Tooted

Käesolev raamat kuulub "50 viisi" raamatusarja, mis õpetab elama loodussõbralikumalt ja säästlikumalt. Raamatu autor on Siận Berry, kes kandideeris 2008. aastal Roheliste Partei nimekirjas Londoni linnapea kohale ja on asutanud Inglismaal populaarse kampaaniarühma Linnamaasturite Vastane Liit. Raamatusse on Berry kogunud oma lemmiknipid, mis aitavad säästa aega ja raha ning elu meie planeedil. Raamatust leiab näpunäiteid, kuidas oma kodus säästvamalt ja loodussõbralikumalt toitu valmistada, aeda planeerida, remonti ja muid igapäevaseid toimetusi teha.

Agatha Christie on maailma enimmüüdud autor ning tema näidend "Hiirelõks" on kõige kauem mängukavas olnud etendus – seda on 1952.aastast kuni tänase päevani mängitud enam kui 20 000 korda. Ajaloolise tõe huvides võib arvata, et Piiblit ja Shakespeare'i teoseid on aastasadade jooksul küll rohkem müüdud, aga selle kohta puuduvad statistilised andmed. 1926. aasta 3. detsembril kaob üheteistkümneks päevaks kuritegude kuninganna Agatha Christie. Järgmisel päeval leitakse küll tema auto, aga kirjanikust ei ole jälgegi. Arsti haridusega autor käsitleb Agatha Christie elu ja loomingut küll lapseeast vanapõlveni, kuid uurib lähemalt just 11-päevase kadumise tagamaid. Raamatust selgub, et maailma armastatuima deektiivromaanide autori elu on olnud samavõrd põnev kui tema raamatud...

Raamat käsitleb 20. sajandi ajaloolis-poliitilisi sündmusi ja nende telgitaguseid globaalsemalt Euroopa mastaabis. Majandusteadlasena, väliskommentaatorina, poliitikuna ja ajaloohuvilisena otsib autor oma kogemuste ja nägemuste läbi ajaloolist tõde, mille leidmine on tõesti läbi aegade olnud väga keeruline ja suuresti subjektiivne. See on tavaliselt peidetud selle rahva läbielamistesse, ajaloolistesse kogemustesse ja tõekspidamistesse, kelle hulgast üks või teine autor tuleb. Igal rahval on oma faktid ja sündmused, mida ta esile tõstab ning oluliseks peab. Tormiline 20. sajand nõudis eesti rahvalt suuri kaotusi ja tõi kaasa ränki kannatusi. Sellest on nende kaante vahel juttu.

Doktor Spiegel on pannud kirja võlurohu, kuidas eneseusk, lootus ja positiivne meelelaad võivad korda saata imesid. Arstina on ta korduvalt näinud, mis juhtub, kui “lõppstaadiumis” patsiendid otsustavad oma haigust ja elu ise kontrollima hakata. Patsiendid, kes on õppinud oma elu armastama ja armastuse tervendava jõu abil muutma, rikastama ja pikendama. See on raamat imedest ja inimestest, kellega need imed, tänu julgusele armastada, juhtuvad. “Meis kõigis on bioloogilised “ela” ja “sure” mehhanismid … Meeleseisund avaldab mõju nii kesknärvi-, endokriin- kui ka immuunsüsteemile ning mõjutab seeläbi kehalist seisundit. Erakordsed patsiendid ilmutavad elutahet selle kõige võimsamal kujul,” kirjutab dr Bernie Siegel. Kuigi keegi meist ei tea, millal haigus võib meid või meie armastatuid tabada, on meil võimali ksiiski selleks valmis olla. Dr Siegeli hoole alla sattunud patsiendid on õppinud oma elu armastuse tervendava jõu abil muutma, rikastama ja pikendama – palju rohkem kui arstid oodata oskavad. Fakt on see, et armastus tervendab. Tingimusteta armastus on immuunsüsteemi jaoks võimsaim stimulaator. Erakordsete patsientidega – nendega, kes julgevad armastada – juhtub iga päev imesid. “Armastus, meditsiin ja imed” juhatab meile teed.

Käesolev raamat ei nõua lugejalt varasemaid süvateadmisi konserveerimisest, küll aga püüab tekitada huvi kultuuripärandi säilitamise vastu. Raamat on mõeldud eelkõige konserveerimise eriala üliõpilastele ja magistrantidele, aga samuti kõigile kultuuripärandi säilitamisega tegelevatele inimestele, kellel on kohustus, vajadus ja soov tagada Eesti kultuuripärandi säilimine tulevastele põlvedele.

Raamat kätkeb endas kaasaegsete meenutusi Artur Alliksaarest – 100 mõujukama eestlase hulka valitud poeedist. Esimeses pooles "Sõna on mu kirg ja nõrkus" on avaldatud Artur Alliksaare kirjad sõpradele Eino Lainvoole ja Rein Sepale ning nõukogude kirjanduspoliitika ametnikele Leida Tigasele ja Otto Sammale.

Teise ossa pealkirjaga "Mentor Artur" on Henn-Kaarel Hellat kogunud Artur Alliksaare kaasaegsete mälestusi. Mõned neist on varem ilmunud, enamus selle raamatu jaoks kirja pandud. Raamatus meenutavad oma isiklikke kokkupuuteid poeediga Ain Kaalep, Henn-Kaarel Hellat, Leo Metsar, Andres Ehin, Ave Alavainu jt. Raamatu väljaandmist on toetanud Kultuuriministeerium.

Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on arterite krooniline haigus, millega kaasneb veresoonte sidekoestumine. Tänapäeval on sellest kujunenud üks inimkonna sagedamini esinevaid haigusi. Raamatust leiate: ateroskleroosi põhjused ja riskitegurid; mida peab teadma kolesteroolist; millised haigused on seotud ateroskleroosiga ning kuidas neid vältida; ülevaate ravivahenditest; ateroskleroosi profülaktika.

Raamatus kirjeldatakse ja selgitatakse kehtivat ja olulist õiguslikku raamistikku avaliku ja erasektori partnerluse projektide ellu viimiseks

Ühe Lõuna-Ameerika riigi asepresident korraldab uhke vastuvõtu Jaapani suurfirma juhile. Ooperisõber Katsumi Hosokawa auks on peole palutud laulma maailmakuulus sopran Roxane Coss. Sündmused võtavad ootamatu pöörde kui kogu kõrgeaulise seltskonna võtab pantvangi kohalik terrorirühmitus. Kriis ei lahene kiiresti ning pantvangide ja terroristide vahel tekkivad kummalised suhted. See on lugu inimeste käitumisest kriisiolukorras ja muusikast. Ann Patchett (s. 1963) on Ameerika kirjanik. «Bel Canto» sai ilmudes kiitust nii lugejatelt kui kriitikutelt, muuhulgas auhinnati romaani Orange Prize'i ja Pen/Faulkneri kirjanduspreemiaga. Raamatu põhjal on valmimas Bernardo Bertolucci lavastatud mängufilm.

Charles Dickensi suurepärasest romaanist loeme Davidi raskest lapsepõlvest – lapsendamisest ekstsentrilise tädi poolt, lapsepõlvesõbra reeturlikkusest, karjääri alguse muredest, ebaküpsest noorest armastusest ning viimaks edust ja õnnest. Davidi lapsepõlve tundeline kujutamine on teinud «David Copperfieldist» ühe maailma kõige armastatuma romaani. Inglise kultuurilukku ja koguni briti mõtlemisviisi on see raamat vähemalt niisama püsivaid jälgi jätnud kui näiteks «Kevade» Eestis. Imelise sujuvusega põimub selles teoses vahetu lapsepõlveelamus ja üldinimlik lapsepõlvenostalgia, traagiline ja koomiline.

See teos käsitleb põhiliselt 18. sajandi tallinlaste "varandusi". Literaatide-köite eessõnas loetleb Raimo Pullat üles rea võimalusi, mida varandusloendid allikana uurijale pakuvad: eelkõige on need informatiivsed linna-eliidi uurijale, võimaldavad jälgida mitte pelgalt varanduslikku seisu, vaid kultuuritarbimist kõige üldisemalt, muu hulgas teha järeldusi ka ühe või teise sotsiaalse grupi/konkreetse isiku väärtushoiakute kohta. Inventaride rõivanimistud on hindamatu allikas ajastu moeteadlikkuse analüüsimisel, sisustuse, lauanõude ja -kommete ning reisimise uurimisel.

20. sajandi saksa kirjanduse klassiku Thomas Manni (1875–1955) filosoofiline romaan, mis on kogu tema loomingu omapärane kokkuvõte. Teose sündmustik ja tegelaskond on piiratud, tähelepanu keskpunktis on peategelase, helilooja Adrian Leverkühni saatus ja hingeelu, mida esitatakse tema sõbra poolt Teise maailmasõja lõpukuudel ülestähendatava biograafia kujul. «Doktor Faustus» sai kohtumõistjaks kogu selleaegse vaimumaailma, poliitika ja kunsti üle.

«Teravmeelne hidalgo Don Quijote la Manchast» on midagi enamat kui raamat. Sellest müütilisest teosest on võtnud mõõtu põlvkondade viisi suleseppi. Kaheköiteline suurteos ajendas uusaja romaani arengus pöörde, millel pole jõulisuselt võrdväärset. Romaan on mõjutanud sadu ja sadu kirjanikke, nagu Defoe, Fielding, Dickens, Flaubert, Dostojevski ja Joyce. Raske uskudagi, et täielikult anti «Don Quijote» eesti keeles välja alles pärast Teist Maailmasõda ning esimene kordustrükk paar aastat pärast Stalini surma. Nüüdseks saab romaani lugeda vähemalt seitsmekümnes keeles.

Ülimalt oskuslikult, nutikalt ja põnevate süžeepööretega kirjutatud «Poe vari» , milles on toodud uusi ja esmakordseid ajaloolisi materjale, on teos, mis avaldab austust Edgar Allan Poe’le

"Maailma maad" lõpetab "Eesti entsüklopeedia" sarja, mille algus ulatub aastasse 1985. Entsüklopeedia talletab suurima väärtusena püsiteadmisi, ent muutuv maailm nõuab iga teatmeteose pidevat uuendamist. Just sellist maailma hetkeseisu vaatlevat käsitlust pakub EE viimane, viieteistkümnes köide. 194 riiki, lisaks sõltuvad ja tunnustamata alad; nende poliitiline süsteem, sümboolika, loodus, rahvastik, majandus ja ajalugu kõikide riikide lipud ja vapid ning skeemkaardid tabelid riikide haldusjaotuse, suuremate linnade, geograafiliste objektide, majandusnäitajate, riigipeade ja valitsusjuhtide kohta artikkel riikide kujunemisest ülevaade maailma suurematest organisatsioonidest rohkesti illustratsioone viited "Suurele maailma atlasele"

Külma sõja uurimine on viimasel kümnendil nii Eestis kui kogu maailmas üha suurenevat tähelepanu pälvinud. Ometi ei ole seda perioodi seni uuritud läbi Eesti ja eestluse prisma. Käesolev raamat astub sammu selle tühimiku täitmise poole ning annab huvilistele võimaluse nimetatud ajajärgust põhjalik ülevaade saada. Kuigi esmapilgul tundub keeruline siduda midagi nii suurt ja hoomamatut kui külm sõda millegi nii väiksega nagu Eesti, pakub raamat välja ühe võimaliku lahenduse. Läbi teksti- ja pildimaterjali on autor taaselustanud kõik olulised külma sõja sündmused ning need osalejate mälestuste kaudu ja Eestiga kokku sidunud. Kristjan Luts (s 1985) on Eesti Sõjamuuseumi-kindral Laidoneri Muuseumi teadur. Lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo eriala bakalaureuseõppe 2006. aastal cum laude, praegu magistriõppes. Tema põhiline uurimisvaldkond on külma sõja aegne maailm ja eestlaste osavõtt külma sõja konfliktidest nii Nõukogude Liidu kui ka lääneriikide mundris. Lisaks teaduritööle on ta ka näituse "Eesti ja külm sõda" projektijuht ning mälestuste kogumise projekti "Eesti sõdur võõras mundris" koordinaator.

Krister Kivi emotsionaalne reportaaž väliseesti kogukondadest kogu maailmas. "Eesti Ekspressi ajakirjanik Krister Kivi oli enda koostatud ümberilmareisil 32 päeva ja kõik need päevad on meie ees. Üsna intiimses vormis. Koos söögiga (valdavalt kehv), koos kohtumistega (mis tekitavad temas põhiliselt tülpimust ja viha), koos nõmedate hotellide ja vooditega, (millest vaid paar saavad talt leebema sõna). Muidu on see reis üks rist ja viletsus, pettumuste jada, kus üks jama jälitab teist nagu jahikoer jänest. Hea meel on mul sellest, et autor on nii aus. Kõik need kohad ja inimesed, ei mingit meeldidapüüdmist, nagu näete. Nii härra Kivi teid näeb, palun väga. Aus isekus, kus kõlbab vaid parim, on muide tema isiku lahutamatu osa. Kahju on mul neist, kes seda raamatut lugedes haiget saavad. Kes näevad ennast siin viisil, mida nad ei oota või mis neid häirib. Teile ütlen ma, et oleks võinud minna ka halvemini. Miks ta siis reisib, kui see nii jube on? Jah. Seda olen ma temalt küsinud isegi. Ja vastus on, et reisimise enda pärast. Tema element on liikumine ühest punktist teise, reisimise protsess ise, mitte kohalejõudmine." Tiina Kaalep, komandeerija ja raamatu toimetaja

Raamatus analüüsitakse eestlaste rännet Aserbaidžaani territooriumile XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul, eestlastest asunike tegevus sel perioodil, sh Bakuu Eesti Seltsi ja eesti riigi ametliku esinduse tegevust Aserbaidžaanis, ning kahe riigi – Eesti ja Aserbaidžaani – vastastikuseid suhteid. Raamat on mõeldud ajaloolastele, poliitikutele, õppejõududele ja magistrantidele, aga ka kõigile, keda huvitab väliseestlaste elu.

Kuus eesti meest – Hannes Hanso, Liivo Niglas, Priit Kuusk, Kristjan Prii, Tanel Rütman ja Mart Kuusk – sõitsid 2007. aasta kevadel ja suvel ratastega üle Himaalaja. See oli nende teine, üsna pööraseks ja absurdseks kiskunud seiklus, mille kohta kõik mehed usinalt märkmeid tegid. Raamat on selle reisi aus kroonika, mille on kirjadest, päevikutest, blogist ja meenutuskildudest kokku sidunud Heidit Kaio.

Valitud artiklid aastatest 1991-2000 peegeldavad muutusterohkeid 1990ndaid. Rõhuasetus on kineetilisel, video ja interaktiivsel kunstil.

"Eksinud lambukese juhtum" õpetab advokaat Perry Masoni kliendile ning lugejale, et ka kõige süütumate sinisilmadega nukukesi ei tohi kunagi usaldada. Ka kaval advokaat ise ei aima tüki aja vältel, kui keerukad sepitsused varjavad end pealtnäha lihtsa väljapressimisjuhtumi taga. Kui väljapressimisjuhtumist saab ootamatult mõrvajuhtum, ähvardavad need varjatud keerdkäigud nii Masoni kui ka tema lihtsameelse kliendi õige täbarasse olukorda viia. Masonil tuleb tõestada, et tema meisterlaskurist klient ei olnud see, kes oma vihatud äripartnerile õuest läbi teise korruse akna kuuli pähe kihutas. Selleks oleks advokaadil vaja mõnd head ideed selle kohta, mis tegelikult juhtus, aga seda on sündmuste sasipuntrast peaaegu võimatu välja harutada...

Üks mees põgeneb lumetormi varjus. Ta eksleb Keskmassiivi tühjadel lagendikel, kust kellelegi ei tule pähe teda otsida. Ta tahab üles leida vana poksija Kochko, kelle elu ta kunagi on päästnud. Ent elul on varuks ootamatusi ning lugeja ees rullub lahti kirju kangas, milles leidub nii armastust esimesest silmapilgust, kauni žongleerija pallikaskaade kui kurttummade laste lumemänge, ning kriminaalse pinevuse asemel ilmuvad meie ette haprad ja omapärased kujud nagu fantaasiaküllane hauakaevaja Bichon ja kabareelauljanna Faustine. Kas põgenik mõistab, et leidis sootuks enam, kui oli otsinud? Üks mees põgeneb lumetormi varjus. Ta eksleb Keskmassiivi tühjadel lagendikel, kust kellelegi ei tule pähe teda otsida. Ta tahab üles leida vana poksija Kochko, kelle elu ta kunagi on päästnud. Ent elul on varuks ootamatusi ning lugeja ees rullub lahti kirju kangas, milles leidub nii armastust esimesest silmapilgust, kauni žongleerija pallikaskaade kui kurttummade laste lumemänge, ning kriminaalse pinevuse asemel ilmuvad meie ette haprad ja omapärased kujud nagu fantaasiaküllane hauakaevaja Bichon ja kabareelauljanna Faustine. Kas põgenik mõistab, et leidis sootuks enam, kui oli otsinud? Meisterlik jutuvestja Jean-Pierre Milovanoff ilmutab end oma kunsti täies suuruses.

Elektropuu on puu, kus elavad ja liiguvad elektronid ning nende liikumisest saadud elektrimahlata ei suudaks me vist elada tundigi, puu ise aga kasvab, kasvab lausa minutitega. Elektropuul arenes jõud ja valgus, telegraaf ja telefon, raadio ja hulk teisi toredaid saavutusi, kahjuks ka sõjavärk. Elektropuu kasvatamisega nägid targad mehed, leidurid ja teadlased ränka vaeva. Kogu valu ja viletsus, mis seejuures üle elati, kuidas ettevõtmised algasid, kulgesid ja lõppesid, on tema harudel-okstel ronides näha. Elektropuul näeb asju palju lähemalt, tihtipeale hoopis teise nurga alt, mistõttu tuleb tõdeda, et edu tuleb ainult teadmiste, oskuste ja äraarvamata visa tööga.

Ellujäänute otsimisest kujuneb võidujooks ajaga – ja mõrtsukaga. Kui reisijatelennuk Apalatši mägedes alla kukub, hakkavad päästemeeskonnad ellujäänuid otsima ja avastavad, et üks viieaastane poiss ja keegi naine on kadunud. Kolmekümne kilomeetri kaugusel katastroofipaigast tekib Deborah Sanborni silme ette nägemus kahest ellujäänust, kes külmetavad, vaevlevad vigastuste käes ning on hirmul. Aastate jooksul on Deborah õppinud oma võimeid usaldama, ning ta tajub, et neid kaht tundmatut ähvardab kohutav hädaoht. Ta näeb meest, kes neid jahib, olles valmis neid tapma. Neli põlvkonda O'Ryanite perekonna mehi on õnnetuspaigale kogunenud ja valmis otsima kadunud poissi, Johnny O'Ryanit. Tema 45-aastane vanaisa Mike O'Ryan pole kindel, mida Deborah`st üldse arvata, kuid selles lumesajus on naine ainus, kes oskab neid mägedes juhtida. Neil on nimelt käimas võidujooks ajaga ja loodusjõududega... ning peale selle on nad vastamisi mõrtsukaga, kes meeleheitlikult püüab vaikima sundida ainsaid ellujäänuid, kes olid tunnistajaiks mõrvale.

Vene keeles sõna "kodu" puudub. Inglane ütleb : "My home is my castle." Selles raamatus esineb nimi "Lõusa" 62 korda.

Marina Tsvetajeva (1892-1941) oli üks XX sajandi suurimatest kirjanikest. Kuid tema saatus oli üks oma aja traagilisemaid. Euroopa kaasaegse ajalooga lahutamatult seotud elule jätsid oma jälje kaks maailmasõda ja kahe totalitaarse režiimi esiletõus. Esimene maailmasõda uputas verre luuletaja kodumaa Venemaa, kuis toimus Oktoobrirevoultsioon, tuues kaasa kaose ja näljahäda, seejärel kodusõja ja terrori. Üks Tsvetajeva tütardest suri nälga ja kurnatusse. Tema abikaasa võitles valgete poolel punaste vastu ja pidi minema pagulusse. Et mehega taas kokku saada, lahkus ka Tsvetajeva kodumaalt. Hiljem, kui perekond elas Pariisis, vahetas mees poolt – temast sai nõukogude salaagent ja ta osutus seotuks poliitilise mõrvaga.

Sõjajärgne provintslik väikelinn, kitsad olud, vaimne surutis... Ent viimaseid aastaid tegutsenud Haapsalu seminar koondas nii õpilaste kui õpetajate näol väga ärksat ja esinduslikku seltskonda, noorusaeg on vähemalt tagasivaates enamasti ikka ilus ning noored - lihtsalt noored oma unistuste ja püüdlustega, millest osal oli määratud täituda, osal mitte. Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab selles raamatus oma õpinguid Haapsalu Pedagoogilises Koolis aastail 1952-1956, hilisstalinismi ja sulale ülemineku ajajärgul. Raamat on järjeks (või pigem alguseks) autori varasematele teostele "Kuldsed kuuekümnendad" (2011), "Kümme aastat Valges majas" (2013) ning "Ussipesa Tõnismäel ja teisi meenutusi" (2015).

Uues raamatus elu keeb - Effie omandab uusi kokandusnippe, onu Sid on endiselt ärigeenius, Arnoldist saab Ida-Blonosia kroonprints, doktor Pork laiendab oma praksist ning teda aitab tema ämm, lahendatakse abieluprobleeme, Spencer õpib elu, onu Sid jahib Arnoldiga vana tampijat (legendaarne Bayonne´i metsik tapjapõder) ja muud ja muud ja muud.

Igal ajastul on oma tondilood. Tondidki vananevad ja lähevad moest. Ja enamasti ei jää õudusromaanide autorid kirjanduslukku püsima. Mary Shelley "Frankensteinil" oli rohkem õnne. Kirjutatud gooti õudusromaanide vaimus – "et lugeja pelgaks tagasi vaadata, et veri ta soontes tarretaks", nagu märgib autor eessõnas –, sai teosest ometigi midagi rohkemat: enese teadmata pani autor aluse uuele žanrile. "Frankensteinil" õnnestus olla maailma esimene avaldatud teaduslik-fantastiline romaan.

Viimastel aastatel on geneetika ja selle mõju inimkäitumisele tõusnud tuntavalt inimeste huviorbiiti kogu maailmas. Käesolevas populaarteaduslikus raamatus tutvustab professor Sir Michael Rutter võimalusi, mil moel võib geneetika mõjutada inimeste käitumist juba lapsepõlvest saati, selgitab geenide toimimisviise ning arutleb ka selle üle, kuidas looduse ja kasvatuse koosmõju annab arengule teatud suuna. Autor on töötanud keskkonna- ja psühhosotsiaalsete uuringute alal ning kahe tausta ühendumisel on ta piisavalt heal positsioonil, et "tõlkida" geneetika spetsialistide kontseptsioone ja avastusi, tehes seda samas tavalugejale arusaadavas keelekasutuses. Raamatu alguses antakse ülevaade geneetika saavutustest tänapäeval ja arutletakse selle üle, miks peetakse geenide ja käitumise teemat nii üllatavalt vastuoluliseks; analüüsitakse eri geenide tekkepõhjusi ja sellega seonduvaid riske; pakutakse ülevaadet, kuidas kasutada kaksikute, perekonna ja lapsendatud laste uuringuid, et määrata geneetiliste ja keskkondlike mõjude suhtelist tugevust indiviidide käitumiserinevustele. Raamatu teises osas analüüsitakse lähemalt geneetiliste ja keskkonnamõjude suhet ning keskendutakse teatud kindlatele geenidele ja nende käitumisele. Tuleb juttu ka kontseptsioonidest ja lähenemistest, mis ei pruugi olla mittegeneetikule tuttavad, kuid needki on kirja pandud lihtsas keeles, hoidudes spetsiifilisest sõnavarast. Lõpetuseks võetakse kokku avastused nende geenide kohta, mis mängivad oma osa vastuvõtlikkuses teatud põhilistele vaimuhäiretele, arutatakse geenide ja keskkonna vastastikuse sõltuvuse ja koostoime rolli üle, mis on mitmes mõttes terve raamatu keskne küsimus

Laevaarst Lemuel Gulliver jutustab oma loo laevahukust, mille tagajärjel ta sattus Liliputimaale. Sel saarel on asunikud kuue jala asemel kuus tolli pikad ning nende teod, vaidlused ja võitlused näivad ülimalt naeruväärsed.

Tuleviku läänemaailma vapustab rahaahne Al-Mahdi sepitsetud pantvangidraama. Vahemere luksuskuurordis. Röövitud noort ja rikast pärijannat ning tema sõbratari lähevad vabastama oma ala tipud, kellest üks, Casual Friday, laseb end heita kõledasse keldritürmi satikatest söödud näitsikutele seltsiks. See on tema viimane operatsioon enne puhkust, misjärel kavatseb ta külastada Soome linna Turut, et seal oma silmaga üle vaadata kuulu järgi tuttav Jussi Valtteri Vares. Turust on paraku saanud pagulaste elupaik ja juba eakas Vares on vahetanud eradetektiivi töö sissesõidulustimaja öövahi ameti vastu. Vana Vares ei oska aga uneski aimata, milline kohtumine saatusel talle varuks on.

"Väike kunstiraamat" on kunstnike monograafiate sari, mis hõlmab kunstiajaloo silmapaistvamaid kunstnikke Leonardo da Vincist Salvador Dalíni. Raamatud on mõeldud laiale sihtrühmale, olles kirjutatud asjatundlikult, kuid lihtsas keeles. Lugejale tutvustatakse kunstnike loomeperioode ja -võtteid, mainitakse eraelulisi seiku ja ühiskondlikku mõju, samuti ajalist kontekti. Raamatule annavad lisaväärtuse rikkalikud illustratsioonid koos selgitustega teose sünniloost, tähtsatest aspektidest ja praegusest asukohast. Trükitud Hiinas.

Muinasjutud on käinud inimeste ja nende tegemistega kaasas aastasadu. Nii on neisse selle pika aja jooksul põimitud õpetusi ja arusaamu, mis annavad meile rikka sisevaate erinevate rahvaste ja kultuuride ajalukku.

Mälestused, dokumendid ja fotod 1987. aasta 23. augusti sündmustest.