Tooted

Peäro August Pitka, kirjanikunimega Ansomardi loomingu kandvama osa moodustavad lastejutud, mis kuuluvad XX sajandi alguse eesti lastekirjanduse paremikku. Kirjanik lähtub valdavalt rahvajuttudest, avardades neid omapoolselt looduspiltide, kirjelduste ja selgitustega. Oma ajastu eesti lastekirjanduse üldpildist kerkivad Ansomardi lood selgesti esile ladusa stiili, sisemise soojuse, jutustamise siiruse, hea huumoritunnetuse ja fantaasiarikkusega

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

Mitte keegi ei tea, mis nad on või kust nad tulevad. Maailm, mis neile teele jäi, on muutumas jääkamakaks. Lumme mattunud varemete vahel püüavad vabatahtlike salgad mõista, kes või mis on nende vaenlane – kuid viimane muutub iga kontaktiga. Neid kutsutakse Luikedeks. Kristjan Sanderi esikromaani peateemaks on ulmekirjanduse igikestev leitmotiiv – kohtumine tundmatuga. Osaliselt üheksakümnendate alguse Eestis toimuvas tegevuses paisatakse tegelased etturitena aegruumi piire ning inimlikke ajendeid ületavasse mängu. On raske öelda, mis on selles trumpideks – kuid nad vähemalt loodavad, et sõprus ja kohusetunne... Tegu on 2006. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teosega.

Selles raamatus on 365 originaalset, vaimukat, vastuolulist ja tõhusat ideed maailma muutmiseks õiglasemaks, vabamaks, rohelisemaks paigaks – aidates abivajajaid ning muutes elu raskemaks ärakasutajatele, saastajatele, tagakiusajatele ja liigkasuvõtjatele. Tekstid baseeruvad Interneti aadressidel – seega saab raamatut lugedes iga esitatud idee kohta täiendavat infot huvitavama hakanud teemadel

See raamat on austusavaldus maailma suurimatele filmitähtedele. Olgu Marilyn Monroe või Meryl Streep, Charlie Chaplin või Clint Eastwood – kõik nad on inspireerinud miljoneid austajaid kõikjal maailmas ja saavutanud surematuse nii kinoekraanil kui selle taga. "501 filmitähte" on ülipopulaarse "1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema" koostajate kirjutatud põhjalik teatmik filmiajaloo säravaimatest tähtedest. Illustreeritud rohkete fotodega filmidest ja kaadritagustest stseenidest ning üle külvatud faktidest (sealhulgas ka pikantsetest), on see raamat hädavajalik teejuht igale kinokunsti austajale. Igale filmistaarile on pühendatud vähemalt üks lehekülg, ära on toodud tema parimad osatäitmised ja tema silmatorkavad eripärad, lisaks ekraaniväline tegevus. Kohtu omapärase Rat Packi seltskonnaga, "joomaklubiga", mille asutajaks oli Oscari võitja, legendaarne ja skandaalne Humphrey Bogart, loe Elizabeth Taylori kaheksast abielust, River Phoenixi varajasest traagilisest surmast, lisaks lugematutest ekraanivälistest armulugudest, mis on lõkkele löönud ekraanil pulbitsenud partneritevahelisest keemiast. Tutvu eri aegade ekraanilegendidega, kes on kadunud oma talendi pillamise tagajärjel. Loe Hollywoodi kohtumisest Bollywoodiga ja kassahittide staaride vastandumisest sõltumatute filmide näitlejatega.

Teatmikus on värsked andmed maailma 196 riigi kohta. Igal riigil on oma lehekülg, kus on ka selle riigi lipp, vapp ja asendiplaan. Lühikeses ülevaatlikus osas on riigi täielik eesti- ja omakeelne nimetus, piiride pikkus ning riigi kujunemise lugu. Arvandmetest on pindala ning rahvaarvu ja teiste rahvastikuga seotud näitajate kõrval kirjaoskajate osatähtsus ja sisemajanduse kogutoodangu näitaja. Iseenesestki mõista leiab raamatust riigi pealinna ja haldusjaotuse nimetused. Huvipakkuvad on rahvussümbolid ja rahvuspüha. Veel saab raamatust teada kõigi riikide riigipea ja valitsusjuhi nime, riigi korra, -keeled ja -tähised, samuti rahaühiku ja telefonikoodi. Veel mitmeid näitajaid on iga riigi juures ja raamatu lõpus olevates lisades.

Selles raamatus on portreelood inimestest, kellel on teiste aitamise vajadus. Nende tegevuses on erilisuse võlu. Nad kiirgavad headust ja säravate isiksustena on nad paljudel aidanud avada ust heategevuses osalemiseks. Need kaheksa portreelugu on ka Eesti aja lood. Igaühe lugu on nagu aja sild lähiminevikust tänapäeva. Rännak koos nende armsate ja ärksate kaasteelistega on emotsionaalselt rikastav ning annab elujõudu ja julgust ka neile, kes on eluraskustesse sattunud. Raamatus jagavad oma kogemusi Ester Laos, Katarina Seeherr, Meelis Luks, Urmas Soomere, Alina Nüganen, Ingergerd Pihlak, Mary Lindkvist ja Õie Orulaid.

Kui Briti ja Ameerika luure saab aimu, et Al-Qaeda plaanib suurejoonelist rünnakut, tuleb neil tegutsema asuda – kuid mida ette võtta? Neil puudub täpsem info: kuidas, millal ja kus rünnak toimub. Al-Qaeda ridades neil allikaid pole ja on võimatu sinna kedagi sokutada. Võimatu, kui just mitte... Izmat Khan, viis aastat Guantanamo Bay vanglas hoitud endine tähtis Talibani komandör, kannab hüüdnime Afgaan. Temaga väga sarnane on kolonel Mike Martin, veteran, kes 25 aastat võidelnud maailma erinevates sõjakolletes, tõmmu ja sale mees, kes sündinud ja kasvanud üles Iraagis. Üritades katastroofi tõrjuda, püüavad luureteenistused teha midagi, mis ei ole kellelgi varem õnnestunud – lasta läänlasel esineda araablasena araablaste seas – lasta Martinil esineda usaldatud Khanina.

35 intervjuud Eesti ühiskonnaelu tegelaste ning arvamusliidritega

Fjodor Dostojevski (1821–1881) romaan «Alandatud ja solvatud», mis esmakordselt lugejateni jõudis 1861. aastal (eesti keeles 1939), on 19. sajandi Peterburi elu kirjeldav ja tolleaegseid seisustevahesid paljastav traagilise armastuse lugu.

Mälestusteraamat autori kujunemisest väga mitmekesisel ajajärgul. On ta ju sündinud Eesti Vabariigis, elanud üle kahe riigi okupatsioonid, maailmasõja, küüditamisperioodid, õppinud arstiks, töötanud maal ja merel, nii Seewaldis kui ministeeriumis, osalenud Eesti vabadusvõitluses nii kodus kui Kremli lahinguväljal, olnud kolme Riigikogu liige, keskkonnakomisjoni esimees ja praegu pensionil.

Kui tahad oma elu muuta, on selleks vaid üks tähtis tingimus – sa pead olema valmis enda kallal tööd tegema. Mitte keegi teine ei saa su elu muuta. Isegi mitte sinu guru, psühholoog, ravitseja, ema, armsam, preester, ülemus või suur summa pangakontol. Aga kui sa oled pühendunud oma eesmärgile, tahad väljakutsest kinni haarata, siis ei ole mingeid piire vabadusel, rõõmul, tervisel ja õnnel, mille sa võid saavutada.

H. de Balzaci (1799-1850) loomingus kuulub “Antsakatele lugudele” eriline koht, sest need lood on kirjutatud renessansiajastu vabas vaimus, keele poolest aga sarnanevad keskaegsete, XV-XVI sajandi rahvajuttudega.

See raamat räägib nii afgaanidest kui ka ühe eesti naise elust Afganistanis aastatel 2006-2008. Hoides end eemal relvastatud kaaskonnast, reisis autor üheteistkümnes provintsis ning sai hurmatud afgaanide väärikusest, traditsioone austavast elustiilist ja suurejoonelistest maastikest. Raamatus on juttu ka igapäevasest eluolust Kabuli kodus ilma okastraatide ja valvuriteta.

"Kuidas ma selle üle elan? Kuidas ma saan abielluda kellegi teisega peale sinu?" Kapten Conrad Horn, Napoleni sõdade kangelane, peab vastu tahtmist purjetama Lääne-India saartele, pardal soovimatu reisija. Selleks on leedi Delora, kes peab abielluma Antigua kuberneriga – liiderliku härraga, kellega neiu pole varem kohtunud. Suurtes tormides ja ägedais lahinguis armuvad Conrad ja Delora jäägitult teineteisesse, mõistes, et oma kohuseid täites pole neil võimalik koos õnnelikuks saada. Õnneks on aga armsamaga tüüri juures olles pimedaim aeg just enne koitu...

Neil varastel päevadel armastasid omaealised teda väga, ja külas nähti teda alati koos kahe peaaegu samavanuse tüdrukuga kõrvuti koolist koju tulemas -- keskel sammus Tess, juba teab mis ajast oma esialgse värvi kaotanud villase kleidi peal kena võrkja mustriga roosa sitspõll, -- pikkade peente säärte ümber pingule tõmmatud sukad, mille põlveotstest silmad maha olid jooksnud, kui ta mööda kraaviperve kükitades haruldasi taimi ja kive otsis; tema tollal tuhakarva juuksed olid otstest ülespoole kaardu nagu pajakonksud; mõlemad äärepoolsed tüdrukud hoidsid tal piha ümbert kinni, Tess aga oli oma käed asetanud kaaslastele õlale.Vanemaks saades ja taipama hakates tundis Tess ema vastu otse maltusiaanlikku pahameelt, et see nii mõtlematult talle väikevendi ja -õdesid juurde muretses, kuigi neid nii raske oli hoida ja toita. Emal oli muretu lapse aru: Joan Durbeyfield oli ses suures Jumala peale lootjate perekonnas lihtsalt veel üheks lapseks -- ja sugugi mitte kõige vanemaks. Ometi oli Tess mudilaste vastu väga lahke ja hakkas abistamiseks kohe pärast kooli lõpetamist naabertaludes heina- ja lõikustöödel käima; veelgi enam meeldis talle lõpsmine ja võilöömine, mille ta juba siis selgeks õppis, kui isa veel lehmi pidas, ning kärme käega, nagu ta oli, paistis ta selle töö peal kohe silma.

Nõukogude aja lõpul mõrvajuhtumi edukalt lahendanud uurija satub parteiorganite ja KGB huviorbiiti, mille tulemusena ta vallandatakse. Kiirelt muutuv ühiskonnakorraldus ja juhuslikud kokkusattumused viivad ta metalliärisse, mille hankebaas asub peamiselt keelatud alas. See on maksuvabade firmade aeg, mil rahvavoogudes umbrohuna tärganud maffia teenib katusepakkumisest. Selles tärkavas karmide reeglitega kapitalismis ei ole kunst raha teha, vaid ellu jääda! Enamgi veel, mis loeb raha, kui löögi alla satuvad sinu lähedased, kellest me oma elus samasugust puudust tunneme kui päikesest jõulukuul.

Kapitaalse koguteose Eesti kirjandus paguluses XX sajandil kaante vahele on koondatud kümme ülevaatepeatükki. Neis käsitletakse proosakirjandust (esitatakse 35 prosaisti loomingu lähivaatlused), luulet, memuaristikat, näite- ja lastekirjandust, antakse ülevaade tõlkekirjandusest ning tõlgetest võõrkeeltesse ja võõrkeeltes ilmunud teostest, samuti kordustrükkidest, kriitikast ja kirjandusteadusest. Koguteoses jälgitakse kirjandusprotsessi dünaamikat paguluses, raamatu peatükid on üles ehitatud üldsuundade iseloomustuste ja autoriportreede vaheldumisele. Tähelepanu keskendub ennekõike kirjandusteosele, biograafiline materjal jääb pigem taustaks. Osutatakse ka välis- ja kodueesti kirjanduses ilmnenud erinevustele ja paralleelidele. Arvuka ja pädeva autorkonnaga koguteose käsitluste laad varieerub traditsioonilisest akadeemilisusest lennukama esseistlikkuseni. Raamatut väärtustavad nii peatükke õpetavad mahukad ja põhjalikud valikbibliograafiad kui ka soliidne biograafiline andmestik, mis koondab informatsiooni 158 isiku kohta. Koguteos on illustreeritud rohkete fotodega (kokku 259 illustratsiooni) ning varustatud ingliskeelse resümeega, teatmeteose kasutamist hõlbustab nimeregister. Varasemaga võrreldes eesti kirjandusest paguluses XX sajandil kõige ulatuslikumat ja süvenenumat koondkäsitlust pakkuv kapitaalne teos võiks leida koha iga kultuuri ja teadmisi väärtustava eesti pere raamaturiiulis. Samavõrd teenib see raamat pedagoogilisi eesmärke nii humanitaarse kallakuga gümnaasiumi- kui ka ülikooliõppes ning annab olulise panuse eesti pagulaskultuuri kui fenomeni üldisemasse uurimisse.

Eestimaal on riigimetsa valitsemise üksusena eksisteerinud metskonnad ligemale kakssada aastat. Kroonumetskondi oli tsaariajal Eestimaal üksteist, esimese Eesti Vabariigi ajal oli riigimetskondi ligi sada. Metskondade arvu tippajaks sai nõukogude perioodi lõpp, kui metskondi oli üle kahesaja. 2008. juulis oli metskondi veel 64. Metskonnad tegelesid oma territooriumil enamasti kogu metsamajandusliku kompleksiga. RMK otsustas alates 1. juulist 2008 üle minna funktsionaalsele juhtimisstiilile ning kaotada senisel moel tegutsenud metskonnad. Igasse maakonda jäi küll alles üks metskond, kuid nende tegevus piirdub vaid metsa haldamisega. Eesti Metsaülemate Ühing otsustas 2008. a. kevadel metskondade ajalugu koguda ja jäädvustada. Selle otsuse tulemuseks on käesolev album. Kontorihoonete album ei suuda kindlasti kajastada kogu metskonnas ja metsas toimunut, kuid pildi vastava aja oludest annab ta siiski.

Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistamiseks annab Eesti Entsüklopeediakirjastus välja suureformaadilise kogumiku meie kodumaa üheksast aastakümnest – "Eesti Vabariik 90. Sündmused ja arengud". See on terviklik ülevaade Eesti ajaloost, mis peaks kuuluma iga eestimeelse kodu lugemisvara hulka. Raamat käsitleb Eesti elu aastate lõikes: 1918, 1919, 1920 ja nii edasi, kuni äsjalõppenud 2007. aastani. Toodud on sündmuste kronoloogia ja lühemad või pikemad artiklid, mis iseloomustavad antud aastat. Mõnel aastal juhtus sündmusi rohkesti, mõnel aastal vähem. Paljude sündmuste tähendus jääb ühe aasta piiridesse, mõned ulatuvad kaugemale ja üksikute suursündmuste tähendus hõlmab aastakümneid. Väljaandest leiate Eesti sündmuste ja arengute kronoloogia, lahtikirjutatud huvipakkuvad faktid ja vähemkäsitletud teemad. Rikkalikult illustreeritud raamatus on kasutatud vähetuntud või seni teadmata fotosid, kus üks pilt ja mõjukas pildiallkiri ütleb isegi rohkem kui tekstiline ülevaade. Raamatus on 344 lehekülge, üle 600 foto ja kaardi ning nimeregistris on 1626 isikut – kes kõik on meie elu mõjutanud ja kujundanud.

Käesolevas kogumikus avaldatud originaalartiklid jagunevad kolme ossa. Esimeses osas iseloomustatakse kümmet Läti suuremat õppeasutust ja antakse ülevaade neis hariduse saanud eestlastest. Teises osas on avaldatud teoloog Hannes Korjuse uurimus eesti kogudustest ja eestlaste usulisest tegevusest Lätis. Kolmas osa on pühendatud eesti kirjameeste tegevusele, eesti päritolu läti kunstnikele, eesti kultuuri edendajatele Lätis ja Läti Vabariigis riiklikku tunnustust pälvinud eestlastele.

Stiilipuhas fantasy-romaan autorilt, kelle olemasolust polnud seni aimu ka hoolikamatel Eesti ulme kasvulava jälgijatel. Seda rõõmustavam saab siis loodetavasti olema tutvumine küpse ja sisuka debüütteosega. Noor rüütel saabub tagasi lapsepõlvemaadele, kust ta aastaid tagasi oli sunnitud põgenema, kui julm ja reetlik vaenlane ta vanemad tappis ja nende valdused üle võttis. Nii et pärimisõigust tuleb mõõgaga tõestada. Kõik vaenlased ei ole aga läbinisti maised ja iga mõõk neile peale ei hakka. Õnneks on rüütlikoolitusse kuulunud muudki peale võitluskunsti. Ja kui öeldakse, et hea sõna võidab võõra väe, siis ei maksa seda otsesõnu võtta. Küll aga aitab hea sõna koos sarmi ja mehisusega leida sõpradeks osavaid mehi ja kauneid naisi, kes kangelast tema teekonnal edasi aitavad. Nagu igas korralikus fantasy's, tuleb tegemist ka lohega, aga see pole kaugeltki kõige suurem pahandus, mis lahendamist ootab.

"Ela ja lase teistel surra" on Ian Flemingi teine James Bondi romaan. Imeilus, ennustaja-võimetega Solitaire on ühtaegu Mr Suure vang ja tööriist. Bondil pole aga ebausuks mahti, ta teab, et krimi-sündikaadi boss Mr Suur on ka Nõukogude Liidu tippagent. Pärast Harlemi jazziklubides, Miamis ja Kariibi mere saartel aset leidnud jälitamist mõistab Bond, et tegu on ühe ohtlikuma mehega, keda ta eales kohanud. Ja keegi, isegi mitte mõistatuslik Solitaire, ei suuda öelda, kuidas seekordne vastasseis lõpeb.

Raimund Hagelbergi, majandusteadlase, akadeemiku, Eesti Panga nõuniku ja Eesti Vabariigi presidendi nõuandja mälestusteraamat.

Jõude käed on saatana mängumaa... Jõude mõtted – eriti nutikad – võivad olla midagi enamat...

“Erakvähid” on triloogia teine romaan, kus esimesest osast “Berliini paplid” lugejale tuttavaks saanud tegelaste elu pööratakse pea peale. Torunn Breiseth, romaani üks peategelasi on kolmekümne seitsme aastane. Tema isa Tor peab suguvõsa põlistalu Kesk-Norras Trondheimi külje all. Ta on vanim kolmest vennast ja ainuke, kellel on järeltulija. Ootamatult pärib Torunn talu ja seisab suure eluvaliku ees. Keskmine vend Margido, kes peab väikest matusebürood Trondheimis, sipleb usu, kõhkluste ja pealetükkiva lesknaise vahel. Noorim vend Erlend, tunnustatud aknadekoraator Kopenhaagenis, seisab samuti tähtsate eluvalikute ees. Nad annavad endast parima, kuid kas veresidemetest ja heast tahtest piisab, et suguvõsa liita?

Peeter Linnapi mahukas monograafia "Fotoloogia" võtab esimest korda eesti kunstiteaduses kokku fotokunsti kui kujutava kunsti ühe liigi teoreetilis-filosoofilised lähteteadmised ja -suunad. Autor uurib ja analüüsib selliseid fotokunsti keskseid nähtusi ja teemasid nagu fotoaparaat, fotografeerimise protsess, fotograafiline pilt, fotode levitamine, fotode tõlgendamise metoodikad, sh eriti fotograafia aines semiootika objektina. Lugejani vahendatakse maailma tuntumate fotograafide ja fotokunstiteadlaste (Victor Burgin, Henri van Lier jpt) ning semiootikute (Eco, Foucault jt) jms teooriaid ja seisukohti. Raamat on oluline ja inspireeriv infoallikas kõigile kunstihuvilistele inimestele, eelkõige neile, kes tegelevad kas teoreetilisel või praktilisel viisil fotograafiaga. Samas on raamat kirjutatud populaarteaduslikus vormis, mistõttu võib pakkuda kaasamõtlemiselamusi ka laiemale lugejaskonnale. Tekst on illustreeritud rohkete pildi- ja fotonäidetega, raamatu lõpus lihtsustab edasist uurimistööd bibliograafiline register.

Teos on esimene põhjalik ning tippajakirjanike kirjutatud ülevaade Venemaa gaasimonopolist Gazpromist, tema toodetavast gaasist, mis soojendab poolt Euroopat, kuid on samas ka relv ja sealjuures ohtlik relv, mis loodi kohe pärast Teist maailmasõda. Selle relva abil saab santažeerida, muuta inimesi eimiskiks või miljardäriks, tarnida võõrast ideoloogiat, mis nagu gaaski põleb, lõhkeb ja lämmatab, pidada ideoloogilist sõda. See raamat toob lugejani Gazpromi ajaloo telgitagused ja annab teada, missuguses olukorras on praegu see võimas vene relv, mille on sepitsenud seltsimehed Beria ja Hrustšov, mida õppisid ära kasutama Brežnev ja Kossõgin ning mille Tšernomõrdin ja Vajhhirev andsid Putini kätesse. Valeri Panjuškin on sündinud 1969. aastal Leningradis ning lõpetanud teatriinstituudi Moskvas režissööri ja stsenaristina. Ta töötas kümme aastat rahvusvahelise vaatlejana prominentse päevalehe Kommersant toimetuses ning pälvis 2004 Venemaa kõige olulisema ajakirjandusalase auhinna Kuldne sulg. Käesoleval ajal teeb ta kaastööd ajalehtedele Vedomosti ja Esquire ning internetiväljaandele gazeta.ru. 2006. aastal ilmus Münchenis tema raamat Mihhail Hodorkovski. Mihhail Zõgar on sündinud 1981. aastal. Ta õppis Moskvas ajakirjandust ning teeb poliitilise vaatlejana kaastööd Kommersandile ning teistele meediaväljaannetele. Tema reportaažid maailma kuumadest punktidest ilmusid 2007. aasta lõpus raamatus Sõda ja müüt.

Monika on auahne ja hinnatud arst, kes püüab hingetühjust korvata laitmatu renomee, välise külluse ja täiusega. Maj-Britt aga tugevasti ülekaaluline naine, kes on elu parimad aastad veetnud kodu kaitsvate seinte vahel. Kaht täiesti erinevat naist ühendab sarnane hingeseisund: nad on mõistnud end üksindusse ja elavad mineviku unustamise nimel. Pärast üht kirja ja autoõnnetust viib aga elu Monika ja Maj-Briti kokku...

Eesti esimene kaasaegne kodumajapidamise ökonoomika õpik-käsiraamat. Kuidas majandada oma igapäevaelu? Raamat kõigile oma igapäevaelu edukaks korraldamiseks; noorele inimesele käsiraamat iseseisvas elus hakkama saamiseks; perele probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks; kodunduse, töö-, perekonna- ja ühiskonnaõpetuse õpetajale ja õpilastele õppematerjaliks. Eesti Käsitööõpetajate Seltsi "Aita" ja Eesti Tööõpetajate Seltsi eestseisused soovitavad: raamat sobib õpetajale lisamaterjaliks põhikooli tundide ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning ökonoomika osa on väga vajalik gümnaasiumile) töötutele, SMS-laenu ohvritele ja teistele probleemidesse sattunutele abivahendiks.

"Häkkimine võhikutele" on arvutitesse ja arvutivõrkudesse häkkimise viitematerjal. Eetlise häkkimise tehnikad põhinevad sissetungivõimaluste ja haavatavuse katsetamise ning infoturbe heade tavade nii kirjutatud kui ka kirjutamat reeglitel. See raamat kõneleb kõigest, alustades häkkimiskava loomisest ja süsteemide kontrollimisest kuni turvaaukude paikamise ja kestva eetilise häkkimise kava haldamiseni. Realistlikult võttes on paljudele võrgutüüpidele, operatsioonisüsteemidele ja tarkvarapakettidele olemas tuhandeid võimalikke sissemurdmisviise. Siit saab teada, kuidas testida oma süsteeme, aukudele prunti ette panna ja ründajate plaane nurjata.

"Himaalaja jutud" on ühtaegu vaimukas ja kurb reisikiri elust maailma katusel – Himaalaja piirkonnas, kus Hiina poolt okupeeritud Tiibetis kaovad inimesed; kus plahvatavad pommid ja hävivad kultuurid; aga kus seikleb ka kentsakaid rändureid ja peetakse Tiibeti olümpiamänge. Eluterve sarkasmiga kirjeldatud seiklustest võtavad teiste seas osa popkunstnik Kiwa ja üks Eesti riigikogu liige, kel tuleb rinda pista rohelise tšilli ja kohaliku riietumiskultuuriga.

Raamatusse on koondatud arstist autori enam kui kolmekümne aasta jooksul paljudel näitustel ja ajakirjanduse veergudel eksponeeritud filosoofilise sisuga, liigsete sõnadeta, meditsiiniteemalised karikatuurid.

President Lennart Meri soovis "Hõbevalge" (1976) ja "Hõbevalgema" (1984) põhjal koostada uue, umbes 250-leheküljelise raamatu, milles sisalduv oleks kindlal teaduslikul põhjal. See targa mehe ammune soov oli natuke idealistlik, sest arheoloogid ja antropoloogid, keele- ja rahvaluuleteadlased, ajaloolased ning paljude teiste erialade esindajad vaidlevad ja jäävadki vaidlema meie rahva muistse ajaloo keerdkäikude üle.

Salapärased haudehitised, võimsad kindlusemüürid, suursugused templid ja paleed – peaaegu kõikjal maailmas satuvad arheoloogid minevikus eksisteerinud kultuuride jälgedele. Sageli peituvad aastatuhandete vältel kogunenud pinnase all, tihedas džunglis või merepõhjas terved linnad. Selles „Mis on mis“ sarja raamatus jutustab Rainer Crummenerl mineviku huviliste ja tänapäeva arheoloogide põnevast tööst. Ta näitab, kuidas leiukohti otsitakse ja uuritakse ning juhatab meid Vana ja Uue Maailma hukkunud linnade juurde.

Romaanis avab autor lugejate meeled ka tänapäeva keerulises maailmas leiduvale headusele ja ilule. Ta osutab meie kasutamata võimalustele ning näitab, mida kõike suudavad meie mõttejõud ja kujutlusvõime.

Eesti muuseumiühingu ja kultuuriministeeriumi tunnustusauhinna Muuseumirott 2008 peapreemia võitnud näitusega "Iluraam – raami ilu” (Adamson-Ericu muuseum, 08.03.–08.06.2008) kaasnev kataloog, mis tutvustab raame ja nende tähendust läbi ajaloo. Teemat on põhjalikult lahanud Eesti Kunstimuuseumi spetsialistid, aidates paremini mõista tööde ja raamide nõuetekohase säilivuse, vormistamise tehniliste võtete ja hooldusega seotud probleeme ning hinnata kunstiteoste lahutamatuteks kaaslasteks olevaid iluraame.

Massaaž leevendab ebamugavustunnet, vallandab pinge, aitab enneaegsetel imikutel kaalus juurde võtta, abistab isegi astmahaigeid lapsi, tuues endaga kaasa hingamisfunktsiooni paranemise. Raamatust leiab massaažiprotsessi iga sammu selgituse lihtsate kergesti jälgitavate juhtnööridega ja toredate fotodega.

Isamaaliste luuletuste ja laulude kogumik, mis koondab endasse Eesti autorite paremiku. Lisana on kogumikus veel ka Vabariigi Presidendi pöördumine.

"Jalutaja teejuht" sobib nii patseerijale kui ka ratturile matkamaks Maarjamäelt Meriväljale. Raamat avab kuurordi kultuuriloolise veimevaka. Juttu tuleb koloriitsemate Pirita asukate, nagu Konstantin Päts, tegemistest; endiseaegsetest küladest; looduskaunitest paikadest; tähtsamatest hoonetest (klooster, teletorn, olümpiarajatised, villad). Ekskursioonina üles ehitatud raamatu peamiseks autoriks on armastatud ajaloolane Robert Nerman, uuematest ehitistest kirjutab arhitektuuri- ja disainikriitik Karin Paulus. Käsitletavad piirkonnad ja hooned on kaardistatud – soovi korral võib lugeja kogu tutvustatava piirkonna raamatus leiduvate kaartide abil läbi jalutada.