Tooted

Tegemist on kõvakaanelise värvitrükis raamatuga, kus ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest, skandaalidest jne. Eestis ja maailmas. Raamatus on iga valdkond eraldi lahti kirjutatud (poliitika, majandus, kultuur, sport jms), lisaks veel suur faktimaailm. Kommentaarid aasta tippteemadel.

7. detsembril 1999 Tallinnas toimunud konverentsi "Eesti lähiajaloo metodoloogilisi probleeme" materjalid.

Fanny de Siversi (ladinakeelsest Neo-Vulgatast tõlkija ja kommenteerija) saatesõna raamatule: "Pühakiri on üks neist vahendeist, mida Jumal kasutab kõneluses inimesega. Ammu kuuldud ja kirja pandud lugude all ootab Elav Sõna. See on kättesaadav kõigile. Lugeja, kes otsib Tõde, saab sealt alati vastuse oma küsimustele. Ta võib avastada tarkust, mida juba paljud enne teda on avastanud, kuid mõni kord ka täiesti uut, mida keegi siin maa peal veel ei tea. Nõnda tuleb meeles pidada, et Sõnast kiirgab alati uut valgust ja uusi ideid. Sellepärast ei saa ka ükski eksegees ega kommentaar olla lõplik. Püha Vaim on inspireerinud Piibli tekstide sõnastuse. Püha Vaim aitab ka -- kui Teda appi kutsuda -- loetud kirjakohta lahti mõtestada. Johannese evangeelium jutustab sündmusi minevikust ja näitab meile teed tulevikku, kuni märkame, et mõlemad kohtuvad Igaveses Olevikus."

Henri oli olnud nii Sarah isikliku noorenduskuuri algtõuge kui ka ühe suurema, Sarahst üldsegi mitte sõltuva eksperimendi omapärane saadus, tervet ühiskonda pahupidi pööranud alkeemilise reaktsiooni õnnelik lõpp-produkt. Henri - tema noore näoga teisik - oli aidanud tal selles kummalises, pillerkaaritavas, kobrutavas, tooreid elumahlu pritsivas, suure laboratooriumiga sarnanevas uues riigis pinnale jääda.
Henri oli täielikult muutnud ta elu. See lohutas.

Filmide ja televisiooni vahendusel meie kodudesse tulvavas Ühendriikide eluviisis on palju tuttavlikku, mille sisu -- paradoksaalne küll -- on jäänud mõnevõrra ähmaseks. Ameerika kultuur on tulvil mõisteid, mis televisioonist hoolimata on vähemalt osale meist ebaselged või koguni võõrad. Käesolevas väikeses väljaandes on püütud arusaadaval viisil seletada mõningaid Ühendriikide kultuurile iseloomulikke mõisteid. Esitusviis on populaarne ja valikuline, see ei pretendeeri ammendavusele ei märksõnavaliku ega selgituste poolest. Seda tüüpi raamat on paratamatult alati koostaja nägu. Ennekõike on käesolev raamat mõeldud abiks neile, kes uudishimust ajendatuna tahavad paremini tundma õppida ameerika kultuuri. Sõnaartikleid võib lihtsalt valikuliselt lugeda, kuid väljaannet saab kasutada ka kui käepärast teatmeteost, kui ette juhtub võõras mõiste.

"Kaemusi Eestist" tähendab vaatlusi Eesti kohta, aga ka Eestist väljapoole, muud maailma haaravalt. Kas on identsus - iseendasamasus - midagi muud kui pidev liikumine, dünaamika enda ja teiste vahel, läbikõne teisega, vabadus liikuda, vabadus kõnelda?

Rangesse inglise pansioni tuleb teisi hämmastav Victoria Raven. Ta koob prohvetlikult saatusekangast kolmele ilusale endaga rahulolevale sõbratarile. Igaühele neist ennustab ta suurt tulevikku: Jessist saab kuulus kunstnik, Gwynnethist tippmodell, Catriona saavutab fantastilist edu ja õnne südamevalu hinnaga. Ent ennustus ütleb ka, et nad kohtuvad uuesti 20 aasta pärast ja siis üht nendest enam ei ole. Kakskümmend aastat hiljem on suurem osa Victoria ennustusi täitunud. Kooliõed on sädelevas luksuse- ja võimumaailmas saavutanud kõike, mida rikkus saab anda ning kirg pakkuda. Nüüd, mil need vaprad, ent haavatava südamega naised ootavad kardetud taaskohtumist, jõuavad nad arusaamisele, et kõigel on oma hind ja kogu maailma raha ja iluga pole võimalik osta armastust.

"Äri Bill Gatesi moodi" avaldab lugejale 10 suurepärast saladust, mis on üsna tavalisest arvutinohikust teinud maailma rikkaima inimese. Ole õigel ajal õiges kohas Armu tehnoloogiasse Ära võta vange Palka väga taibukaid inimesi Õpi, et ellu jääda Ära oota mingit tänu Asu visioonilooja positsioonile Tööta läbi kõik oma lähtekohad Raja baidimõõtmeline äri Ära lase iial palli silmist

Venemaa Siseministeeriumi Uurimisinstituudi juhtiv teaduslik töötaja Irina Filatova leitakse kodust surnuna. Esmapilgul tundub tegu olevat õnnetusjuhtumiga -- surma põhjustas elektrišokk. Kuid analüütikust uurija Anastassia Kamenskaja jõuab järeldusele, et see on külmavereline hästikavandatud mõrv.

Raamatu aluseks on võetud fääri legend "Beinta ja Peder Arrheboe", mis põhineb ajaloolistel faktidel. Kirjanik on aga legendi vastavalt oma meelelaadile töödelnud ning tema saatuslikus naises Barbaras pole legendi-Beinta kurjust ega pahatahtlikkust. "See on raamat elust ja noorusest, jutustus, mida iseloomustab kelmikus ja võlu, huumor ja poeesia, aga milles ei puudu ka iroonia soolaterakesed ja nukruse põhjahoovus." (William Heinesen)

Teos on esimene raamat sarjast, mis käsitleb inimest Euroopa ajaloo erinevatel epohhidel. Üksikute seisuste ja elukutsete esindajate portreede varal annavad Euroopa tunnustatumad ajaloolased lugejale võimaluse tutvuda vastava epohhi inimeste maailmaga. XVII sajand oli Euroopa ajaloos suurte kriiside aeg, kus ühiskond tunnetas selgelt pidevat ohustatust ja ebastabiilsust. Kujutavas kunstis ja arhitektuuris domineerisid näivus ja illusioon, mis ei peegeldanud aga sotsiaalset reaalsust. Barokiajastut kujundasid kõige enam ususõjana alanud ja suure riikidevahelise konfliktina lõppenud 30-aastane sõda, vastureformatsioon ja absolutism. Just sel ajastul esile tõusnud kuninga austamine ja absolutistlik kuningavõim tekitasid rahva sügava viha monarhistliku riigi ja selle võimuavalduste vastu. Seda vastuolulist suhet rahva ja suverääni vahel, aga ka religioosseid ja sotsiaalseid konflikte püütaksegi raamatus valgustada, viies kokku ajaloolise tegelikkuse ja XVII sajandi inimeste stereotüübid. Teose autoriteks on Euroopa tunnustatumad ajaloolased.

Jeremy Rifkin on neljateistkümne majanduse üldisi trende, teaduse- ja tehnika arengu küsimusi ning kultuuriprobleeme käsitleva raamatu autor. Samuti on ta Washingtonis asuva Majandustrendide Sihtasutuse president. Esimene eestikeelne raamat biotehnoloogiast. Rifkin on kõige püsivamalt kritiseerinud geenitehnoloogia rakendusi erinevates elusfäärides. Raamat annab rikkalikele näidetele tuginedes põhjaliku ülevaate biotehnoloogia praegusest olukorrast. Olles veendunud, et infotehnoloogia ja biotehnoloogia koosmõjul muutub totaalselt inimeste elukorraldus, väljendab Jeremy Rifkin siiski kahtlust, et meie praegused teadmised on liiga vähesed hindamaks geneetiliselt muundatud organismide ja insenergeneetika ning geeniteraapia mõju. Seetõttu hoiatab ta nende kiire rakendamise eest. Tema arvates tuleb põhirõhk asetada geeniuuringutele, et jõuda kriitilise tasemeni molekulaarbioloogiliste mehhanismide ja geenifunktsioonide ning -koostoimete tundmaõppimisel.

"Ebanormaalne" on raamat ambitsioonika noormehe armastuse- ja eneseotsingutest, miljööks peamiselt New York ja Bangkok, mille meeleolusid kirjeldatakse lausa kombatava sugestiivsusega. Romaan liigub vähehaaval, kuid kindlalt läbi deliirsete painete kirgastumise ja vabanemise poole, nii et tõenäoliselt leiab lugejagi end romaani lõpetades hoopis teistsugusest maalmast, kui raamatut kätte võttes.

"Ebanormaalne" on raamat ambitsioonika noormehe armastuse- ja eneseotsingutest, miljööks peamiselt New York ja Bangkok, mille meeleolusid kirjeldatakse lausa kombatava sugestiivsusega. Romaan liigub vähehaaval, kuid kindlalt läbi deliirsete painete kirgastumise ja vabanemise poole, nii et tõenäoliselt leiab lugejagi end romaani lõpetades hoopis teistsugusest maalmast, kui raamatut kätte võttes.

Sõltumatu almanahh ühiskonna ja vaimuelu küsimustes, 1. osa

Autori saatesõna: Järgnev valik Eesti sise- ja välispoliitilist olukorda käsitlevaid kirjutisi pärineb aastatest 1995-1999. Enamik neist on varem ilmunud eestikeelsetes perioodilistes väljaannetes Eesti Päevaleht, Rahva Hääl, Sõnumileht, Äripäev, Sirp, Kultuurileht, Looming. Olen neid pisut kohendanud ning lühendanud, mõned ka kokku liitnud, kuid vältinud tagantjärele targa parandusi. Sestap on tihtipeale mõttekas heita pilk loo lõpus seisvale kirjutamise kuupäevale. Kahjuks ei ole ma suutnud kaotada paljusid kordamisi, mis säärastes enam-vähem regulaarselt avaldatud seisukohavõttudes ning lühikommentaarides on vältimatud. Kolme-nelja-viie aasta taguseid kirjutisi üle lugedes võisin hea meelega tõdeda, et aeg ei seisa paigal ja nii mõnigi mure ning probleem, mis nõudis veel hiljuti suurt tähelepanu, on tänases Eesti riigis kaotanud toonase tähenduse ning tähtsuse. Muu hulgas püüab see valik kaardistada ning meenutada üht lühikest lõiku teel, mida oleme käimas.

"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide on esimene täiemõõduline katse jätkata 1940. aastal katkenud rahvuslike mahukate üldbiograafiliste leksikonide traditsiooni. Kuuludes ühte ritta 1920.--30. aastail ilmunud biograafiliste leksikonidega, liitub käesolev köide mõtteliseks tervikuks "Eesti Entsüklopeedia" 11. ja 12. köitega ning moodustab 15-köitelise üldentsüklopeedia sees kolmeköitelise Eesti-ainelise tervikliku teatmeteose.

Sisu: Mälestused, Intervjuud, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee dokumendid, Eesti Vabariigi kodanike komiteede ja Eesti Kongressi saadikute nimekirjad.

Kuuendas aastaraamatus on räägitud mitmetest meie laevanduse valupunktidest, antakse lühiülevaade merenduspoliitikast, veeteede ameti arenguteedest, sadamatest, nende ehitusprobleemidest ja paljust muust. Ei puudu ka traditsioonilised rubriigid nagu merenduskroonika, läinud aasta laevaavariid Eesti vetes, uute kaptenite ja vanemmehaanikute ning Mereakadeemia lõpetajate nimekiri.

Eesti looduse mitmekesisuse riiklik seire 1994 - 1999

Brošüür tutvustab Eesti beebisid, kes on koos vanematega seilanud ookeanil või sooritanud lausa ümbermaailmareisi. Üks tuntumaid beebisid on Ahto Valteri laps Ewen, kes tegi 1932.a koos vanematega kaasa ümbermaailmareisi purjejahil "Ahto".

Iga inimese elust võib kirjutada raamatu. Selle teose autoriks on eesti rahvas saja eri vanuses esindaja kaudu. Raamatusse ei pääsenud inimesed mingil erilisel moel, vaid enda kirjutatud ja Eesti Kirjandusmuuseumisse saadetud elulugude kaudu. Nii jutustavad teile oma loo tugevad ja veidi nõrgemad, saatuse lemmikud ja elu hammasrataste vahele jäänud. Jutustavad tavalised eesti inimesed, kellest igaüks võib öelda: "See on minu ainukordne elu."

Iga inimese elust võib kirjutada raamatu. Selle teose autoriks on eesti rahvas saja eri vanuses esindaja kaudu. Raamatusse ei pääsenud inimesed mingil erilisel moel, vaid enda kirjutatud ja Eesti Kirjandusmuuseumisse saadetud elulugude kaudu. Nii jutustavad teile oma loo tugevad ja veidi nõrgemad, saatuse lemmikud ja elu hammasrataste vahele jäänud. Jutustavad tavalised eesti inimesed, kellest igaüks võib öelda: "See on minu ainukordne elu".

Sõnastiku 3. muutmata trükk.

Fotoreporter Liz Lambert ja Arthur Craig tutvuvad võõras pulmas. Mees on kaasaegne kirjanik, haruldaselt nägus ja teravmeelne, kuid kahjuks juba kihlatud tuntud mannekeeniga. Tõenäoliselt ei tasu Lizil unistatagi, et Arthur võiks talle tähelepanu pöörata. Kui naine vaid teaks, milliseid kauneid romantilisi kohtumisi saatus talle peagi pakub...

17. juunil 1929 astus mootorlaeva "St. Louis" pardalt New Yorgi sadamakaile sihvakas heledapäine noormees, taskus Eesti Vabariigi diplomaatiline pass. See oli 23aastane Ersnt Jaakson, keda ootas töö San Francisco Eesti aukonsuli sekretärina. Ameerika Ühendriikides kulges kogu tema edasine elu ja sai teoks ajalooline missioon: hoida okupatsiooniaastail peakonsulina Eesti Vabariigi järjepidevust. Kodumaad nägi Jaakson uuesti alles 63 aasta pärast. Anne Velliste on kasutanud käesoleva raamatu kokkupanekul Ernst Jaaksoni mälestuskatkeid, intervjuusid tema sõprade, tuttavate ja aatekaaslastega ning unikaalseid kirju ja dokumente. Seeläbi räägib raamat ühtlasi paljudest Põhja-Ameerika, Rootsi ja Inglismaa eestlastest, kes ei unustanud oma isamaad.

Sisu: Esmaabi tähtsus ja mõisted Abistamiskohustus Tegutsemise üldised põhimõtted õnnetuse korral Vältimatu esmaabi Vältimatu esmaabi kiireloomulisus Kannatanu uurimine vältimatu esmaabi andmiseks ja esmased toimingud Elustamine Verejooks ja šokk Teadvushäired Jätkuv esmaabi Kannatanu uurimine esmaabi jätkamiseks Haavad Jäsemevigastused Peavigastused Lülisamba- ja vaagnavigastused Siseelundite vigastused Hulgivigastustega kannatanu Silmavigastused Põletused Külmakahjustused Kuumakahjustused Rästikuhammustus Putukahammustused Mürgitused Äkkhaigestumised Lapse esmaabi iseärasused Äkksünnitus Psüühiline kriisiseisund Käitumine õnnetus- ja ohuolukorras Kannatanu kandmine ja transportimine

Raamat algab viiekümnendate aastate lõpul 15-aastase nooruki ja temast paarkümmend aastat vanema naise armulooga. Suhe katkeb ning tegelased kohtuvad taas ligi 10 aastat hiljem, ainult et siis on Michaelist saanud õigusteaduse üliõpilane ja tema kunagine armastatu Hanna istub süüpingis.

"Grammatik ist kinderleicht!" on lihtne saksa keele grammatika, mis sobib nii õppimiseks kui ka kordamiseks nii iseõppijaile kui ka tööks õpetaja juhendamisel, nii õpilastele kui ka täiskasvanuile. Iga uue reegli järel saab õppija kinnistada ja proovida oma teadmisi harjutustega, millele annab vastused raamatu lõpuosas olev võti. Olulisemad käsitletud teemad on kokku võetud koondtabelitena. Kahevärvitrükk muudab raamatu ülevaatlikuks ja lihtsaks.

Isuäratavalt illustreeritud retseptikogu suviseks grillhooajaks.

Madeline Harper on tõeline meister humoorikaid lugusid kirjutama. Käesolev teos on näide sellest. Kangelane ja kangelanna on omavahel täiesti kokkusobimatud. Nad pannakse pöörasesse situatsiooni ja tuuakse lagedale jumalikud kaksikud. "Me panime selle kõik kokku et näha, mis välja tuleb." Tulemuseks oli komöödia armunute delikaatsusest ja õrnusest.

Härra Pidulik oli äkki otse pea kohal silmanud koletist. Paanikas hüppas ta vankrist välja ja langes sügavikku. Nüüd lamas ta seal ega julgenud liigutada. Siis toksas teda midagi märga. Nina? Koletise lõuad? Alles siis sai härra Pidulik täpsemal vaatlusel aru, et koletu elukas oli kõigest lammas, kes puhkas tema kõrval rahupesas. "Nagu sein, millest võib kinni hoida ja end päästa," mõtles härra Pidulik. "Peatada nagu sõidukit? Jah!" Ja juba haaraski ta mõlema käega lamba villast ning sikutas end ülespoole.

224-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Tänapäeva maailmas, kus kuritegevus pidevalt kasvab, on paljud vanemad mures, kuidas kasvatada oma lapsest hea ja korralik inimene. Et kooli ja kiriku mõju on kahanenud, sõltub lapse kujunemine üha enam perekonnast. Brenda Houghton annab arukaid ja selgeid nõuandeid, kuidas saab juba varakult lapsele kasvatusega hea ja kurja eristamist õpetada, nii et see aitaks teda edaspidises elus valikut tegemisel.

Tule, Poiss, tule ja roni mööda mu tüve üles ja kiigu mu okstel, söö mu õunu ja mängi mu varjus ja ole õnnelik "Kord oli puu... kes armastas üht väikest poissi." Nii algab unustamatu lugu puu ja poisi sõprusest. Väike poiss jookseb iga päev puu juurde, et ta okstel kiikuda ja mööda ta tüve üles ronida. Puu on õnnelik. Kuid poiss kasvab suureks ja tahab rohkemat kui ainult õunad. Ja puu annab... See on südamlik jutt andmisest js saamisest, mis paneb lugeja mõtlema aja ja väärtuste üle, mis ajas muutuvad ja armastusest, mis jääb alles. Poeetiline tekst ja vaimukad illustratsioonid on teinud selle andeka Ameerika Ühendriikide lastekirjaniku ja -luuletaja Shel Silversteini raamatu armastatud klassikaks; seda on aastakümnete jooksul lugenud paljud väikesed raamatusõbrad üle kogu maailma. Shel Silverstein (1932--1999) on Ameerika Ühendriikide kirjanik, luuletaja, kunstnik ja laulutekstide autor, kes on eelkõige tuntud oma humoorika luule, lihtsate ja väljendusrikaste joonistuste ning allegooriliste lugude poolest. Ta on kirjutanud ja illustreerinud kümme lasteraamatut ning on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas William Allen Whiteíi kirjandusauhinna. "Helde puu" on tõlgitud kahekümne nelja keelde.

Romaani sündmustik toimub kolmel ajatasandil, mis omavahel põimuvad meespeategelaste kaudu... XVII sajandi Madalmaade kartograafiaõpilase Joni avastusretk Jäämerele kordub okeanograafiatudengi Enno õppereisina kolm ja pool sajandit hiljem; kolmas peategelane, Kreekas meelelahutuslikul ja visiooniderohkel reisil olev Tele on tegelikult seesama Enno, nüüd juba elukogenud ja ilma näinud mees. Kõigis neis reisides on tõsielu karmust ja unistuste haprust.

"Või veel parem, kuula." Ta kutsus Maddyt viipega. Maddy kükitas tema kõrvale põrandale. "Mida?" "Kas sa kuuled seda müra?" "Mis müra?" "Seda tiksuvat heli. See on minu bioloogiline kell." Maddy kehitas õlgu. "Osta endale digitaalne." Gilliani nägu läks pilve. "Ma hakkan vanaks jääma, Maddy." "Jumal, kes ei hakkaks? Kas mäletad, kui "tsipa karune" tähendas öist prassingut tätoveeritud rokitähega? Nüüd käib see aga ühe neetud salatilehe kohta!" "Ma panen endale kelluga meiki peale." "Gillian, sa oled ainult kolmkümmend kuus." "Jah, inimaastates. Üksiku, lasteta naisterahva aastates teeb see umbes kaheksakümmend kuus! Varsti olen ma teksade kandmiseks liiga vana. Võibolla ma juba olengi teksade kandmiseks liiga vana. Võibolla käivad inimesed must tänaval mööda ja sosistavad: "Kui hale…""

Inglise keele seletav sõnaraamat, mis sisaldab 187 000 märksõna ja definitsiooni (nii igapäevasõnad kui harvaesinevad ja spetsiifilised sõnad), 4500 illustratsiooni, mis hõlbustavad raskestiseletatavate asjade tähenduse mõistmist, 600 tabelit ja diagrammi, mis annavad lisateadmisi teaduse ja tehnika vallast, 5700 uusimat inglise keele sõna ja fraasi ning 400 grammatilist reeglit. Tekst inglise keeles. - Sisukord, eessõna ja sõnaraamatu kasutusjuhend eesti keeles

Üldiste eestikeelsete inimõigusi puudutavate käsitluste vajadust on nenditud juba aastaid. Viimase kümnekonna aasta jooksul on rahvusvaheliste inimõiguste kohta ilmunud lisaks üksikutele artiklitele paar konverentsimaterjalide kogumikku *1, mõned dokumentide kogumikud *2 ja brošüürid. *3 Kuigi teadaolevalt on sel teemal valmimas nii mitmeid tõlkeid * *4 kui ka algupärandeid, ilmus esimene märkimisväärne töö alles 2000. aastal. Salzburgi Ülikooli professor Henn-Jüri Uibopuu on valmis kirjutanud pretensioonika alapealkirjaga ülevaateraamatu rahvusvahelistest inimõigustest.

1978. aastal Läände põgenenud Nõukoguse Liidu luureohvitseri esimene raamat, mis levis kiiresti kogu maailmas. Valdavalt avalikult kättesaadavate materjalide põhjal analüüsib autor Stalini plaane ja tegevust Teise maailmasõja eel ja selle alguses, näidates, kuidas Stalin tõukas osava diplomaatia abil Hitleri sõtta lääneriikidega, lootes niiviisi mõlemaid sõdivaid pooli nõrgestada, et seejärel ise ootamatult Saksamaa vastu sõtta astudes vallutada suur osa Euroopast. Jäälõhkujaks nimetas Stalin Hitlerit, kes pidi oma sõjategevusega Läänes talle vallutusretkeks tee lahti tegema. "Jäälõhkuja" järjena on autorilt ilmunud veel "M-päev" ja "Viimane vabariik", kus ta analüüsis samu probleeme pisut teistsuguse vaatenurga alt. Kaks viimatinimetatud raamatut on eesti keeles kirjastuses "Olion" juba varem ilmunud.