Tooted

MTÜ Loodusajakiri käivitas uue raamatusarja Looduse Raamatukogu. Aastal 2012 ilmub neli järgmist raamatut. Raamatusari toetub ajakirjades Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets aastate jooksul pikemat käsitlust leidnud teemadele. Raamatu "Aasta puud" koostaja Ann Marvet: "Taasiseseisvumise esimese kümnendi isamaaliste meeleolude ajel sugenes muude algatuste kõrval soov valida oma rahvuslinnu, -lille ja -kivi kõrvale ka rahvuspuu. Ajakirja Eesti Loodus lugejate lemmikuiks osutusid kadakas, kuusk, mänd ja pärn, ent lõplikku valikut teha oli raske. Ja siis, 1995. aastal, soovitas professor Viktor Masing rahvuspuu asemel järgida põhjanaabrite eeskuju ning valida igal aastal üks puuliik – puude perekond, et sellega lähemalt tuttavaks saada. Esimene aasta puu (1996) oli kadakas, temale järgnesid kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001), pärn (2002), vaher (2003), lepp (2004), haab (2005), paju (2006), saar (2007), jugapuu (2008), sarapuu (2009), toomingas (2010) ning perekonnakaaslased jalakas ja künnapuu (2011)." Raamatu "Aasta puud" 1. osa ilmus 2011. aasta juunis, mis käsitles aasta puid 1996–2002. Raamatu 2. osas leiate aasta puud aastail 2003–2011. Iga puu – puude perekonna kohta on raamatus üks pikem ja paar-kolm lühemat artiklit, mõned pildilood – huvitav pilt seletava tekstiga – ning lõpuks n.ö viitelood sisukatest artiklitest, mida kuidagi ei õnnestunud kokku suruda. Väljapääsuna sai nopitud neist mõned huvitavad faktid ning lisatud täisviide artiklile Eesti Looduses – lugejaile, kelles kirjapandu uudishimu äratas.

2012. aastal sai Eesti Kunstimuuseum hindamatu kingituse – perekond Reinans andis üle peamiselt Rootsis elanud Alur Reinansi suure kollektsiooni 17.–20. sajandil Eestis valminud hõbetöödest ja valiku graafikast. Mikkeli muuseumi näitusel (08.12.2012–05.05.2013) on kollektsioon esmakordselt tervikuna eksponeeritud: nii Tallinna, Tartu, Narva ja paljude teiste linnade hõbeseppade valmistatud ehisasjad, lauanõud, tarbeesemed kui ka 19. sajandi Eesti-aineline graafika ja Eduard Wiiralti sõjajärgsed tööd. Näituse puhul andis Eesti Kunstimuuseum välja mahuka ja põhjaliku kunstikogu kataloogi.

Isetute päralt on maailm – see on Stefan Kleini uue, meie mõtteid ja tegusid muutva raamatu hämmastav kvintessents. Sest uusimad uurimused ei näita kõige ausamaid inimesi mingil juhul kõige rumalamatena. Vastupidiselt meie argiuskumustele käib egoistide käsi nimelt ainult lühiajaliselt paremini. Pikemas perspektiivis on edukad need inimesed, kes pingutavad teiste heaolu nimel. Sest mitte ainult konkurents, vaid ka koostöö on evolutsiooni liikuma panevaks jõuks. Arusaamine heast ja kurjast on meile kaasa sündinud. Stefan Klein teeb kütkestava läbilõike aju-uurimise ja geneetika, majandusteaduste ning sotsiaalpsühholoogia aktuaalsetest tulemustest. Ta näitab, millised seadused otsustavad meie elIsetute päralt on maailm – see on Stefan Kleini uue, meie mõtteid ja tegusid muutva raamatu hämmastav kvintessents. Sest uusimad uurimused ei näita kõige ausamaid inimesi mingil juhul kõige rumalamatena. Vastupidiselt meie argiuskumustele käib egoistide käsi nimelt ainult lühiajaliselt paremini. Pikemas perspektiivis on edukad need inimesed, kes pingutavad teiste heaolu nimel. Sest mitte ainult konkurents, vaid ka koostöö on evolutsiooni liikuma panevaks jõuks. Arusaamine heast ja kurjast on meile kaasa sündinud. Stefan Klein teeb kütkestava läbilõike aju-uurimise ja geneetika, majandusteaduste ning sotsiaalpsühholoogia aktuaalsetest tulemustest. Ta näitab, millised seadused otsustavad meie elus edu ning ebaedu üle. Ja ta kirjeldab, miks inimlik kooselu ning teiste parem käekäik kuuluvad meie sügavaimate vajaduste hulka. Teiste eest hoolitsemine kaitseb meid mitte üksnes üksinduse ja depressiooni eest. Pigem teeb isetus meid õnnelikumaks ja edukamaks – ning nagu on tõestatud, tagab meile koguni pikema elu.

Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist

Loovinimestest abielupaar, naine kunstnik ja mees kirjanik, kutsutakse TV-saatesse "Avalikult abielust" rääkima oma 43-aastasest kooselust. Siit saab alguse kuuekümnendate põlvkonna lugu, kus autorit huvitavad eelkõige vastuolulised hingeseisundid ja kahe tugeva isiksuse kooselu peenemad nüansid ning seda kõike vaadeldakse idabloki ajalooliselt keeruliste aegade taustal. TV-saade, kus on vanapaari räägituga meelevaldselt ringi käidud, tekitab peategelastes pingeid ja konflikte. Vanad haavad kistakse lahti ja ühtäkki pole miski enam endine ...

Te hoiate oma käes kontserni BLRT Grupp 100-aastast lugu – edusammudest, raskustest ja saavutustest. Jutustus inimestest ja tehnoloogiatest, rauast ning laevadest, inimeste oskusest muuta metall oma ideede ja võimaluste imeliseks väljendusvormiks.Kontsern BLRT Grupp areneb ning tegutseb edukalt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Norra, Poola, Venemaa ja Ukraina turgudel.

Jason Priestley on pisut üle kolmekümnene Londoni ajakirjanik, kellel on korraga liiga palju muresid. Endine tüdruksõber teatab kihlusest ja Jason kirjutab purjus peaga tema Facebooki lehele kommentaare, mis järgmisel hommikul ei tundu sugugi kõige mõistlikumad. Ajakirjanikuna peab ta kirjutama üsna küsitava väärtusega lugusid. Tema sõbrad tunduvad elavat mingis oma maailmas, sest neile pakuvad suuremat huvi näiteks Poola juustusordid ja 1980ndate aastate videomängud. Ja loomulikult on ta liiga sageli pidanud seletama, et ta ei ole see Jason Priestley. Kuid siis toimub saatuslik kohtumine – või vähemasti nii arvab Jason. Ta kohtub tänaval naisega, kes talle hetkeks naeratab ja sõidab taksoga minema. Jason ei tea temast mitte midagi, kuid tema kätte jääb naise ühekordne fotoaparaat, milles olevate fotode alusel hakkab ta tundmatut otsima. "Charlotte Street" on võrratult tempokas ja naljakas raamat kolmekümnendates eluaastates inimeste otsingutest ja saatustest. Danny Wallace (snd 1976) on briti kirjanik ja telesaatejuht. Tema varasema raamatu "Kõigele "Jah"" põhjal valmis 2008. aastal samanimeline film. "Charlotte Streeti" tõlkeõigused müüdi juba enne raamatu ilmumist paarikümnesse keelde ning selle põhjal tehakse ka film.

Autori teine novellikogu, 7 novelli

Raamatus leiavad kajastamist Mall Orru juhtimisel läbiviidud turbauuringud (Eesti soode revisjon, turba balneoloogilised uuringud, doktoritöös esitatud põhiseisukohad ning õppetöö dotsendina TTÜ Mäeinstituudis).

Aigi Vahingu romaan puutub servapidi kokku filmiga "Eestlanna Pariisis", kuid on siiski omaette tervik, keskendudes eelkõige sellele, mis oli enne Anne ja Frida kohtumist.

J. Wyatt on Londoni ülikooli eetika ja perinataalteaduse professor. Ta on töötanud praktiseeriva arstina, teadlasena uurinud vastsündinute ajukahjustuse tekkemehhanisme, tagajärgi ja ennetamise võimalusi, praegu keskendub ta elu alguse küsimustele, mis on seotud reproduktiivtehnoloogia ja biotehnoloogia arenguga, teaduseetikale ja kliinilise meditsiini eetikale. "Prof. J.Wyattil on väga hästi õnnestunud esitada ühelt poolt ülevaade kaasaegse meditsiinieetika suurimatest väljakutsetest inimelu alguse ja lõpu valdkonnas ning teiselt poolt kaitsta selgelt ja sirgjooneliselt kristlikku positsiooni nende keerukate küsimuste lahendamisel. Autori arvates on kristlus jätkuvalt tähtsaks tugisambaks tänapäevase meditsiinieetika arengus" Andres Soosaar, ajakirja Eesti Arst peatoimetaja "Kipume elus sageli vältima teemasid, mis võiksid meis ebamugavust ja valu põhjustada. Käesolev raamat on tähelepanu vääriv saavutus, käsitledes teemasid inimese viljastamisest kuni elu lõpuni, mida peaks lugema iga inimene. Arutluse all ei ole üksnes meditsiinilised faktid ja protseduurid, vaid elu aluseks olevad maailmavaated." Sirje Saar, perearst ja aasta ema 2011.

AUGUST EELMÄE (s. 1931) on kriitik ja kirjandusloolane. Aastail 1971–-2002 oli ta Friedebert Tuglase Majamuuseumi, hiljem sealsamas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhataja. August Eelmäe uurimuslike kirjatööde huvikeskmes on olnud Tuglas ja tema loominguline pärand, aga ka mitmed dramaatilise elukäiguga ja vähem tuntud loojanatuurid ning kirjaniku eetika probleemistik. Eluvõla kandmise raske kohus kätkeb suure sisseelamisjõuga ja pühendumusega kirjutatud esseid Friedebert Tuglasest, Johannes Vares-Barbarusest, Betti Alverist, Jaan Oksast, Kusta Toomest jt. Varem on August Eelmäelt ilmunud artiklikogud Lüürilist ja proosalist (1980).

See raamat viib meid jalutuskäigule mööda Nõmme ettevõtteid, nii ajaloolisi kui ka tänaseid. Leho Lõhmuse pikk ja põhjalik ülevaade algab 1689. aasta dokumendis mainitud Mägedevahe kõrtsiga ja lõpeb 1990. aastate suurte majandusmuutustega. Sinna vahele mahuvad Nikolai von Glehni asutatud suvituslinnale omased ärid ja nõukogudeaegne hoogne tööstuse pealetung. Teise poole raamatust sisustavad praeguste ettevõtlike nõmmekate endi kirjutatud lood. Toreda kokkusattumisena lõpetab raamatu 2012. aastal tegutsemist alustanud Von Glehni restoran ja õlletuba. See näitab, et head toitu ja inimeste teenindamist on Nõmmel alati oluliseks peetud.

Raamat kaasnes samanimelise näitusega Kumu kunstimuuseumis (31.08.2012–06.01.2013) ja annab ülevaate Eesti avangardkunsti esimese ja ühe olulisema rühmituse – Eesti Kunstnikkude Rühma – ajaloost. Raamatus vaadeldakse rühmitusse kuulunud kunstnike loomingut, pakkudes sissevaateid selle olulisemate autorite kujunemisesse. Reprodutseeritud on ligi kolmekümne kunstniku teosed, nende hulgas rühma tugevaima teoreetiku Märt Laarmani ning liikumises olulist rolli mänginud Arnold Akbergi, Jaan Vahtra, Eduard Ole, Henrik Olvi jt tööd, samuti Rühmale ideeliselt lähedaste, Lätis loodud Riia Kunstnike Grupi kunstnike looming. Artiklite autorid kirjeldavad uuendusmeelse kultuuripildi jõudmist Eestisse ja heidavad pilgu ka laiemale Ida-Euroopa kontekstile, analüüsides paljusid teemaga seotud tahke.

Perioodilisustabel on üks inimkonna suuremaid saavutusi, ent ühtlasi ka hindamatu aardelaegas täis lugusid kirest, seiklustest, reetmisest ja sundmõtetest. Kaasakiskuvad ja hämmastavad faktid süsiniku, neooni, räni, kulla ja teiste elementide kohta jutustavad lugusid nende rollist inimkonna ajaloos, rahanduses, mütoloogias, sõdades, kunstis, mürgitamistes ja (tihtilugu) hullumeelsete teadlaste elus. Marie Curie õhutas kolleegide naistes armukadedust, kui kutsus nende mehi kappi, et näidata neile pimeduses helendavat katseklaasi. Lewis ja Clark neelasid ringi reisides elavhõbedakapsleid ja nende laagrikohad on siiani tuvastatavad maapinnas sisalduva mürgi põhjal. Miks Gandhi vihkas joodi, miks jaapanlased tapsid Godzilla kaadmiumi sisaldavate rakettidega ja miks telluur tekitas ajaloo kõige veidrama kullapalaviku? See raamat annab vastused kõigile küsimustele alates Suurest Paugust kuni aegade lõpuni. Amazon valis "Haihtuva lusika" 2010. aasta kümne parima populaarteadusliku raamatu hulka ning see kandideeris ka Londoni Kuningliku Seltsi Wintoni auhinnale.

Kuidas Euroopas illegaalina ellu jääda ja mitte hulluks minna? Mida kõike ei tee indialane Hanuman, et jõuda Lollandi saarele – Taani Ibizale, "sinna, kus poolpaljad tüdrukud siuglevad basseinides kui viigrid, kus ecstasy kukub suhu nagu meteoor ookeani lõugade vahele, kus on muusika ja möll"! Ta müütab prügikastist pärit toitu, murrab lahti telefonikoode, esineb vene maffiamehena ning vabastab varjupaigataotlejate laagri kavalaid ja pätilikke asukaid nende säästudest. Ent pettes osavalt teisi, lendab Hanuman koos eestivenelasest sõbra Jevgeniga samuti ühtelugu orki, ning tundub, et teekond Lollandile ei lõpe iial...Andrei Ivanov on sündinud 1971. aastal Tallinnas. Ta on vene filoloog ning pikka aega ekselnud Skandinaavias. Romaaniga "Hanumani teekond Lollandile" jõudis ta 2010. a Vene Bookeri lõppvalikusse ning pälvis 2009. a Eesti Kultuurkapitali preemia. Eesti keeles on ilmunud ka "Peotäis põrmu" (2011) ja "Minu Taani onuke. Tuhk" (2010).

Ühel maikuu õhtul kaotab äsja Londonisse saabunud noor klimatoloog Adam Kindred hetke ajel langetatud otsuse tõttu kõik – kodu, töökoha, maine, passi, krediitkaardid ja raha. Politsei ja palgamõrvar armutult kannul, ei jää Adamil muud üle, kui peitu pugeda ja liituda kadunute ridadega, üritades ise samal ajal mõista, kuidas tema elu sedavõrd tähelepanuväärselt koost on lagunenud. Otsingud viivad ta Thamesi äärest Chelseast East Endi. Teel kohtab ta aristokraate, preestreid, prostituute ja politseinikke – aga kas tal õnnestub end uuesti leida? William Boydi (snd 1952) romaan kätkeb endas nii põnevikku kui ka lummavat kirjeldust tänapäeva Londonist ja selle kirjust elanikkonnast ühiskonna eri tasanditel. Eesti keeles on Boydilt varem ilmunud romaanid "Sinine pärastlõuna" (1993, e.k 1997), "Üks inimsüda" (2002, e.k 2006) ja "Rahutu" (2006, e.k 2009).

Miks on uni meile kasulik? Mitu tundi ööund on soovitatav väikelapsele? Aga täiskasvanule? Vanurile? Miks me näeme und? Kuidas parandada oma une kvaliteeti? Mis on narkolepsia, parasomnia ja uneapnoe? Järjest enam inimesi kannatab mitmesugust tüüpi unehäirete all. Nende vastu võitlemiseks pole aga unerohi kaugeltki ainus lahendus – uneprobleemid võivad olla tingitud näiteks inimese east ja tervislikust seisundist, valest madratsist või väärast toitumisest enne uinumist. Ja isegi kui tegemist on nii palju, et uni tundub puhas ajaraiskamine, on uni organismile sama kosutav ja vajalik nagu toit või õhk. Kõigele sellele keskendubki käesolev kodumaiste autorite kirjutatud raamat – kui inimene tunneb oma und, saab ta olla õnnelik, puhanud, rõõmus ja energilisem. Eesti tunnustatuima unearsti ja ajakirjaniku koostööna valminud raamat on julgustav kaaslane teekonnal hea une juurde, jagades infot une olemuse kohta inimese eri eluperioodidel, kirjeldades levinumaid unehäireid ning andes lihtsaid soovitusi ja nippe nendega toimetulekuks. Sest üks on kindel: ühtegi hea une saavutamiseks tehtavat tegevust või väljakujunenud harjumust ei saa pidada tühiseks. Hea une nimel pole ükski pingutus üleliigne. Head und!

Me kõik soovime, et hooned, mille on ehitanud meie esivanemad või mille ise püstitame, säiliksid võimalikult kaua. Kuid looduses on asjad seatud teisiti – elutud materjalid kuuluvad lagundamisele. Nii käibki pidev tasakaalu otsimine looduse ja inimtegevuse vahel. Käesolevas raamatus on antud ülevaade hooneid kahjustavatest seentest, putukatest, bakteritest, samblikest, sammaldest, taimedest, lindudest ja loomadest. Ära on toodud võimalused, kuidas nendega koos elada või kuidas nende vastu võidelda.

Judith (35 ja vallaline) kohtub supermarketis Hannesega, kes talle rahvahulgas kanna peale astub. Hannes (parimates aastates, vallaline, arhitekt) pole mitte ainult kõikide ämmade unelm, ka Judithi sõpruskond vaimustub temast jäägitult. Esialgu naudib Judith seda, et too sihikindel mees, kellel peale tema enam muud vist peas polegi, ta lausa troonile tõstab. Kuid pikkamisi hakkavad mehe pidevad armutõotused koormavaks muutuma, intensiivne andumus kipub lämmatama. Judith tunneb, et on nurka surutud, ahistatud ja pideva kontrolli all. Kõik katsed meest oma elust välja tõrjuda nurjuvad, Hannes järgneb talle unenägudessegi, ja kui Judith ärkab, ootab teda juba jälle, et teha talle meeldivaid üllatusi…

Inimese eesmärk“ on raamat, mis on kokku pandud sõnumitest, mida Tozer nimetas oma parimaks õpetuseks. Jumala kummardamine on autori järgi inimese olemasolu kogu põhjus. See, mida Tozer „Inimese eesmärgis“ Jumala kummardamise teemal pakub, kutsub üles järele mõtlema, mis on elus esmatähtis, ulatades samal ajal kosutava eluvee karika hingele. A. W. Tozer sai legendaarselt tuntuks oma aja prohvetliku häälena. . Jumala kummardamine oli tema sihtmärk ja kirg. Oma eluajal kirjutas Tozer palju raamatuid, millest „Jumala otsing“ (The Pursuit of God) on kõige kuulsam.

Tere tulemast teekonnale! Sel aastal veedame 365 päeva, jalutades koos Paulusega mööda Kirja roomlastele. Astume edasi salm-salmilt ja kaalume nende tähendust oma elule. Kiri roomlastele on suurepärane materjal igapäevaseks piibliuurimiseks, sest see katab kõik kristliku elu ja usu vajalikud aspektid. Lisaks sellele esitatakse iga doktrinaalne ja elustiili õpetus evangeeliumi raamistuses.

Perekond King – Hawaii ühe mõjuvõimsaima peredünastia ja ühtlasi suurima maaomaniku järeltulijad – on jõudnud faasi, kus tuleb hakata elu põhiväärtuseid kõvasti ümber hindama. Matthew Kingi tütred – 10-aastane krapsakas Scottie ja 17-aastane narkootikumidega pahuksisse sattunud mässumeelne Alex – toovad mehele hulgaliselt halle juuksekarvu. Olukorra teeb raskemaks asjaolu, et laste karismaatiline ema, igal hetkel põnevust otsinud Joanie lamab pärast rasket mootorpaadiõnnetust koomas, ilma et arstid talle mingisugust elulootust annaksid. Matt kutsub kokku sugulased ja lähedased sõbrad, et nad saaksid Joaniega hüvasti jätta. Niigi raske olukorra muudab veelgi hullemaks avastus, et on üks inimene, kellele ta pole veel abikaasa seisundist teada andnud – nimelt mehele, kellel oli tema naisega kuum armuafäär... Olles sunnitud oma elus palju ümber hindama ning "varulapsevanema" staatusest täieõiguslikuks perekonnapeaks tõusma, asub Matt koos tütardega teele, et otsida üles abikaasa armuke. Emotsionaalne lugu rännakust, kus selgub, milline suund elu teelahkmel võtta...

Rootsi suurriigi tegelik alusepanija Johan III on ajalookirjutuses jäänud oma isa Gustav Vasa, vendade Erik XIV ja Karl IX ning vennapoja Gustav II Adolfi varju. Kindlasti teenimatult. Lars Ericson Wolke kirjeldab oma haaravas raamatus tõelist renessanssvürsti. Johan III oli haritud, palju reisinud ja oskas keeli, tema õukonnaelu täitsid raamatud, õpingud, muusika ja kunst. Püüti taastada sidemeid katoliikliku Euroopaga ja moderniseerida riigihaldust. Kahjuks nurjusid ulatuslikud reformikavad Venemaaga peetud pikaajalise sõja ja kuninga lossiehitusprojektide tohutute kulude tõttu.Johan III valitsusajal toimus palju olulist, mis puudutas otseselt ka Eestit; ta käis ka ise Tallinnas nii Soome hertsogina kui hiljem kuningana. Lars Ericson Wolke (s 1957) on Stockholmi Riigikaitse Kõrgkooli sõjaajaloo professor ja Turu Ülikooli sõjaajaloo dotsent. Ta on enam kui kahekümne rootsi, inglise ja soome keeles ilmunud ajalooraamatu autor.

Raamatu autor näitab, kuidas Jumala aktiivset suhtlust meeste ja naistega on läbi ajastute saatnud üleloomulikud kogemused. Olles enam kui lihtsalt meeleseisund, on jumaliku ekstaasi olemus nähtav ja rõõmus, õndsuses kui Tema lähedalolu sisemises joovastuses.

„Jumestusjutud” on soe ja inimlik meigiõpik, kus modellideks ei ole mitte noorukesed nukunäod, vaid meie armastatud Eesti naised väga erinevas eas. Suur ja kaunis, kõvade kaantega kinkeraamat ühendab endas praktilised ja lihtsad meiginõuanded Reet Härmatilt ja tuntud Eesti kaunitaride humoorikad iluportreed Kristina Herodeselt. Otse elust võetud teemade abil on lihtne selgeks saada, kuidas teha endale kerge päevameik tööleminekuks, särav seltskonnameik õhtuks või täiuslik fotomeik kaunina pildile jäämiseks. Raamatus avaldavad oma ilusaladused Elina Pähklimägi, Krista Lensin, Liis Lemsalu, Merle Palmiste, Anne Veski ja paljud teised huvitavad isiksused. „Jumestusjutud” pakub asjalikku ilunõu ja lõbusat lugemist igale naisele, kes oma välimusest hoolib.

Kui kapten Lembit Uustulnd kirjutab, kirjutab ta ikka merest. Oma teises "kapteni-raamatus" kirjutab ta kolleegist, Eesti Merelaevanduse kauaaegsest juhist kapten Toivo Ninnasest. Toivo Ninnas vaatab oma kirevale elule tagasi, tehes seda meremehele omase otsekohesuse ja siira aususega ning jutustades sekka ka mõne meremehejutu. Läänemaalt pärit mees teenis aastaid leiba kaptenina Kaug-Idas, juhtis Eesti Merelaevandust ja töötas Soomes ettevõtte Saima Line´si juhina. Praegune Tallink Groupi nõukogu esimees on Eesti merenduse väsimatu eestvõitleja. Kirjanik Lembit Uustulnd on pärit perekonnast, kus nii meri kui ka kirjutamine olid igapäevased asjad. Ta on öelnud, et isa Albert Uustulndi kirjanikustaatus hoidis teda ennast aastaid sule haaramisest tagasi. Esimene romaan "Kiikhobune Antverpenist" (1999) sündis läbi raskuste ja kahtluste, kuid lõpuks tunnustasid seda nii lugejate kui ka romaanivõistluse žürii. Järgmised romaanid, "Süvameri" (2001) ja "Reis võlgu" (2004), sündisid juba kindlas teadmises, et kirjutamine on siiski saatus ja sisemine sund. 2010. aastal ilmus paljude lugejate rõõmuks menukas "Kapten Kollo".

Kümned tuhanded on juba läinud – kas sina oled järgmine?

Väike Keteriin elab koos ema ja isaga pealtnäha toredat, ent siiski pisut igavat elu. Ühel suvepäeval satub Keteriin liblikat taga ajades kodu lähedal asuvasse mahajäetud parki, kus avastab nähtamatu ukse eriskummalisse võluriiki – Salaaeda. See on maailm, kus kõik on sootuks teisiti kui tema kodus ning kogu unenäoline ümbrus peidab endas igal sammul põnevaid avastusi. Keteriin sõbruneb Salaaias suure ja karvase olevuse Kreebuga, kelle seltsis satub uskumatutesse seiklustesse ja leiab endale rohkesti veidraid ja vahvaid sõpru. Ta proovib kammkaru juures võileivapuu vilju, laseb kingsepp nahkrotil endale uued kingad valmistada, saab teada, kuidas lüpstakse nurrulinde, tutvub ämmelgate ja nende iseäraliku andega, lendab tiibkilpkonnade kukil läbi kogu Salaaia ja võtab osa lahke Siilisiirimamma pühapäevapeost. Uute sõprade toel muutub Keteriini igavavõitu elu värviliseks muinasjutuks, kus fantaasia ja reaalsus kipuvad ajuti lausa segunema.

Avalikkusele peamiselt kindakunstnikuna tuntud autor toob lugejateni oma akadeemilise huvi – riietuse tähenduslikkuse – temaatika. Raamat Kihnu rahvariideseelikutest ehk körtidest põhineb Tartu Ülikoolis semiootika osakonnas 2008.a kaitstud ja samal aastal ka Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde konkursil teadusauhinna saanud magistritööl, olles läbinud värskendus- ja toimetuskuuri. Teose muudab tähelepanuväärseks rikkalik etnograafilistelt välitöödelt kogutud materjal ning sissevaade riietuse uurimise meetoditesse. Uurimus ühendab kaht teadusharu – etnoloogiat ja semiootikat –, koondudes ühise mõiste etnosemiootika nime alla. Kihnu saar on võrreldes muu Eestiga eriline paik. Veel praegugi kannavad sealsed vanema põlvkonna naised igapäevaselt rahvariideid, mille tähtsamaiks komponendiks on villane triibuline kört. Raamat keskendub kördi ajaloost ning hetkeolukorrast ülevaate andmisele ning analüüsib kördi ajalooliselt väljakujunenud tähendussüsteemi. Raamat on eesti keeles, ingliskeelse kokkuvõttega.

Teatmik on ilmunud EELK Diakoonia- ja ühiskonnatöö talituse väljaandena. Diakooniatalituse tegevuse üheks olulisematest eesmärkidest on aidata kaasa koguduste, kiriklike asutuste ja organisatsioonide võimekuse kasvamisele teenuste väljakujundamiseks ning osutamiseks kogukonnas. Selle eesmärgi saavutamiseks arendatakse koostööd teiste koguduste ja mittetulundusühendustega ning avaliku ja ärisektoriga.

Tuntud ungari kirjaniku Géza Ottliku (1912–1990) romaan «Kool piiril» käsitleb ühe Ungari piiri äärse sõjakooli sisemaalima. Lugu esitatakse kahe jutustaja, sõjakooli kahe kasvandiku vaatepunktist. Ühe – surnud Medve – mõtted pärinevad käsikirjast, milles ta kirjeldab detailselt kasvandike eluolu ning üritab võimalikult täpselt edasi anda kogu õhustikku. Teine jutustaja on Medve sõber Beebee, kes kommenteerib ja täiendab sõbra käsikirja. Kaks vaatepunkti ja kaks ajatasandit annavad kokku üldpildi. Näeme, kuidas värsked kasvandikud kaotavad piirsituatsioonis järk-järgult oma lapseliku süütuse ja on sunnitud valima: autonoomia, solidaarsus, pugemine või karjainstinkt. Nad õpivad, kuidas pidada vastu vaenulikus maailmas ning kuidas käia säästlikult ringi sõnade ja liigutustega. Romaan käsitleb moraalseid väärtusi ja on piisavalt üldistusjõuline, et pakkuda unustamatut elamust ning mõtlemisainet tänapäeva lugejale. Ungaris on «Kool piiril» muutunud kultusromaaniks.

"Kui tuvid kadusid“ on romaan Eesti lähiajaloost, rahutuse ja petliku rahu aegadest. Romaan liigub läbi kolme aastakümne, mille sisse jääb Eesti Vabariigi esimese perioodi lõpp, Teine ilmasõda ning servapidi sulav ja stagneeruv Nõukogude Liit. Samas on aga tegu looga, mis käsitleb üldisemalt inimese ja võimu suhteid, vaatleb võimuga kohanemist ja kohanematust, räägib maskidest, mida inimesed on võimelised või võimetud kandma. Kas hoida hammasrataste vahel selg sirge või muutuda ise hammasrattaks? Nagu Sofi Oksase varasemad teosed „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“, räägib ka „Kui tuvid kadusid“ poolitatud Euroopast ja ajaloo puretud Eestist, tema inimeste lootustest ja kaotustest. Sellestki, et mõnikord on need kaks üks ja sama.

NB! Müügil ilma CD-ta. Raamatu «Kuidas rännata ilma hirmuta» esimene osa räägib välismaal reisimisest ja sellega seotud hirmude ületamisest. Teine osa kõneleb rännakutest, mida on võimalik kogeda ilma reisimata: meditatsioonist, hingerännaku-taimedest ning väelauludest/-tantsudest. Kolmas osa käsitleb elu kui rännakut sünnist surmani. Seal filosofeerib Tom teemadel ego, soov omada olemasolevast rohkemat, looja, inimsuhted, surm ja tänulikkus. See lauludest, luuletustest, mõtisklustest ja põnevatest rännulugudest pakatav kirjatükk on omamoodi rändamise käsiraamat ning pakub igale avarduda-soovijale kindlasti innustust ja tuge. Tom Valsberg on iseäralikest ideedest pakatav rändmuusik ja sõnasepp, kes on viimase kümme aasta jooksul ohtralt maailmas ringi reisinud. Rännakutest inspireeritult on Tom kirjutanud palju Indigolaste laule ja avaldanud Eesti Ekspressis luuletusi ning rännulugusid. Rännakuraamatu teeb eriliseks sellega kaasnev heliplaat, mis võimaldab raamatusse põimitud laule lugemise kõrvale ka kuulata. Lisaks Indigolaste ja Tane mahuta lauludele leiavad plaadil ilmavalgust ka Tommi uue ansambli Manki Maindi kuus tuttuut laulu.

Raha teenimine on oskus, selle kulutamine nauding. Suure raha teenimine on peen kunst, seevastu kulutamine tõeline kirg. Saatuse tahtel valdavad seda geniaalset kunsti kõigest üksikud väljavalitud, seevastu sooviksid kulutamise kirest osa saada praktiliselt kõik siia päikese alla loodud.Hiiglaslike numbrite udupeene maailma värskeimaks loovgeeniuseks ihkab saada ka noor elukunstnik Adrian Aus. Lahtise peaga kutt, kes ülikooli asemel valib ettearvamatute käikudega elukooli, unistab suurelt: ärgata ühel ilusal hommikul tõeliselt jõuka mehena. Suurte saavutuste ellu viimiseks tuleb suurelt mõelda, suure raha hankimiseks piiritult, seab ta oma elufilosoofiaks. Tema kindel siht, elu ainueesmärk on omakasupüüdlik ja läbini materiaalne, kuid suuremeelne on see, et ühena vähestest julgeb ta viimast häbenemata tunnistada – rikkaks saamisest unistame tegelikult ju kõik.Hulljulgelt, iga hinna eest ennast kehtestades läbi karmi ja ebaõiglase elu tormates viib pime juhus noore mehe ühtäkki infoni, mille enese kasuks pööramisel saaks temast plaani õnnestumisel ainsa ööga konkurentsitult Eesti rahakaim mees. Sellist eluvõimalust ambitsioonikas noormees käest lasta ei kavatse!Eessõna: Urmas Sõõrumaa

Harri Kivilo (s. 1929), Võrumaal sündinud arhitekti mälestused lapsepõlvest Eesti Wabariigis, Eesti okupeerimisest venelaste poolt, sakslaste sissetulekust, põgenemisest septembris 1944 üle tormise Läänemere Soome, elust pagulasena Rootsis ja Kanadas, aktiivsest tegevusest nii skaudijuhina kui ka eestluse hoidjana, jäädavast tagasipöördumisest oma kodumaale Eestisse 1991. a. ja paljustki muust...

Sa aerutad, hambad ristis, aga ma pole paat, vaid puri. Heiska mind masti ja mine! Loe üle kõik pilved.

Raamat annab mitmekesise ja ülevaatliku pildi 2012. aasta Londoni olümpiamängudest, pöörates erilist tähelepanu Eesti sportlaste sooritustele suurvõistlusel. Asjatundlikud autorid analüüsivad tulemuste põhjuseid ja tagajärgi. Raamatu lõpus on esitatud mängude ülevaatlik statistika. EOK ametlik olümpiaraamat.

Leila Tael-Mikešini romaan "Loojate mängud" on gooti stiilist inspireeritud mütoloogiliste sugemetega sünge ja sarkastiline teos, mis sobib kõigile, kellele meeldib ette kujutada, et maailmas peitub midagi enamat kui tundub. Autor on enda sõnul varjudes kõndiv fantaseerija. Ta kirjutab fantastika valdkonda kuuluvaid jutte, mille läbivateks tegelasteks on müstilised olendid ja inimesed, kes omavad ebatavalisi võimeid ning elavad kummalises maailmas.

Reedetud armastus lennutab Luule, tagasihoidliku väikelinna õpetajanna, tööle Brüsselisse Euroopa Komisjoni võimukoridoridesse. Seal tuleb elukogenematul, pigem kunstiliste kui praktiliste kalduvustega naisel saada hakkama paljude keerukate olukordade ja eri rahvustest inimestega. Muu hulgas vaatab ta kogemata liiga sügavalt silma pikaripsmelisele prantsuse poisile, kes osutub õige kõrgeks ametnikuks. "Luule, ametnik" on jutustus maailma avastamisest ja taltsutamisest ning eneses selgusele jõudmisest. Aile Alavee armastab eri maailmu, proovib järele eri elusid, kombib nende habrast luulelisust ja sügavat naljakust, püüab painutada keelt kõike seda kajastama ning jagab oma kirjutatud lugusid hea meelega teistegagi. "Luule, ametnik" saavutas kirjastuse Tänapäev 2011. aasta romaanivõistlusel III koha.