Tooted

Eesti sõjaajalugu hõlmab kõiki Eesti pinnal peetud sõdu ja relvakonflikte, siinsete sõjaliste koormiste, maakaitsestruktuuride, kindlustuste ja garnisonide ajalugu – ning kõigi siit pärit sõdurite, allohvitseride, ohvitseride, kindralite, admiralide ja marssalite tegemisi ka väljaspool Eestit. Jajah, ka marssalite, sest Eestist pärit või Eestiga tihedalt seotud feldmarssaleid on olnud vaat' et sama palju, kui on olnud eestlastest kindraleid! Feldmarssali auastmeni jõudsid nad enamasti Rootsi, kuid ka Vene ja ühel juhul Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi teenistuses. Ent peale Michael Andreas Barclay de Tolly me ju peaaegu ei tunne neid.

Dokumentide kogumiku "Eesti metsavennad 1944–1957" eesmärgiks on esmalt tutvustada selle teema uurimiseks olemasolevat allikabaasi selle mitmekesiste erinevate dokumendiliikidega ja teisalt anda vähemalt üldine ülevaade kogu Eesti metsavendlusest. Kogumikus leidub samuti valik olemasolevast vähesest metsavendade kirjasõnast. Lisaks dokumentidele on raamatus ulatuslik sissejuhatus, mis annab ülevaate metsavendadest ja metsavendlusest, nende ajaloo dokumentaalallikatest ja dokumentide publitseerimisest nii meil kui mujal. Lisadena leiab raamatus akadeemik Tõnu Tannbergi artikli "Relvastatud vastupanuliikumine Eestis aastatel 1944–1953 julgeolekuorganite statistikapeeglis", metsavendadele Eestis püstitatud mälestusmärkide nimekirja ja valikbibliograafia uurimustest ning mälestustest relvastatud vastupanuliikumise kohta kogu Nõukogude Liidus Teise maailmasõja järel.

Kui mitu korda jaksab üks mees oma elus kannapöörde teha ja uuesti alustada? Nüüdsel ajal esineb ta Lawrence Alexanderi nime all ristluslaevadel, lahutades kergete klaveripaladega reisijate meelt. Ühel päeval aga toob ootamatu teade meelde varasemad eluetapid: lapsepõlve ja nooruse Laurits Simonsenina Stockholmis, suurkodanlikus peres, lootuse saada kuulsaks pianistiks, selle purunemise, abiellumise Siljaga, kelle vanemad on kunagised sõjapõgenikud Eestist. Kümnendal pulma-aastapäeval aga selgub üks tõsiasi, mille peale Laurits katkestab suhted oma vanematega ning otsustab koos naise ja kooliminekueas tütar Liisiga kolida Tallinnasse. Uus elu hiljuti taasiseseisvunud Eestis hakkab kenasti sujuma, kuni saabub saatuslik septembriöö 1994… Anne von Canal (snd 1973) on õppinud skandinavistikat ja germanistikat, tõlkinud norra ja rootsi keelest ja tegutses kümme aastat kirjastusalal, enne kui pühendus kirjutamisele. „Ei meri ega maa” on tema debüütromaan, mis on pühendatud parvlaev Estonia hukkumise 20. aastapäevale.

FB kangelane Janar Ala on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja.

Politseinik Nina Hoffman leiab oma kolleegi kodust tapetuna. Tema abikaasa Julia räägib segaselt mingist võõrast naisest, kes oli tormanud majja, tapnud ta mehe ja jooksnud ära tema pojaga. Politseinikud kipuvad siiski kahtlustama ohvri naist ennast. Ajakirjanik Annika Bengtzon kajastab juhtumit ja kui ta mõistab, et Juliat ähvardab valesüüdistus, hakkab seda lugu lähemalt uurima. Järgneb võidujooks ajaga, mille käigus püüab Annika naise nime puhtaks pesta.

"Elust kirju" algab lapsepõlvest, kulgeb läbi konarliku kooliea ja haiguste tudengiseisusesse, hüppab läbi Indiast, Itaaliast, Venemaalt, Hispaaniast, jääb kauemaks New Yorki, kolib Tartusse ja siis Viljandisse, otsib elu mõtet, aga tavaliselt lihtsalt elab...

Kes Sa oled? Kas Sa tahaksid kujundada oma karakterit, tunda oma hingemustrit? Siis süvene Schopenhaueri „Elutarkusesse”! Oli aasta 1957, kui ostsin antikvariaadist „Elutarkuse”. Süvenesin raamatusse täielikus üksinduses ja eraldatuses kahel nädalal. See oli võimas, kogu elu määrav impulss. Minu maailmatahe – elutahe – sai eesmärgistatud ja muutus ideed teenivaks tahtejõuks. Filosoofia ei ole mingi targutamise teema intelligentidele, vaid tegutsemise ideoloogia. Mõte ilma teota on haigus. Tegu määrab lõpuks kõik. Filosoofiaga ei tegeleta, filosoof ollakse. Olla filosoof tähendab üle kõige armastada tõde ja püüda elada selles vaimus. Einar Laigna, teoloog ja ajaloofilosoof

See raamat on lihtne teejuht, kuidas paremini mõista oma ­emot­sioone. Selles Osho armastatumatest esinemistest pärit­ meeldejäävate ja sisukate tsitaatide valikus võtab ta käsile kolm suurimat emotsiooni: hirmu, viha ja kadeduse. Kui tärka­vad need emotsioonid, oleme sageli dilemma ees, kas neid väljenda­da või alla suruda. Oma tunnete väljendamine võib teisi haavata või tekitada veelgi suurema konflikti ja eksiarvamuse. Aga tunnete allasurumine, isegi heasoovlik­kusena näiva „enese­kontrolli” abil, ei tee neid tundeid olematuks. Me ­tunneme end siis endiselt halvasti, või veel halvem, plahvatame mõne ­tühise asja peale, mis on lahti rebinud vana ravimata emotsionaalse­ haava. Osho pakub enda väljendamise või allasurumise asemel kol­­mandat võimalust. Ta pakub süvenemist oma emot­­­sioo­­nide põhjustesse ja harjumust emotsioo­­ne nende­ tärkamisel jälgida, olles avatud õppe­tundi­dele,­­ mida ­­ need püüavad meile õpetada. Lõpuks leia­me,­­­­­­­ et isegi kõige katsumusterohkemad olukorrad ei ­­suuda meid enam ärritada ega põhjusta meile valu.

Raamatust leiab vastused peamistele küsimusele ettevõtluse aluste ning toimimise põhimõtete kohta, näited peamistest ettevõtluse korraldamiseks vajalikest dokumentidest, ülevaate asjust, mida ettevõtjaks soovijal on kasulik teada, näiteks litsentseeritavad tegevusalad ja vastavad õigusaktid, teave erialaliitudest, ettevõtluskeskustest Eestis. Õpikuna aitab see õpetajal ja õpilasel lihtsalt orienteeruda peamises, käsiraamatuna on aga abimeheks igale alustavale ettevõtjale, andes vastused küsimustele: mis on ettevõtlus, kas alustada ettevõtlusega ja kui, siis kuidas seda Eestis teha?

Frederica Merriville on saabunud koos oma õe ja kahe vennaga Londonisse säravat hooaega veetma, et anda noorele ja ilusale Charisile võimalus endale sobiv abikaasa leida. Frederica ise on sõnakas ja võluv neiu, kes on veendunud, et temal endal on juba liiga hilja abielluda – ta on juba kahekümne nelja aastane. Ent kui kauge "nõbu" lord Alverstoke neid Londoni seltskonda viib, avastab Frederica endalegi üllatuseks, et ta on armunud. Samal ajal on ka külm aristokraat Alverstoke lummatud nii Fredericast kui ka tema noortest üleannetutest vendadest.

Lustakas lühilugudega fotoraamat "Harilik eestlane" on jäädvustanud põnevalt tänapäeva eestlase igapäevaelu, hinge- ja mõttemaailma. Selle raamatu on loonud eesti rahvas iseendast kasutades selleks modernset sotsiaalmeediat. Raamat katab kõik olulised eestlast iseloomustavad teemad, alates eestlase iseloomust kuni söögikommeteni, just need asjad, mille kohta välismaalased kõige sagedamini küsivad või mis ühte rahvast iseloomustades olulised on. Raamatus on kasutatud lühikesi rahvalugusid, vanasõnu, huvitavad fakte ja humoorikaid fotosid ning koostoimes loovad nad mõnusa terviku nüüdisaja eestlasest. Raamat on suurepärane teejuht välismaalasele, mõistmaks muidu kinnise iseloomuga eestlast ja integreerumaks Eesti ühiskonda. Eestlasest raamatuhuviline tunneb raamatut sirvides mõnusat äratundmisrõõmu. Head eestlase olemuse avastamist!

Raamatu peategelane Patrick Branden on transvestiit, kes sündis 1960. aastatel ühes väljamõeldud Iiri väikelinnas ning põgeneb sealt ja oma purjus kasuema juurest otsima iseennast ja oma pärisema. Teda ootab terve rida õnnetumalt või õnnelikumalt lõppevaid seiklusi, ta hakkab prostituudiks, teda süüdistatakse sidemetes IRA-ga ja pommiplahvatuse korraldamises, kuid ta pääseb ja säilitab oma hämmastava optimismi.

"2003. aasta veebruari lõpus läks SARS Hongkongis lennukile ja sõitis Torontosse." Mitme teadusharu piirimail kulgevas tõsielupõnevikus viib tuntud kirjanik David Quammen lugeja reisile Austraalia võidusõiduhobuste tallidesse, Kesk-Aafrika džunglitesse, Borneo ja Bali saarele, Kagu-Aasia suurlinnade turgudele, Bangladeshi lagunenud majadesse ja Hiina koobastesse, ajades üle maailma levivate taudide nagu SARSi, linnugripi või ka päris tavalise, kuid igal aastal erineva gripi jälgi. Aeg-ajalt põikab autor maailma tipplaboritesse ja leiab kõikjal eest kummaliste ja senitundmatute haiguste maailma, milles kiiresti ja kaugele rändav inimloom end üha kaitsetumana tunneb. "Inimesed ja gorillad, hobused ja kabrikud ja sead, pärdikud ja šimpansid, nahkhiired ja viirused: me kõik oleme selles koos," kirjutab autor ega unusta lisamast, et Trooja hobune võib tänapäeval esineda näiteks pardi kujul. Quammen otsib oma raamatus selgust, kuidas, kust ja miks need haigused ilmuvad ja esitab loogilise küsimuse: mis tuleb järgmiseks? Ajakiri Scientific American nimetas "Hüppe" 2012. aasta parimaks raamatuks ning see pälvis ka 2013. aasta teaduskirjanike preemia Science in Society Journalism Award. Teos jõudis ka Amazoni, Daily Beasti ja New York Timesi parimate raamatute sekka, PEN / E. O. Wilsoni teaduskirjanduse aastaauhinna lõppvalikusse ning USA mainekaima kirjandusauhinna National Book Critics Circle Award finaali. David Quammen on tunnustatud Ameerika teadus- ja looduskirjanik, kes on avaldanud 15 raamatut ning teinud kaastööd paljudele ajalehtedele ja ajakirjadele. Eesti keeles on Quammenilt varem ilmunud "Dodo laul".

"Imeline koda" on folkloristi, luuletaja ja rännumehe Aado Lintropi omalaadne reisi- ja mõttepäevik. Autor veetis 2012. aasta märtsikuu Itaalias, Rooma lähedal väikeses linnakeses nimega Mazzano Romano. Kohaliku looduse ja elupiltide kirjelduste kõrval leiab raamatust mõtisklusi eesti kultuuri, keele ja meele üle.

Andy Barber on töötanud kakskümmend aastat piirkonna advokaadina. Teda austatakse kohtusaalis ning armastatakse kodus. Ta on abielus oma eluarmastuse Laurie´ga, kellega tal on teismelisest poeg Jacob. Andy rahulik elu aga muutub äärmuseni kui tema kodukandis pannakse toime mõrv – pargist leitakse noore poisi surnukeha. Veel suurem šokk tabab Andy´t siis kui süüdi mõistetakse tema enda poeg – olemuselt häbelik ning kohmakas Jacob. Andy usub oma poja süütusesse nii nagu seda teeks iga lapsevanem. Kuid pinge kasvab – tõendusmaterjal, kahtlused, karile jooksev abielu, naabrite põlgus. Kohtuprotsess, mis ähvardab lõhkuda Andy perekonna. Kui kaugele läheksid sina, et oma last kaitsta? Kui hästi üks lapsevanem oma last tegelikult tunneb? Andy Barberi jaoks, mehe jaoks raudse tahte ning tumeda saladusega, on see küsimus süütusest ning süüst selle sügavaimas tähenduses. Kui kaugele läheksid sina?

Gonçalo Manuel Tavares sündis 1970. aastal Luandas, endise Portugali asumaa Angola pealinnas. Ta õpetab Lissaboni ülikoolis epistemoloogiat. 2005. aastal, kui Tavaresele anti siinse teose eest Nobeli laureaadi José Saramago nimeline preemia, väitis Saramago ise: “Lähima kolmekümne aasta jooksul, kui mitte varem, saab Tavares Nobeli preemia… Tavaresel pole õigust kolmekümne viie aastaselt nii hästi kirjutada.” Saramago peab “Jeruusalemma” suureks raamatuks, mis on teeninud ära väljapaistva koha lõpmatus Lääne kirjanduses. Ma ei tea, mida Saramago siin Lääne kirjanduse all mõtleb, aga maailmakirjandusse on Tavares jätnud boliidselt pimestava jälje. Tegemist on kummalise romaaniga. Esiteks on ta ülesehituselt kaleidoskoopiline, oma killustatuses intrigeerivalt kirev. Siin näeme Tavaresele omast ringsüsteemi selle ajalises hüplikkuses. Kui püüda iseloomustada seda romaani ühe sõnaga, siis ütleksin, et see on tihke. Tegelaste arv pole eriti suur, ent nende kaudu avanev maailm on mõõtmatu. Iga karakter kannab endas isiklikku universumit, mis vastandub ja samas haakub teiste tegelastega. Igaühel on jutustada oma lugu ja kirjanik suudab neid erinevalt edasi anda. Nendes lugudes põimub hämmastav tegelikkus, mis on ühelt poolt konstrueeritud, aga teisalt loogiline isegi oma juhuslikkuses. Ma pole viimasel ajal lugenud ühtki nii tihedat raamatut. Tavarese teosed meenutavad mulle Pieter Bruegheli maale, kus kasinale pildipinnale on jäädvustatud kõikvõimalikke erinevaid tegelasi ja tegevusi, mis moodustavad siiski mingil mõistetamatul, ent kummaliselt veenval viisil lummava terviku. Hirm, viha, võim, hullumeelsus, surm, jumal, teadus, puue, nälg, unistused, hävitav reaalsus – kõik seguneb. Ent Tavares ohjab oma ainest kindlakäeliselt ning ka kordustes avaldub tugevus. Raamistatus hakkab üha enam toimima tegelikkust mustaks täheks kokkusuruva jõuna. Samas kirjutab Tavares oma tegelased elavaks nii füüsiliste isikutena kui ka teatud mõtteviiside kandjatena. Esmalt hakkab kõik hargnema, järgneb kokkujooks ning selginemine. Lõpptulemuseks on tõeliselt kompaktne, tardunud, ažuurne ehitis.” (H. Varblane) Raamatu väljaandmist on toetanud Portugali Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Kasutades reaalsest elust võetud lugusid, mis põhinevad 151 küsitletud tippjuhi kogemustel, samuti tema enda kogemustel, mis on kogunenud töötades Microsofti algusaastatel kõrvuti Bill Gatesiga, ning tegevjuhi ja tippjuhtide nõustajana, näitab Snyder, kuidas loovida mööda pingelistest väljakutsetest, et jõuda isikliku kasvu ja organisatsiooni eduni. Ta kirjeldab detailselt strateegiaid, kuidas võitlusest kasu saada, ja pakub hulgaliselt unikaalseid vahendeid ning käepäraseid tegevusi, et aidata sul neid töösse rakendada. Juhtimisraskustega võitlemise kunsti valdama õppides oled paremini varustatud, et elu väljakutsetele vastu astuda ning keskenduda sellele, mis on kõige tähtsam.

New York City Manhattani Lunastaja presbüterliku koguduse rajaja Timothy Kellerit peetakse 21. sajandi C.S Lewiseks. New York Timesi bestselleris "Jumala olemasolu tõestuseks" käsitleb autor kõige sagedasemaid kahtlusi, mis tekivad skeptikutel ja usuvõõrastel seoses religiooniga. Toetudes kirjandusele, filosoofiale, antropoloogiale, populaarkultuurile ja mõistuspärasele argumentatsioonile selgitab Keller, kuidas usk kristlikku Jumalasse on sisuliselt mõistlik ja ratsionaalne.

Aleksandr Kuprin (1870–1938) sai kogeda bolševistliku hirmuvalitsuse sündi Venemaal, millele ta vastas imetlusväärse järjekindlusega täidetud kohustusega sellele märatsuslikule hullusele vastu hakata. Kunagise Nobeli-kandidaadi poliitiline publitsistika on uutel aegadel ilmunud nii Vene- kui ka välismaal mitmes väljaandes. Eesti lugejani jõuab see käesoleva valikkogu näol esmakordselt. Meil jääb üle üksnes imetleda kirjaniku hämmastavat läbinägelikkust kommunistlike võimuhaarajate suhtes ning veelgi enam veendumuslikku ettenägelikkust, et kord leiab see kuritegelik avantüür vältimatult oma ärateenitud otsa. Küll tuleb küsida, kas tänane Venemaa on selline Venemaa, mis Kuprini südamele armas?

8. aprill 2009 ei alanud kapten Richard Phillipsi jaoks kuidagi eriliselt, oli täiesti tavaline tööpäev Maersk Alabama pardal. USA lipu all sõitva laeva lastiks oli toit ja põllumajandussaadused Maailma Toidupangale. Sel päeval sai aga argirutiin otsa, kui Somaalia piraadid üle reelingu kaubalaeva tekile tungisid. Piraadid ei osanud aga oodata, et meeskond on valmis vastu võitlema. Samuti ei osanud nad ette näha, et kapten ise pakub ennast pantvangiks ja nõuab vastutasuks laeva ja meeskonna vabastamist. Piraatidel ei tekkinudki võimalust kaubelda, sest nende vastas seisis eneskindel ja konktreetse jutuga kapten Phillips. Nad võtsid ta lihtsalt endaga kaasa. Järgnes pingeid täis viis päeva kestnud seisak, kus kapteni vaimset vastupanujõudu purustada prooviti, ent kaptenil olid teised plaanid ... "Kapteni kohus" on uskumatu lugu tavalisest mehest, kellest sai oma kohuse täitmisel kangelane. Tema lugu – see raamat – on saanud ka filmiks ja ülemaailmseks kassahitiks.

Teosest „Kehale meeldib tõde” leiab lugeja arvukatel teemadel kirjutatud mõtisklusi, mille teljeks ja üldläbivaks jooneks on suhtumine, et keskendumine üksnes ravimitele, mis suuremalt jaolt on kogu Lääne teaduspõhise meditsiini vundament, ei ole mõistlik lahendus. Selle asemel, et vankumatult vaid ravimitööstust usaldada, peaksime endalt küsima, miks me ei võiks pöörata pilku lihtsalt tervemate elukommete poole ja küsida endilt, kas alternatiivmeditsiin ikka on alati „koll”, kellest tuleb igal juhul hoiduda, või saaksime sealt mõndagi kasulikku üle võtta? Sageli on meis endis peituv jõud suurem, kui arvame: õppigem seda ära tundma ja oma tervise heaks tööle panema...

Raamatu peategelaseks on Kehra. Tegijad võtsid selle töö ette usus, et kes raamatu läbi on lugenud, teab Kehrast mõnevõrra rohkem kui vaid seda, et siin haiseb ja mängitakse käsipalli. Igal paigal on oma lugu, oma saatus. Iga paik väärib oma loo kirja panemist. Lugudega paikadel on vägi, neid tuntakse ja teatakse. Kehra lood on ka paljudele kohalikelegi suhteliselt tundmatud, sest neid pole seni kirja pandud, jutustajaid aga väheks jäänud. Raamatust saab lugeda ennemuistsetest aegadest, kui inimese jalg siin alles astuma hakkas, kuni tänase päeva tegemisteni välja. On selgitatud ka üht võimalust, kuidas Kehra oma nime sai, mida see üldse tähendab. Lugeja saab ettekujutuse siinse asustuse arenemisest külast linnaks, mis tekkis küla kõrvale. Kuidas pool sajandit olid siin kõrvuti tehas ja sovhoos, teine teisel pool raudteed, alevivalitsus ja külanõukogu töötasid ühes toas, sest rohkem polnud ruumi. Aga eelkõige on see raamat inimestest, kes siin elanud ja praegu elavad.

Eradetektiiv V. I. Warshawski teab algusest peale, et Consuelo Alvarado sündimata lapsel pole just kõige paremini läinud. Consuelo on kuueteistkümneaastane ja diabeetik ning V. I. sõbra tütar. kui algab enneaegne sünnitus, ei suuda Warshawski meeleheitlikud pingutused haiglasse jõudmiseks tüdrukut ega tema last siiski päästa. Peagi uurib Warshawski võimalikku valeravijuhtumit ning avastab, et ahnuse tõttu on inimesed võimelised kasutama ükskõik kui suurt vägivalda.

Majandusalal doktorantuuris õppinud Michael A. Singer koges 1971. aastal sügavat vaimset ärkamist ning keskendus sellest hetkest alates joogale ja meditatsioonile. Teoses “”Köidikuist vabanenud hing” räägibki ta oma sisemaailma uurimisest, oma teekonnast teadvuse arendamisest ning kõigest sellest, mida sellega peale hakata. “See raamat on lihtne ja loogiline, samas sügav. Vaimne ning intuitiivne, kuid samas äärmiselt praktiline. Julgen arvata, et sobib teenäitajaks nii enesearenguteel esimesi samme astujale kui ka verstapostiks sellele, kel juba pikk tee käidud. Pole juhuslik, et sa seda raamatut praegu käes hoiad. Loe ja vaata julgelt järele, kuhu poole see raamat sind samme seadma paneb. Julge tuleb sul olla sellepärast, et igasuguste muudatuste tegemine elus nõuab suurt julgust ning vastakutiseismist hirmuga, tõenäoliselt ka valuga. Kui hirmust valu ees vabaned ja oled valmis elu kogu tema täiuses ning tundespektris kogema, siis saadki sa vabaks, siis saadki sa iseenda köidikuist vabaks,” kirjeldab Singeri teost selle tõlkija Merle Kelder Pilgrim, 2014

Kas muna läheb paremini vahtu külmalt või toasoojalt? Kuidas teha nii, et piim põhja ei kõrbeks? Kuidas pesta pärmitainakaussi? Kas läätsesid peab leotama? Kas kartulid panna keema külma või kuuma veega? Kuidas keeta maitsvat puljongit? Kas pärmi võib külmutada? Mida tähendab ingliskeelsetes retseptides ½ cup’i? Kõigile neile ja veel paljudele küsimustele oskavad vastata selle väikese vahva raamatu kõiketeadjatest kokatädid. Sobib kinkida nii algajale kui ka kogenumale kokkajale.

Raamat sisaldab Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhi Anders Härmi kolme loeng-performance'i teksti aastatest 2002–2012: "Ole purjus, ole väga, väga purjus…", "Kokkamine ja sittumine", "Päästes Sofi Oksaneni".

Autor tutvustab vähem tuntud osa K. Pätsi eluloost, mis on seotud riigimehe teega Kuksema vallast Järvamaa Valijate Kogu kaudu Eestimaa kubermangu Maanõukokku 1917. a. Raamatus esitatakse huvitavaid fakte riigivanema sidemetest Eestimaa südamega, Järva kaitsepataljoni loomisest, puude istutamisest, kontaktidest Tapa, Jäneda, Aegviidu, Aravete, Türi, Paide jm paikadega. Kaassõnad Trivimi Vellistelt ja Paide linnapealt Alo Aasmalt. Raamat sisaldab rohkesti fotosid ja dokumente arhiividest ning erakogudest.

Raamatus "Korratavus" hoiatavad konsultatsioonifirma Bain & Company partnerid Chris Zook ja James Allen, et keerukus on kasumliku kasvu hiiliv surm. Edukad ettevõtted jäävad püsima tänu sellele, et hoiavad ettevõttes kesksel kohal lihtsust. Nad ei hüppa ühe strateegia juurest teise juurde, pidevalt midagi muutes. Selle asemel arendavad nad "korratavat ärimudelit", mis võimaldab järjepidevat arengut ning pakub ettevõtjatele võimaluse kiirelt kohaneda, takerdumata samal ajal keerukusse. Olles uurinud mitme aasta jooksul enam kui kahtsadat ettevõtet, osutavad Zook ja Allen, kuidas mõned kogu maailmas tuntud ettevõtted ühendavad ettevõtte eristuvas mudelis kiiruse, kohanemisvõime ja lihtsuse, mis on neid viinud pikaks ajaks oma valdkonna tippu. Sellised ettevõtted on näiteks Apple, IKEA, NIKE, Tetra Pak jt. Tegevjuhid, partnerid, juhid ja investorid peaksid kõik seda raamatut lugema. See on uus teejuht ettevõtetele selle kohta, kuidas jõuda tippu ning sinna ka jääda.

Mika Keränen (s. 1973) on Tartust vaimustunud soomlane, kes kirjutab eesti keeles lasteraamatuid. Tema esimene raamat "Varastatud oranž jalgratas" (2008) on tänaseks samanimelise lastetükina Eesti Draamateatris lavalaudadele jõudnud. Kuldne Lurich on kuues seiklusraamat, kus Supilinna noordetektiivid lahendavad kõige raskemat juhtumit, mis neile ette tulnud. Tartu Spordimuuseumist kaob salapärastel asjaoludel kuldne Georg Lurichi kuju. Politsei on nõutu, nagu ka muuseumi personal ning appi kutsutakse salaselts Ramps - vennad Olav ja Anton, sõbrannad Sadu, Reilika ja Mari ning loomulikult ka Mati, detektiivininaga Prantsuse buldog.

Raamatu tooniandva osa moodustavadseitse seni ilmumata novelli: kolm neist üsna erinäolistest kultuuriloolistest isiksustest (Pieter Bruegel, Valentin Serov, Ingmar Bergman), kaks perekondlikku pärimust ("Portree", "Graf Zeppelin") ning novellid inimestest kummalises kriisiolukorras ("Roheline okastraat") ja ühes sunnitud eetilises situatsioonis ("Pime reis"). Kultuuriloolise fooniga on ka näidend "Kuningapuu", mis räägib luuletaja Juhan Liivi kahest külaskäigust pastor Johan Kõpu peresse Laiusel.

Tallinna Kunstihoones toimuva Aili ja Toomas Vindi näitusega "Kunstniku jalajälg" kaasnev kunstiraamat. Kunstnikud esitavad laia valikut oma maaliloomingust 1970-ndatest kuni käesoleva aastani. Abikaasadest maalijaid ühendab loodusmaastike peenetundeline käsitlemine: Toomas roheluses, Aili loojanguvalguses ja mere ääres. Nad justkui täiendavad teineteist. Nende maalimislaadile omane perfektsionism ja truudus ilule on andnud põhjust kestvaks publikupoolseks imetluseks. Raamat "Kunstniku jalajälg" on kaunis ja ajatu kinkeraamat nii Eesti kui Inglise keelse tekstiga.

155 aastat Järvamaa Keskraamatukogu

Nii nagu inimene võib olla õnnelikum maja ehitades kui seal elades, võib ka teekond mõrvari avastamiseni olla hoopis huvitavam kui tema konkreetne isik.

Järjekorras seitsmes aastaraamat koondab endas algupärased rikkalikult illustreeritud artiklid Eesti parimatelt looduse ja teadusega tegelejatelt. Lugejal on võimalus kaasa teha paarkümmend mõttelist rännakut maailma eri paikade loodusesse, aja-ja kultuuriloo sügavusse ning isegi Universumi avarustesse. Rännak ja rändurid on sümbolid erinevate teemade avamiseks. Eesti rahvakultuur ja selle muutumine, uued võimalused arheoloogiliste leidude kaudu meie eelkäijatest oluliselt rohkem teada saada, rännakud imelisse loodusesse nii kodus kui ka teistel kontinentidel. Kas kosmoses on peale meie veel elu? Kuidas sai alguse Eesti kosmoseajastu? Kui kütkestav on maailmamere elurikkus? Miks minna palverännakule? Kuidas avastada viskeoda või kunstniku mõtteid, mis õlimaali alla jäänud? Need on vaid mõned küsimused, mida selle raamatu kaante vahel vaagida saab. Raamat on ilmunud tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele.

Mõtteline järg autori eelmisele, kümme aastat tagasi ilmunud bibliomorfile "Roboti tee on nihe", mida nimetati kõige postmodernistlikumaks eestikeelseks tekstiks. Sarnaselt on ka uus raamat valminud maagilise 14 aasta jooksul. "Lennuki kõrval toas" on reisiromaan seiklustest olematutesse paikadesse. See on ühe plahvatava tühjuse raamat: kaasahaaravalt tõsieluliline, eksperimentaal-kirjanduslik dokumentalistika, paralleelmaailmade filosoofia. Lugeja peaks hoidmakinni nähtamatust ja lahti päästma turvarihmad, et tekst ta kaasa viiks, sest kirjeldatud tegelased ja maailmad on päriselt olemas. Poole raamatust moodustavad ansambli Luarvik Luarvik kunstilise juhi ja kultuskunstniku Mihkel Kleisi psühhedeelsed illustratsioonid. "Lennuki kõrval toas" on julge katse kirjeldada ohtralt paljusid abstraktse mõtte kurve ja miksida omavahel eri diskursusi võimalikult väheste piirangutega. Ja ootamatult võtab see tegevus mingisuguse alkeemilise nõidumise vormi. Tinglik reisiromaani-määratlus on kõigeks selleks andnud parima formaadi. (Sirp)

Lilleküla ajalugu 1940-1991 käsitleb suhteliselt lühikest perioodi. Minu eesmärgiks oli välja tuua selle linnaosa eripära ning seetõttu on suur tähelepanu pööratud linnaosa igapäevasele miljööle ja olustikule. Mitmeid teemasid nagu potipõllundus, eramute ehitus, sealsete käitiste tegevus, kaubandus-teenindus, hariduselu, isetegevus ja spordielu jm. valdkonnad kogu sellel perioodil on põhjalikult käsitletud. Kuna I ja II Lilleküla raamatu kogumaht on ligi 1000 lehekülge, siis praeguseks on see üks paremini läbiuuritud linnaosasid. Robert Nerman Märksõnad: Lilleküla (Tallinn) Tallinn linnaosad kodulugu linnaajalugu nõukogude aeg elanikud hooned linnamajandus tööstus ettevõtted asutused linnaplaneerimine tänavad 1940-ndad 20. saj. 2. pool

Lions-liikumisest Eestis aastatel 2009-2014

Juhani Püttseppa kirjutatud mitmetahulises lasteraamatus on iga erineva loomalapse kohta õpetlik lugu. Näiteks loos "Karupoegade lõbustuspark" kohtub perenaine tundmatu suure ja karvase elukaga, keda ta ekslikult metsseaks peab. Metssea silma kohal on ava ja sealt paistavad läbi järgmisel leheküljel olevad karupojad. Õpetlik iva väikesele lugejale seisneb selles, et alati pole silmaga nähtav see, mida sa arvad nägevat. Nendes lugudes on eriline soojus ja loodusearmastus sees. Jutud, kuidas loomalapsed liulaskmise enda jaoks avastasid, pärinevad tõsielul. Katrin Ehrlichi "südamega" joonistatud pildid lisavad looduslugudele erilise nüansi.

Kuriteopaik pakub kõige õudsemat pilti, mida Baseli komissar Hunkeler oma ametis seni on näinud... Uurimise käigus siiski selgub, et ohver on esmalt maha lastud ja siis alles aiamajakese katusepalgi külge riputatud. Juhtum muutub üha mõistatuslikumaks, sest ilmnevad jäljed, mis viivad sõjajärgsesse minevikku ja näitavad kogu mõrvalugu hoopis teise nurga alt.

Eradetektiiv Tecumseh Fox on sõprade palvel toetanud noort andekat viiulikunstnikku ning viisakusest ka kontserdile kohale tulnud. Kontsert jääb muusikule ootamatult viimaseks. Tema enesetapust vapustatud lähedased usuvad esialgu, et teo põhjustas õrnahingelise kunstiinimese meeleheide ebaõnnestunud etteaste pärast. Süüdistused ja kahtlustused, mida vastastikku loopima asutakse, tunduvad kõigile peamiselt leina väljaelamisena.