Tooted

1905. aasta demokraatlik revolutsioon oli pöördepunktiks Vene impeeriumi rahvaste ajaloos. Moodsa vabadusmõtte kandjaks sai esmakordselt ühiskonna eri kihte haarav laialdane rahvaliikumine. See raamat räägib sotsiaaldemokraatlike organisatsioonide tekkimisest Eestis ja nende võitlusest isevalitsusliku korra vastu rõhuasetusega võitlusvahenditele ning vägivalla ja terroriga seotud aspektidele. Vaatluse all on sotsialistide valmisolek relvastatud ülestõusuks, nende üleskutsed lendlehtedes ja tegelikud sammud. Autor on analüüsinud ja kirjeldanud vägivaldseid episoode linnas ja maal, mis olid suunatud mõisnike ja võimuesindajate vastu. Uurimuse juurde kuulub kroonika tähtsamatest sündmustest Eestis, Venemaal, Lätis ja Soomes aastail 1904–1907, mis tugineb uuematele käsitlustele ja on abiks raamatu peateemas orienteerumiseks. Lisatud on valik teemakohaseid dokumente, sh VSDTP kongresside otsused, Lenini tööd ja eesti sotsialistide seisukohad terrori küsimuses, samuti Eestis väljaantud ja levitatud lendlehed. Autor järeldab, et spontaanselt vallandunud kättemaksuterrori tagamõte oli mõisnike klassi ja mõisamaavalduse kaotamine, mis oli kooskõlas eesti rahva enamuse ajaloolise õigusteadvusega. Raamat on teine köide autori kolmeosalisest uurimis- ja publitseerimisprojektist "1905. aasta Eestis".

Raamatus "314 meetrit vabadust" räägitakse lühidal ja kujundlikul moel Teletorni sünni ja taassünni lugu, mille taustaks ja läbivaks teemaks üldine eesti rahva vabadusepüüdlus läbi aegade (lisaks graafiline ajatelg). Raamat algab 1991. aasta pöördeliste sündmuste kirjeldamisega, jutustatakse Nõukogude ajast ning torni taasavamisest ja seal aset leidvatest sündmustest.

Mary perekonnas olid kõik ühel nõul, et temast saab kunagi ideaalne abikaasa. Mary mure oli aga selles, et ainus mees, kellega ta oleks tahtnud abielluda, oli tunnustatud südamearst professor Roel van Rakesma. Ent algusest peale oli selge, et mehe huvi tema vastu oli pelgalt töine. Ainus, mis professorit huvitas, oli vaid südameid ravida, aga mitte murtud südameid parandada!

Raamatu autor Karmen Tamme, koolitatud kosmeetik ja jumestaja, rõhutab, et oma välimuse eest hoolitsemine peaks olema võimalikult mugav ja lihtne. Raamatusse on ta koondanud praktilisi näpunäiteid ja soovitusi, kuidas hoolitseda oma naha, näo, juuste, ripsmete, kulmude, silmade, käte, jalgade ja keha eest. Igast teemaplokist leiab vihjeid, mida oleks kasulik teada ning mida võiks ka kodus katsetada. Alati ei pea vajalikke hooldusvahendeid ostma, tõhusaid maske, koorijaid, salve jms saab ka kodus naturaalsetest koostisainetest ise kokku segada. Vastuseid saab paljudele iluküsimustele – millest võivad olla tingitud teatud iluvead või -vaevused ning kuidas neist lahti saada. Ühtlasi tutvustatakse teoses olulisemate kosmeetikumide toimeaineid, antakse nõu, kuidas iluapse vältida ning näha välja kena ja hoolitsetud igal ajal, sealhulgas ka siis, kui ei ole aega või võimalust ilusalonge külastada.

Mis juhtub, kui su elu ainsa hetkega pahupidi pööratakse? Kui su kaasa või laps sinu enda silme all õhku haihtub? Kas nad võeti taevasse või juhtus midagi muud, mida on veelgi raskem selgitada? Ja kuidas tuleks pärast säärast muserdavat sündmust oma eluga edasi minna? Nende küsimustega seisavad silmitsi elanikud Mapletoni linnakesest, kust kadus ära sadakond inimest.

Autor Margit Saluste: Mõnikord on väikeste poiste esimene sõna hoopis "auto", mitte "emme". Selle raamatuga pakun avastamist, võrdlemist, uudistamist ja miks mitte ka veidike õppimist just eelkõige tulevastele meestele. Raamat on üles ehitatud poisi ja auto vahelise dialoogina, mille käigus proovitakse sobitada sõprust ja leida teineteises sarnaseid jooni. Kas sõbrad üldse peavad olema sarnased?

Juunis 1961 külastas A. E. Hotchner St Mary haigla psühhiaatriaosakonnas oma vana sõpra Ernest Hemingwayd. See jäi nende viimaseks kohtumiseks: mõne nädala pärast lasti kirjanik koju, kus ta võttis endalt elu. Sellest viimasest vestlusest sai ühtlasi lõpp-peatükk loole, mida kirjanik oli jutustanud peaaegu kümne aasta vältel. Aastate jooksul oli Hemingway talle omasel pragmaatilisel moel rääkinud Hotchnerile üksikasjalikult nii oma afäärist, mis hävitas tema esimese abielu, romantilistest Pariisi-aastatest kui ka sellest, kuidas ta jäi ilma Hadleyst – naisest, keda võis aimata pea kõikides Hemingway loodud kirjanduslikes naistegelaskujudes ja keda ta otsis taga kogu ülejäänud elu. Juttu tuli ka seiklustest, mis tegid kirjaniku legendaarseks – sellest, kuidas ta jumalakojas impotentsusest vabanes, Aafrika metsades lennuõnnetuse läbi elas ning mõne aja pärast välja ilmus, ühes käes punt banaane ja teises pudel džinni, kuidas Francis Scott Fitzgerald talle armuasjus nõu andis ning ta Josephine Bakeriga öösel šampanjat jõi. Lõbusate seikade kõrval pajatas kirjanik ka oma inimlikest eksimustest ja elust pärast kaotatud armastust. E. Hotchneri mälestusteraamatus "Armunud Hemingway" näeme unustamatut maailmakirjanduse suurkuju sellisena, nagu tundsid teda vaid vähesed. Hotchner hoidis aga kõik välja praagitud tekstid alles ja lisas neile veel hulga uusi. Pärast seda, kui tema sõbra kohta käivad FBI salastatud materjalid avalikkusele kättesaadavaks tehti, otsustas ka Hotchner oma salajas hoitud mälestused avaldada.

Tiit Kärner (s. 1942), Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi vanemteadur, on olnud aktiivne ühiskonnaelu jälgija ja kommenteerija. Käesoleva raamatu kaante vahele on ta kogunud oma olulisemad arvamuslood ja kommentaarid aastatest 1985–2014. Osa neist on ajakirjanduses ilmunud, osa ilmub esmakordselt. Autori huvi on pälvinud haridus, päevapoliitika, valimised, demograafia, rahvusküsimus ja paljud teised Eesti igapäevaelus ettetulevad teemad.

Raamat kaasneb samanimelise näitusega Kadrioru kunstimuuseumis (24.10.2015–13.03.2016) ja käsitleb baltisaksa kunstielu ühte kõige inspireerivamat ja rahvusvahelisemat hetke, kui Eestimaale jõudsid silmapaistvad meistrid ja valgustusideed. Eesti mõtteloos tähendab 18. ja 19. sajandi vahetus kohalike publitsistide ühiskonnakriitilisi sõnavõtte ja estofiilia algust, arhitektuuris klassitsistlike mõisahäärberite ja inglise maastikuparkide rajamist. Siinses kujutavas kunstis on seda aega aga põhjust nimetada vendade Kügelgenide ajastuks. Saksa, Vene ja Balti kultuurimälus on von Kügelgenid tuntud ja teenekas sugupuu, kust pärineb mitmeid olulisi kunstnikke, kirjanikke ja haritlasi. Sellele loomingulisele dünastiale panid aluse vennad Franz Gerhard (1772–1820) ja Karl Ferdinand (1772–1832) von Kügelgen. Vendade kunstnikukarjäär algas Saksamaal Koblenzis ja Bonnis, sai täiendust kunstimetropolis Roomas ning puhkes õide Euroopa idaäärel – Riias, Tallinnas ja Peterburis. Käesolev näitus ja raamat keskenduvad vendade Kügelgenide sidemetele Eestiga, näidates neid pöördelise tähtsusega meistritena Balti kunstiloos. Vennad Kügelgenid tõid Eesti- ja Liivimaa portreekunsti ja maastikumaali valgustusaja väärtused ning uue kunstilise taseme, kuid tõstsid siinmail ka kunstnikuameti staatust tervikuna.

20. Augusti Klubi liikme Tiit Made üheksas ajalooraamat "Eestlaste vabanemise tee" võtab samm-sammult ja kronoloogiliselt kokku eestlaste taasiseseisvumise ja nõukogude okupatsioonist vabanemise ajaloolised aastad. Oli vaja ületada nii omavahelisi vastuolusid kui ka Eestisse Nõukogude okupatsiooni aastatel elama asunud venekeelse elanikkonna tugevat impeeriumimeelset vastuseisu. Osati kasutada Kremli punaste diktaatorite omavahelist võimuvõitlust, laveerida okupandi poolt üles seatud karide vahel ja mitte tähele panna tema ähvardusi. Sageli tuli olla kindlameelne kui rahvusvaheline poliitiline üldsus ei mõistnud, miks eestlased üldse peavad olema iseseisvad. Nõukogude impeeriumi lagunemist ära kasutades suutsid eestlased teist korda ühe sajandi jooksul kätte võita vabaduse, iseseisvuse ja enesemääramisõiguse. Idapiiri taguselt agressiivselt maadevallutajalt võeti veretu revanš poole sajandi pikkuse koloniseerimise ja alanduste eest. Selle raamatu sündmused hakkavad rulluma kui 1985. aasta märtsis tuli Kremlis võimule tulemärgiga kommunist Mihhail Gorbatšov, kellest sai kurjuse impeeriumi Nõukogude Liidu hauakaevaja ning lõppevad 31. augustiga 1994, kui Eestist lahkus viimane veoautotäid okupatsioonisõdureid.

Maailmameri on kõige salapärasem paik maakeral, mille sügavused on siiani suuresti läbi uurimata. "Elav ookean" viib lugeja ekskursioonile vee alla: miks ringlevad hoovused nii, nagu need ringlevad? Kuhu need üldse suunduvad? Kuidas on muutunud maailmamere vee koostis? Kui tugevalt on vesi reostunud ja kuidas see kõik mõjub tohutule hulgale elusolenditele, keda maismaaelanikud süüa armastavad? Autor kirjeldab ookeanide hämmastavat elurikkust ja selle muutumist sajandite vältel. Ookeanid seisavad praegu silmitsi enneolematu ohuga. Lisaks sellele, et me püüame mere kaladest kuni liikide väljasuremiseni päästmatult tühjaks, mõjutab see ka otseselt maismaaelanike elu. Meretaimed toodavad poole maailma hapnikust; ookeanid neelavad tohutuid süsinikdioksiidi koguseid ja aitavad elu maakeral tasakaalus hoida. Merede elurikkust illustreerivad rohked värvifotod, raamatu lisas jagab autor soovitusi, mida ja kuidas saab igaüks teha selleks, et elu maailmameres kestma jääks. Londoni Kuninglik Selts nimetas "Elava ookeani" üheks 2013. aasta viiest parimast populaarteaduslikust raamatust. Callum Roberts on merebioloog, looduskaitsja, okeanoloog ja Yorki Ülikooli teadlane. Ta on kirjutanud mitmeid ookeane ja nende seisundit käsitlevaid raamatuid; teadlasena on tema peamiseks uurimissuunaks inimmõju maailmamere ökosüsteemidele, iseäranis korallriffidele.

Eesti läbi aegade tuntuim ravitseja ja ülimenuka raamatusarja "Ellujäämise õpetus I-VIII" autor Luule Viilma (1950-2002) oli esimeste hulgas, kes julges avalikult kõnelda organismi mittetraditsioonilisest tervendamisest ja tervenemisest ning seostas füüsilisi probleeme psüühikaga. Ta oli sügavalt veendunud, et iga inimene teab ise oma haiguse põhjust, aga enamik ei teadvusta seda endale või ei tegele mõtteraviga. Luule Viilma elutöö pärandiks on tema raamatud. Tänu nendele jõudis ta palju rohkemate abivajajateni, kui oleks jõudnud ainult õpetaja, lektori või ravijana tegutsedes. Juba esimene, 1995.a. ilmunud teos oli selle ilmekaks tõestuseks ja kujunes vastu ootusi tohutult menukaks. Autori kogu kirjalik looming käsitleb selliseid teemasid nagu haigused, nende tekkepõhjused ja ümbritsevaga leppimine, andestamine ja hävitavate emotsioonidega toimetulek. Viilma raamatud selgitavad avaralt ja omanäoliselt inimese tunde- ja mõttemaailma seoseid materiaalse tasandiga, füüsilise kehaga. See Eesti alternatiivravi kuldvarasse kuuluv teos õpetab eeskätt enese mõistmist ja abistamist ning selle õpetuse kesksel kohal on andestamine kui ellujäämise alus.

Raamatus "Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku" annab kogenud tehnoloogiaajakirjanik Ashlee Vance avalikkusele esimest korda realistliku ülevaate maailma ühe hulljulgeima ettevõtja erakordsest elust ja tegevusest. Autor, kellel oli eksklusiivne võimalus rääkida nii Muski kui ka tema pereliikmete ja sõpradega, jälgib mehe teed alates karmist lapsepõlvest Lõuna-Aafrikas kuni jõudmiseni maailma äritippude hulka. Vance küsitles ligi kolmesada inimest, et panna kirja Muski maailma muutvate ettevõtete – PayPali, Tesla, SpaceXi ja SolarCity – pöörased tekkelood ning iseloomustada meest, kes on uuendanud tööstust ja süstinud sellesse tublisti uuenduslikkust, samal ajal endale hulgaliselt vaenlasi kogudes. Vance väidab, et Musk – üks kõige ebatavalisemaid ja hämmastavamaid suurkujusid ettevõtluse ajaloos – on kaasaegne kombinatsioon sellistest legendaarsetest leiutajatest ja töösturitest, nagu Thomas Edison, Henry Ford, Howard Hughes ja Steve Jobs. Rohkem kui ükski teine tänapäeva ettevõtja on Musk suunanud oma energia ja tohutu varanduse avastamaks tulevikku, mis on rikas ja sama kaugeleulatuv nagu teadusliku fantastika kuldaja visionääride unistused.

Energeetiliste venitustega saab suurepäraselt organismi tervendada, vormis ja toonuses hoida ning täiendavaid jõuvarusid avada. Energeetiliste venituste tehnika on ainulaadne, lihtne ja jõukohane igas eas inimesele. Selle raamatu abil suudate liigse pingutuseta omandada paindlikkuse, ilu ja pikaealisuse saavutamiseks vajalikud harjutused – tunnetate teadvustatud liigutuste tervendavat mõju, tutvute asjatundliku venituse energeetiliste meetoditega, õpite graatsiliselt ja sujuvalt liikuma.

Kirjanik Tõnu Õnnepalu veetis 2007. aasta sügisel kuu aega Brüsseli lähedal Flandrias vanas majas, kus mõned toad olid mõeldud külalistubadeks kirjanikele. Käesolev raamat ongi seal kirjutatud, kuid Õnnepalu ei kirjuta sugugi ainult Flandriast, kuigi ka sellest maast, selle keelest, ajaloost ja kirjanike maja lähimast ümbrusest saab nii mõndagi teada. Õnnepalu mõtiskleb mineviku ja oleviku, maa-ja linnaelu, Eesti ja Euroopa, üksinduse ja suhtlemise, kirjanduse ja elu üle. Ta vaatab looduse muutumist oma lähemas ümbruses ja kirjeldab seda väga haaravalt. Tõnu Õnnepalu on üks neid Eesti kirjanikke, kelle mõtisklusi on tõepoolest huvitav lugeda, tema keel on väga ilus, loomulik ja voolav, ta mõttekäigud on haaravad ja teadmised laialdased. See on raamat, mis pakub lugemismõnu ja ka ajendit järelemõtlemiseks...

Helen Oyeyemi (snd 1984) mitmekihiline ja lummav romaan "Härra Fox" on ennekõike Sinihabeme teema variatsioon. Tuntud kirjanik härra Fox ei suuda hoiduda oma kangelannade tapmisest. Teda ei saa aidata ka tema naine Daphne. Alles siis, kui elustub kirjaniku väljamõeldud muusa Mary Foxe, võtab lugu uue pöörde. Mary kutsub härra Foxi mängima, mitmesuguseid rolle täitma. Tahes-tahtmata sekkub nende mängudesse ka Daphne. Oyeyemi ühendab meisterlikult folkloori ja tegelikkust. Nii põimib ta härra Foxi, Mary ja Daphne kummalisse armukolmnurka mitmesuguseid lugusid, ent nende kõigi põhiteemaks on meeste ja naiste suhted, domineerimine ja allumine. Läbivaks motiiviks on ka rebased ja rebaslikkus.

Helen Olajumoke Oyeyemi on Nigeerias sündinud inglise kirjanik. Ta avaldas oma esimese romaani "The Icarus Girl" juba 20-aastaselt. See teos käsitles siiruse ning kirglikkusega kultuuride ja põlvkondade vahelisi vastuolusid. 2011. aastal ilmunud "Härra Fox" on Oyeyemi kolmas romaan. 

aak Känd (sünd. 1955) on kutsumuselt õpetaja, askeldaja ja jutumees – õpetab matemaatikat ja bridži, koostab ja viib läbi õpilaste mälumänge, jutustab lugusid ja muinasjutte, koostab ristsõnu, korraldab ja esineb kirjandusüritustel, tõlgib vene keelest David Samoilovit ja luuletab ka ise. Luuletanud on Jaak lapsepõlvest saati, aga innukamalt viimased kolm aastat, alates 2012. a. kevadest, kui võitis Poetry Slam’i Eestis. Kogusse valitud luuletused on pärit peamiselt aastatest 2012-2015. Varem on Jaagult ilmunud mõned luuletused kogumikus "Sõnaga näkku" (2. osa, 2014).

Ants Antsoni elulooraamat

Soome kirjaniku Katri Lipsoni kauaoodatud teine romaan on nagu salapärane kangas, mille lõimelõngad põimuvad ümber «Jäätisemüüja» filmi. Romaani tegevustik leiab aset peamiselt 1940.–1960. aastate Tšehhoslovakkias. Käimas on filmivõtted ja režissöör on lagedale tulnud hullumeelse mõttega teha film stsenaariumita, et osatäitjatel poleks aimugi, mis nende tegelasi ees ootab. Näitlejad peavad oma tegelaste elulood ise välja mõtlema ja need ühtlasi ka läbi mängima. Mida enam nad rolli sisse elavad, seda hägusemaks muutub piir elu ja selle kujutamise vahel, kuni väljamõeldis seguneb tegelikkusega ja ühte pole enam võimalik teisest eristada. Raamat viib lugeja lõputule põgenemisele proua Nĕmcová majja, kinosaali, Prahasse ja Göteborgi ning viimaks postkasti juurde, kuhu saabub lakkamatult Milenale adresseeritud kirju.

Ajaloo taevavõlvil on Jeanne d'Arc üks eredaimaid tähti. Tema lugu on tuttav kõigile: talutüdruk kuuleb taevalikke hääli, mis teevad talle ülesandeks võtta Prantsusmaa tagasi inglastest sissetungijate käest. Mehe kombel soomusrüüd kandes asub ta armee etteotsa, päästab Orléans'i linna inglaste piiramisrõngast ning laseb dofääni Prantsusmaa kuningaks kroonida. Kuid peagi langeb ta inglaste liitlaste kätte vangi ja antakse neile üle. Ta põletatakse ketserina Roueni turuplatsil tuleriidal, ent tema legendi tappa on hoopis raskem. Peaaegu viissada aastat hiljem tunnustab katoliku kirik Jeanne'i mitte kui pelgalt kangelannat, vaid kui pühakut. Tunnustatud ajaloolane Helen Castor äratab selles raamatus ellu Jeanne'i ja tema kaasaegsed, viies lugeja otse viieteistkümnenda sajandi tormiliste ja veriste sündmuste keerisesse ning andes kaasakiskuva ülevaate ühe erakordse noore naise lühikesest, ent hämmastavast elust ja tema ajastust.

Romaanis "Jõgi" on peategelaseks Aksel, kes ihkab saada muusikuks, kuid minevik ja tunded heidavad teele tõkkeid. Lisaks tekitab segadust mitme tugeva naise kohalolek tema elus. Tulemuseks tunnete segapundar, haavatavus ja ... muusika. "Jõgi" on järg autori varasemale romaanile "Muusikale", mis on ilmunud eesti keeles 2012.aastal.

Raamatus “Joonista valgus” jagab varalahkunud armastatud muusik Lea Dali Lion lugejatega oma kogemust alates hetkest, kui tal diagnoositi rinnavähk, selle ravist ja tervenemisprotsessist ning silmiavavaid spirituaalseid taipamisi, mida see periood tema jaoks kaasa tõi. Siin on nii karmi reaalsust kui kaunist sügavat vaimsust. Lea kirjeldab detailselt keemiaraviga seotud vaevusi ja samal ajal toimuvatest vaimseid õppetunde ning kogemusi nähtamatu maailmaga, mida ta nimetab pärismaailmaks.

Jutukogus on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani. Salapärased paharetid kõnnivad linnatänavail ja röövivad inimestelt nägusid. Külanõid joodab pahaaimavatele külalistele ja iseendale sisse nõiajooki, mis toob kaasa ootamatuid tagajärgi. Igatsuselinnud neelavad inimesi, näkid varastavad suplejailt kehaosi ja toimub palju muud.

40+ uhket, mitmekülgset ja kergestiteostatavat soengut – igaks päevaks või erilisteks puhkudeks – soengustilistilt Rubi Jonesilt. Rubi Jones on New York Citys elav vabakutseline juuksur. Tema juuksurikarjäär algas Bumble & Bumble’is, ühes kõige prestiižsematest salongidest New Yorgis. 2011. aastal viis toimetajakarjäär ta Prantsusmaale, Pariisi. Aastal 2014 kolis ta tagasi New York Citysse, kus ta jätkab soengute valmistamist ajakirjadele, reklaamikampaaniateks ja eraklientidele.

Suhtlemine on kõige tähtsam – kui sa ei suhtle, siis ka ei juhtu midagi, ja lood jäävad tulemata. Reisides kogetakse midagi, mida muidu ei tunnetata. Juhuslikult juhtub – selles on enam mõttetera ja õpetlikkust, kui aimata oskame. Aega peab olema. Üha enam valdab mind viimasel ajal tunne, et ajas on kõik kinni, täpsemini selles, kuidas me oma aega kulutame. Kiirus tapab kõik: muudab ümbritseva halliks, inimesed asjadeks, asjad rahaks ja tunded olematuks. Eelkõige kajastavad need lood soome-ugri rahvaste olukorda ja olustikku, tehes seda nii, nagu reisiraamatud või õpikud ei tee. Nende abil võib mõista Venemaa soome-ugri aladel valitsevat õhustikku ja mõtteviise. Hõimurahvaste juurde jõudmiseks pole kunagi hilja.

Vene ulmeruumis on Arkadi ja Boriss Strugatski täiesti unikaalses staatuses. Neid jäljendatakse, nende teostele kirjutatakse järgesid, nendega polemiseeritakse ja vaieldakse oma teostes. Nende üks olulisemaid mõtteliselt seotud tsükleid on saanud nimeks Keskpäeva maailm. Nagu Amber, heidab see maailm lõputult varjusid, peegeldusi, tekitab iseenda kloone. Kogumik "Keskpäeva varjud" seob ühte viis lugu nende Keskpäeva maailmast – kaks nende endi lühiromaani "Kauge Vikerkaar" ja "Poiss põrgust", ning kolm järge või töötlust teistet autoritelt, kes seda maailma igaüks oma nurga alt täiendavad või ümber teevad.

Natalie Meg Evansi esikromaan „Kleidivaras“ viib lugeja 1930. aastate Pariisi kõrgmoeloojate armutusse maailma. Romaani peategelaseks on terane ja hakkaja Alix Gower, kelle unistuseks on saada sama edukaks moeloojaks nagu Coco Chanel. Alixil on imetlusväärne anne: ta suudab kopeerida ükskõik milliseid kõrgmoe kavandeid, olles neile üksnes põgusa pilgu heitnud. Tänu sellele oskusele saab ta tööd ühes Pariisi edukaimas moemajas. Peatselt tõmmatakse ta aga kõrgmoetööstuse varjatud petuskeemide rägastikku. Samal ajal vaevavad Alixit vastuseta jäänud küsimused oma perekonnaloo kohta. Kuidas suri tema vanaisa, kes on tema tõeline isa ja kes on salapärane väljapressija, kes mineviku arvelt rikastuda püüab? Kui Alix kohtub sümpaatse inglise sõjareporteri Verrian Havilandiga ja minevikusaladused hakkavad tasapisi ilmsiks tulema, taipab ta, et piisab vähimastki väärsammust – või vale inimese usaldamisest – ja tema elu võib õmblustest lahti käriseda.

Soome saatkonna hoone Tallinnas Kohtu tänaval on olnud erakordselt huvitava ajaloo näitelava. Soome ostis Tallinnas Toompeal paikneva maja Eesti riigimehelt Konstantin Pätsilt 1926. aastal. Teise maailmasõja ajal oli maja Saksa SS-i valduses, seal hoiti ka Vene sõjavange. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal sai Soome 22. juunil 1993 oma saatkonnahoone tagasi. Raamat jutustab Soome esinduse loo alates 1918. aastast kuni tänapäevani. Teoses on kasutatud intervjuusid ja saadikute eraarhiive. See allikmaterjal on olnud Eestis tänini tundmatu. Nõnda on raamat uus pilk Eesti ajaloole kahe sõja vahel ning samas huvipakkuv ülevaade Soome ja Eesti suhetest, mida on iseloomustanud tugev ajalooline side ja mitmekülgne koostöö. Eesti iseseisvus on Soomele oluline. Raamatu autor Jussi Pekkarinen töötab Soome välisministeeriumis. Ta on kirjutanud mitmeid käsitlusi Soome lähiminevikust, aga ka Soome Moskva, Oslo ja Londoni saatkondade ajalood.

Näidend ebatavalisest ehk siis "kõrgemast" kohtust, kus süüalustena astuvad esile süsteemi kõige rohkem mõjutavad tegelased. Kusjuures ainult üks neist on nõus võtma süüd enda peale. Ja millised tagajärjed sel on?

Roosa Udu humoorikas-irooniline debüütraamat viib lugeja 1988. Aasta sügisesse, keskendudes kahele sõnavõtule – Trivimi Velliste kõnele "Eestimaa laulul" ja Edgar Savisaare ettekandele Rahvarinde asutamiskongressil. Põgusalt käsitletakse neile eelnenud ja järgnenud sündmusi ning heidetakse pilk tolleaegsesse ajakirjandusse. Raamatus on juttu ka ajast 25 aastat hiljem, mil parasjagu seisavad ees 2013. aasta kohalikud valimised. Lugejal on võimalik otsustada, kui palju on säilinud või muutunud laulva revolutsioon aegsed ideaalid ja püüdlused. Roosa Udu raamat on heaks teejuhiks noortele, kellel neist pöördelistest aegadest on vaid ähmane ettekujutus, samas mõnusaks meenutuseks kõigile, kes need sündmused ise läbi on elanud.

Raamatus "Kus on tuukri koduke?" on naljakad luuletused lastele.

"Küttepuuvargad" on salaselts Rampsu seitsmes juhtum ja selle tegevus leiab aset talvises Supilinnas, kus keegi varastab kuuridest küttepuid.

Lugeja hoiab käes juba autori kolmandat raamatut Punaarmee 8. eesti laskurkorpuse sõjateest Teises maailmasõjas. 2014. aastal ilmunud kaks raamatut jutustavad laskurkorpuse sõdimistest Velikije Lukis ja Kuramaal. Kolmas raamat seob need sündmused omavahel ja täidab vahepealse tühimiku. Käesolev raamat jutustab laskurkorpuse pooleteiseaastasest istumisest Venemaal rinde tagalas, tema teekonnast tagasi Eestisse, rollist Tallinna vallutamisel ja katsumustest Saaremaal. Erilist tähelepanu on pööratud Emajõe forsseerimisele, sündmustele Tallinnas 22. septembril 1944, Tehumardi öölahingule ja Vintri dessandile, mida on käsitletud suure põhjalikkusega, samuti on antud ülevaade nende sündmuste kajastamise muutumisest läbi aegade. Korpuse tagalasistumist ja rindetegevust on näidatud nii juhtkonna, ohvitseride kui ka lihtsate sõjameeste seisukohalt. Lisaks asjaosaliste mälestuskatketele on raamatus rohkesti kasutatud ka seni avaldamata fotosid ja joonistusi.

Ustav-Esko Mikelsaare romaanide tugev külg on detailirikas olustiku ja ajaloolise tagamaa tundmine. Seetõttu kuulub tema looming realistliku kirjanduse poolele. "Lennuvaade kääpale" on hea ja puhas perekonnaromaan, intensiivse romantilise motiiviga realistlik olustikumaaling: iseseisvunud noor mees hakkab igatsema ja otsima elukaaslast, kes asendaks endist kodusoojust, ta leiabki hingesugulase, kuid kahjuks teise mehe naise. Taustaks hingeelulistele voogamistele on peategelase asjaliku töömehepõlve kirjeldamine. Sõnastus on energiline, asjalik, ent ka poeetiline.

Rita Laube kirjutas raamatu sel ajal, kui ta tegeles rasketes peresuhetes olevate lastega. Autor kirjeldab loomulikku õppimist, mida ta koges oma last jälgides, lastega Spiel- und Lernortis töötades, ning loob pildi, kuidas igas vanuses inimesed võiksid Spiel- und Lernortile sarnastes keskustes uudishimust ja huvist lähtuvalt õppida. Autor pöördub raamatu alguses lugejate poole. Armsad lugejad, juba mõnda aega tegelen ma õppimise-teemaga. Esialgu valmis diplomitöö kavand, sellele järgnes diplomitöö. Nüüd hoiate käes mu raamatut. Raamatus kirjeldan ma loomulikku, ürgselt omast, salapärast, rõõmu täis, aktiivset õppimist, mida iga inimene endas kannab. Õppimine on mäng – kütkestav, loov, hästi tuttav. See on ühine, vastutustundlik ja vaba tegutsemine. See on spirituaalne, terviklik läbielamine ja intuitiivne tajumine. Seda ei tohi segada. Inimene säilitab selles loomulikkuses oma eheduse, oma vabaduse, oma usalduse ja oma väärikuse. Lapsed ja noored kogevad, et nad kuuluvad selle juurde. Nad tahavad vastastikust jagamist ja kontakti üksteisega. Kool kui institutsioon takistab loomuliku õppimise protsessi. Kooli osatähtsus väheneb. Kooli üle diskuteeritakse palju ja tehakse pidevalt muudatusi. Haridussüsteem ja riigikontroll suruvad maha tõeliselt loomuliku õppeprotsessi. Me lepime koolisüsteemiga. Koolis kasvatatakse lapsi ühiskonna hüvesid teenima.

Üle 80 romaani on mahutatud nend 88 leheküle peale. See on maailma tihedaim raamat. Tarvis on vaid pisut ise juurde mõelda. Me saame hakkama. Ja kui ei saa, siis oleme vähemalt proovinud.

Tšiili luule valimik "Vientos del sur. Lõunatuuled" sisaldab viie Tšiili tuntud autori – Gabriela Mistral, Pablo Neruda, Vicente Huidobro, Nicanor Parra ja Rodrigo Lira – luuletusi kahes keeles: hispaaniakeelsed originaalid ja eestikeelsed tõlked.

Raamatus keskendutakse UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kantud väikesaare – Kihnu – pärandile. Tähelepanu all on tunduvalt laiem teemadering kui Kihnu traditsiooniline arhitektuur. Kogumiku lähtepunktiks said saarel läbiviidud välitööd. Algtõuke selleks andis Kihnu vallavalitsuse huvi koguda teavet valla territooriumile jääva taluarhitektuuri ning selle väärtuste kohta.

„Maailma ajalugu” annab üha enam üleilmastuva maailma kodanikule ülevaatliku teadmise tähtsamatest ajaloosündmustest ja ajaloolistest isikutest. Soomes juba 11. trükini jõudnud teos käsitleb kogu maailma ajalugu alates esiajaloost kuni nüüdisajani ja vaatluse all pole üksnes poliitiline ajalugu, vaid ka majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu. Sel moel pakub raamat konkreetsete ajalooepisoodide mõistmiseks vajaliku konteksti ja aitab saada aru, kuidas üks või teine sündmus omavahel seotud on. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on usaldusväärne info omaette väärtus. Professor Seppo Zetterbergi toimetatud „Maailma ajalugu“ on just selliseks usaldusväärseks teejuhiks möödaniku tundmaõppimisel ja mõtestamisel. Raamatu tugevuseks on esinduslik autorkond, maailma ajaloo erinevate perioodide pädev käsitlus ja ladus kirjutamislaad. Eraldi väärivad esiletõstmist raamatu väga sobivalt valitud illustratsioonid ja kaardid, mis koos põhitekstiga moodustavad orgaanilise terviku, ning tasemel eestindus. Tõnu Tannberg Tartu Ülikooli ajalooprofessor Maailma sündmusterohke ajaloo paigutamine ühe raamatu kaante vahele pole lihtne ülesanne, kuna seab autorid keeruliste valikute ette: kuidas säilitada tasakaal kaugemas ajas ja meist kaugemates piirkondades ning lähiminevikus ja lähipiirkondades asetleidnud sündmuste vahel. Soome ajaloolaste kollektiiv on selle keerulise ülesandega igati edukalt toime tulnud, andes meile koondpildi maailma ajaloo olulisematest sündmustest ning nende sündmuste käigus esiletõusnud inimestest. David Vseviov Eesti Kunstiakadeemia ajalooprofessor Raamatu peatoimetaja Seppo Zetterberg (s. 1945) on töötanud üldajaloo professorina Helsingi Ülikoolis 1982–1988 ja Jyväskylä Ülikoolis 1997–2010. Aastatel 1994–1996 oli ta Soome Instituudi juhataja Eestis. Ta on Soome Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli audoktor ja Õpetatud Eesti Seltsi auliige.

Maccheroni! Macaroni! Spaghetti! Itaalia kirg ja tunnetus selle parimal moel ja läbi katsetatud ülima süstemaatilise põhjalikkusega. Autoriks on kauaaegne toiduõpetaja Kaie Mei, kelle retsepte võib alati raudkindlalt usaldada – need õnnestuvad iga kell! Pastamaailm avaneb me ees kogu võlus. Esimestel lehekülgedel saab laiendada oma teadmisi, edasi järgneb kümneid pastaretsepte, mis on jaotatud aastaaegade kaupa. Eraldi osa on klassikalistel pastaroogadel. Sophia Lorenile see raamat meeldiks.