvas. See oli luukere! Õõnsad silmad vahtisid neiu poole, läikivad hambad võikalt irevil.

"Külmvereliselt" on tegelikkuses aset leidnud mõrvaloo ja selle uurimise põnev ja haarav kirjeldus. Autoriks ameerika XX sajandi teise poole nimekamaid ja stiilimeisterlikumaid kirjanikke Truman Capote.

Kuninganna Margot on ajalooline isik nimega Marguerite de Valois, Prantsusmaa kuninga Charles IX õde, kes abiellus Navarra kuningas Henriga. Abielu sõlmiti katoliiklastest riigivalitsejate, eesotsas kuninga ema Caterina de Mediciga, vandenõu osana protestantlastest hugenottide vastu. Navarra Henri oli protestant ning pulmadega meelitati Pariisi suur hulk hugenottidest ülikuid. 1572. aasta 24. augusti ööd tuntakse Pärtliöö veresaunana. "Kuninganna Margot” oli lugemisel mõtteliseks järjeks Hugo raamatule "Jumalaema kirik Pariisis”. Ajaline vahe on umbes sajand, tegevuspaik sama – Pariis, kuid sisuliselt ei ole mitte midagi muutunud. Ka sajand hiljem inimesed armastasid, kannatasid ning paljud süütud said hukka. Käeseolev raamat on kaheosalise trükise teine osa.

On olemas käsiraamatuid igasuguste praktiliste teadmiste levitamiseks. Miks ei peaks siis andma õpetust ka sellest, kuidas oma elu korraldada, kuidas mõtelda õigesti ja töötada viljakalt, kuidas armastada ja suuta talitseda oma kirgi, kuidas juhatada teisi ja kaasa lüüa ühiskondlikus elus, kuidas teha rõõmsaks ja rahulikuks ise oma vanadusaastaid. Kõiki selliseid teadmisi omaks võtta ja ellu rakendada on omaette kunst. Selles püüab meid abistada silmapaistev prantsuse kirjanik André Maurois, kelle köitvasse, esseistlikus stiilis loodud raamatusse on kätketud aastasadade jooksul kogutud elutarkused ja kogemused.