Tooted

1905. aasta demokraatlik revolutsioon oli pöördepunktiks Vene impeeriumi rahvaste ajaloos. Moodsa vabadusmõtte kandjaks sai esmakordselt ühiskonna eri kihte haarav laialdane rahvaliikumine. See raamat räägib sotsiaaldemokraatlike organisatsioonide tekkimisest Eestis ja nende võitlusest isevalitsusliku korra vastu rõhuasetusega võitlusvahenditele ning vägivalla ja terroriga seotud aspektidele. Vaatluse all on sotsialistide valmisolek relvastatud ülestõusuks, nende üleskutsed lendlehtedes ja tegelikud sammud. Autor on analüüsinud ja kirjeldanud vägivaldseid episoode linnas ja maal, mis olid suunatud mõisnike ja võimuesindajate vastu. Uurimuse juurde kuulub kroonika tähtsamatest sündmustest Eestis, Venemaal, Lätis ja Soomes aastail 1904–1907, mis tugineb uuematele käsitlustele ja on abiks raamatu peateemas orienteerumiseks. Lisatud on valik teemakohaseid dokumente, sh VSDTP kongresside otsused, Lenini tööd ja eesti sotsialistide seisukohad terrori küsimuses, samuti Eestis väljaantud ja levitatud lendlehed. Autor järeldab, et spontaanselt vallandunud kättemaksuterrori tagamõte oli mõisnike klassi ja mõisamaavalduse kaotamine, mis oli kooskõlas eesti rahva enamuse ajaloolise õigusteadvusega. Raamat on teine köide autori kolmeosalisest uurimis- ja publitseerimisprojektist "1905. aasta Eestis".

Raamatus "314 meetrit vabadust" räägitakse lühidal ja kujundlikul moel Teletorni sünni ja taassünni lugu, mille taustaks ja läbivaks teemaks üldine eesti rahva vabadusepüüdlus läbi aegade (lisaks graafiline ajatelg). Raamat algab 1991. aasta pöördeliste sündmuste kirjeldamisega, jutustatakse Nõukogude ajast ning torni taasavamisest ja seal aset leidvatest sündmustest.

Raamatu autor Karmen Tamme, koolitatud kosmeetik ja jumestaja, rõhutab, et oma välimuse eest hoolitsemine peaks olema võimalikult mugav ja lihtne. Raamatusse on ta koondanud praktilisi näpunäiteid ja soovitusi, kuidas hoolitseda oma naha, näo, juuste, ripsmete, kulmude, silmade, käte, jalgade ja keha eest. Igast teemaplokist leiab vihjeid, mida oleks kasulik teada ning mida võiks ka kodus katsetada. Alati ei pea vajalikke hooldusvahendeid ostma, tõhusaid maske, koorijaid, salve jms saab ka kodus naturaalsetest koostisainetest ise kokku segada. Vastuseid saab paljudele iluküsimustele – millest võivad olla tingitud teatud iluvead või -vaevused ning kuidas neist lahti saada. Ühtlasi tutvustatakse teoses olulisemate kosmeetikumide toimeaineid, antakse nõu, kuidas iluapse vältida ning näha välja kena ja hoolitsetud igal ajal, sealhulgas ka siis, kui ei ole aega või võimalust ilusalonge külastada.

Mis juhtub, kui su elu ainsa hetkega pahupidi pööratakse? Kui su kaasa või laps sinu enda silme all õhku haihtub? Kas nad võeti taevasse või juhtus midagi muud, mida on veelgi raskem selgitada? Ja kuidas tuleks pärast säärast muserdavat sündmust oma eluga edasi minna? Nende küsimustega seisavad silmitsi elanikud Mapletoni linnakesest, kust kadus ära sadakond inimest.

Autor Margit Saluste: Mõnikord on väikeste poiste esimene sõna hoopis "auto", mitte "emme". Selle raamatuga pakun avastamist, võrdlemist, uudistamist ja miks mitte ka veidike õppimist just eelkõige tulevastele meestele. Raamat on üles ehitatud poisi ja auto vahelise dialoogina, mille käigus proovitakse sobitada sõprust ja leida teineteises sarnaseid jooni. Kas sõbrad üldse peavad olema sarnased?

Tiit Kärner (s. 1942), Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi vanemteadur, on olnud aktiivne ühiskonnaelu jälgija ja kommenteerija. Käesoleva raamatu kaante vahele on ta kogunud oma olulisemad arvamuslood ja kommentaarid aastatest 1985–2014. Osa neist on ajakirjanduses ilmunud, osa ilmub esmakordselt. Autori huvi on pälvinud haridus, päevapoliitika, valimised, demograafia, rahvusküsimus ja paljud teised Eesti igapäevaelus ettetulevad teemad.

Kolmas 60+ terviseraamat meestest ja meestele täidab eriti suurt lünka, sest mehe tervisele suunatud kirjandust annab tikutulega otsida. Tervisehädad ei kimbuta paraku ainult vanemas eas mehi, probleeme on enamikul täisealistel Eesti meestel. Raamatu teemad sobivad kõigile, kes juba hilisemas küpsuseas. Peamised lood on mehe elukaarega seotud – kõneletakse muidugi südamest, aga mehel on ka teine, palju õrnem süda ehk eesnääre. Vastuse saab ka küsimus, mida teha, kui erektsioon kipub meest alt vedama. Eesti tippspetsialistid räägivad terviseohtlikust vööümbermõõdust, kiilanemisest, liighigistamisest, hemorroididest ja küüneseenest. Tähelepanu pööratakse mehe hingelisele vananemisele. Juttu tuleb nii hallinevast peast kui ka sellest, kas mehe stress erineb naise omast. Raamatust leiab ülevaate depressioonist ja selle ilmingutest ning alkoholismist. Kõne all on meest räsiv mineraali- ja vitamiinipuudus, aga näiteks ka küsimus, kas sport ja õlu ning jõujoogid sobivad kokku. Kogumikust leiab tunnustatud arstide – dr Rein Vahisalu, dr Lembit Mehilase, dr Jüri Enneti, dr Kristjan Pommi, dr Toomas Tamme, dr Gennadi Timbergi, dr Oksana Zahharova, dr Sergei Tiganiku, dr Tanel Muuli, dr Imre Rammuli, dr Triin Egliti jpt nõuandeid ning kommentaare. Psühholoogid Voldemar Kolga ja Toivo Niiberg annavad nõu, kuidas tulla toime, kui mehe hing on haige. Spetsiaalselt raamatu tarvis on kirjutatud patsiendilood.

"Dialoogid loomulikust religioonist" on mitmehäälne kirjanduslik meistriteos. Selles uuritakse, kas me saame maailma vaatlemise põhjal järeldada midagi Jumala olemise ja olemuse kohta ning kas see, mida Jumala kohta usutakse, on kooskõlas sellega, mida me maailma kohta teame. Eruditsiooniküllane "Loomulik usundilugu" vaatleb jumalausu juuri inimese tunnetes ning järgib religiooni kõikumisi salliva, kuid vastuolulise polüteismi ning dogmaatilise monoteismi vahel. Raamatule on lisatud Hume'i lühike autobiograafia ning esseed "Ebausust ja entusiasmist", "Enesetapust" ja "Hinge surematusest".

Raamat kaasneb samanimelise näitusega Kadrioru kunstimuuseumis (24.10.2015–13.03.2016) ja käsitleb baltisaksa kunstielu ühte kõige inspireerivamat ja rahvusvahelisemat hetke, kui Eestimaale jõudsid silmapaistvad meistrid ja valgustusideed. Eesti mõtteloos tähendab 18. ja 19. sajandi vahetus kohalike publitsistide ühiskonnakriitilisi sõnavõtte ja estofiilia algust, arhitektuuris klassitsistlike mõisahäärberite ja inglise maastikuparkide rajamist. Siinses kujutavas kunstis on seda aega aga põhjust nimetada vendade Kügelgenide ajastuks. Saksa, Vene ja Balti kultuurimälus on von Kügelgenid tuntud ja teenekas sugupuu, kust pärineb mitmeid olulisi kunstnikke, kirjanikke ja haritlasi. Sellele loomingulisele dünastiale panid aluse vennad Franz Gerhard (1772–1820) ja Karl Ferdinand (1772–1832) von Kügelgen. Vendade kunstnikukarjäär algas Saksamaal Koblenzis ja Bonnis, sai täiendust kunstimetropolis Roomas ning puhkes õide Euroopa idaäärel – Riias, Tallinnas ja Peterburis. Käesolev näitus ja raamat keskenduvad vendade Kügelgenide sidemetele Eestiga, näidates neid pöördelise tähtsusega meistritena Balti kunstiloos. Vennad Kügelgenid tõid Eesti- ja Liivimaa portreekunsti ja maastikumaali valgustusaja väärtused ning uue kunstilise taseme, kuid tõstsid siinmail ka kunstnikuameti staatust tervikuna.

Edukus, raha, tõeline armastus ja elu, mida oled alati igatsenud. Paljud meist on pannud oma lootuse neile asjadele, uskudes, et neis peitub õnne võti, aga hinge on pugenud siiski kahtlus, kas need suudavad oma lubadusi täita. Pole ime, et tunneme end eksinud, üksildase, pettunud ja pahasena. On vaid üks Jumal, kes suudab meie igatsused täielikult rahuldada. Praegu on suurepärane aeg temaga uuesti või ka esimest korda kohtuda. Raamatus "Ebajumalad" näitab Timothy Keller meile, kuidas piisav arusaamine Piiblist toob päevavalgele ilustamata tõe meie ühiskonna ja meie oma südame ideaalide kohta. See sõnum kinnitab Kelleri kui kriitilise mõtleja ja pastori mainet ning kõlab väga kohasel ajal. Kelleri tarkus ja Piiblist arusaamine, mida serveeritakse selge, kaasahaarava sulejooksuga, võib aidata kindlaks teha oma südame ebajumalad ning asendada nende tühjad lubadused lootusega usus.

Eesti ja Läti on lähedased naaberriigid, mida ühendab nii ajaloopärand kui ka samalaadsed traditsioonid ja arusaamad. Meie keeled küll erinevad, kuigi öeldu sisu on tihtilugu väga sarnane – nii eestlased kui lätlased saavad aru, mida tähendab ahju taga konutada, hambaid varna riputada või jalgu selga võtta. Sõnaraamat on hea abiline eesti keelest tõlkijatele ning kõigile neile, kes soovivad eesti või läti keelega lähemalt tutvuda. Eesti-läti sõnaraamatus on üle 40 000 märksõna. Põhjalik ja tänapäevane väljaanne sisaldab keelenäiteid ja grammatilist teavet ning abistab kasutajat nii eesti keelest läti keelde tõlkimisel kui ka mõlema keele õppimisel.

20. Augusti Klubi liikme Tiit Made üheksas ajalooraamat "Eestlaste vabanemise tee" võtab samm-sammult ja kronoloogiliselt kokku eestlaste taasiseseisvumise ja nõukogude okupatsioonist vabanemise ajaloolised aastad. Oli vaja ületada nii omavahelisi vastuolusid kui ka Eestisse Nõukogude okupatsiooni aastatel elama asunud venekeelse elanikkonna tugevat impeeriumimeelset vastuseisu. Osati kasutada Kremli punaste diktaatorite omavahelist võimuvõitlust, laveerida okupandi poolt üles seatud karide vahel ja mitte tähele panna tema ähvardusi. Sageli tuli olla kindlameelne kui rahvusvaheline poliitiline üldsus ei mõistnud, miks eestlased üldse peavad olema iseseisvad. Nõukogude impeeriumi lagunemist ära kasutades suutsid eestlased teist korda ühe sajandi jooksul kätte võita vabaduse, iseseisvuse ja enesemääramisõiguse. Idapiiri taguselt agressiivselt maadevallutajalt võeti veretu revanš poole sajandi pikkuse koloniseerimise ja alanduste eest. Selle raamatu sündmused hakkavad rulluma kui 1985. aasta märtsis tuli Kremlis võimule tulemärgiga kommunist Mihhail Gorbatšov, kellest sai kurjuse impeeriumi Nõukogude Liidu hauakaevaja ning lõppevad 31. augustiga 1994, kui Eestist lahkus viimane veoautotäid okupatsioonisõdureid.

Maailmameri on kõige salapärasem paik maakeral, mille sügavused on siiani suuresti läbi uurimata. "Elav ookean" viib lugeja ekskursioonile vee alla: miks ringlevad hoovused nii, nagu need ringlevad? Kuhu need üldse suunduvad? Kuidas on muutunud maailmamere vee koostis? Kui tugevalt on vesi reostunud ja kuidas see kõik mõjub tohutule hulgale elusolenditele, keda maismaaelanikud süüa armastavad? Autor kirjeldab ookeanide hämmastavat elurikkust ja selle muutumist sajandite vältel. Ookeanid seisavad praegu silmitsi enneolematu ohuga. Lisaks sellele, et me püüame mere kaladest kuni liikide väljasuremiseni päästmatult tühjaks, mõjutab see ka otseselt maismaaelanike elu. Meretaimed toodavad poole maailma hapnikust; ookeanid neelavad tohutuid süsinikdioksiidi koguseid ja aitavad elu maakeral tasakaalus hoida. Merede elurikkust illustreerivad rohked värvifotod, raamatu lisas jagab autor soovitusi, mida ja kuidas saab igaüks teha selleks, et elu maailmameres kestma jääks. Londoni Kuninglik Selts nimetas "Elava ookeani" üheks 2013. aasta viiest parimast populaarteaduslikust raamatust. Callum Roberts on merebioloog, looduskaitsja, okeanoloog ja Yorki Ülikooli teadlane. Ta on kirjutanud mitmeid ookeane ja nende seisundit käsitlevaid raamatuid; teadlasena on tema peamiseks uurimissuunaks inimmõju maailmamere ökosüsteemidele, iseäranis korallriffidele.

Eesti läbi aegade tuntuim ravitseja ja ülimenuka raamatusarja "Ellujäämise õpetus I-VIII" autor Luule Viilma (1950-2002) oli esimeste hulgas, kes julges avalikult kõnelda organismi mittetraditsioonilisest tervendamisest ja tervenemisest ning seostas füüsilisi probleeme psüühikaga. Ta oli sügavalt veendunud, et iga inimene teab ise oma haiguse põhjust, aga enamik ei teadvusta seda endale või ei tegele mõtteraviga. Luule Viilma elutöö pärandiks on tema raamatud. Tänu nendele jõudis ta palju rohkemate abivajajateni, kui oleks jõudnud ainult õpetaja, lektori või ravijana tegutsedes. Juba esimene, 1995.a. ilmunud teos oli selle ilmekaks tõestuseks ja kujunes vastu ootusi tohutult menukaks. Autori kogu kirjalik looming käsitleb selliseid teemasid nagu haigused, nende tekkepõhjused ja ümbritsevaga leppimine, andestamine ja hävitavate emotsioonidega toimetulek. Viilma raamatud selgitavad avaralt ja omanäoliselt inimese tunde- ja mõttemaailma seoseid materiaalse tasandiga, füüsilise kehaga. See Eesti alternatiivravi kuldvarasse kuuluv teos õpetab eeskätt enese mõistmist ja abistamist ning selle õpetuse kesksel kohal on andestamine kui ellujäämise alus.

Energeetiliste venitustega saab suurepäraselt organismi tervendada, vormis ja toonuses hoida ning täiendavaid jõuvarusid avada. Energeetiliste venituste tehnika on ainulaadne, lihtne ja jõukohane igas eas inimesele. Selle raamatu abil suudate liigse pingutuseta omandada paindlikkuse, ilu ja pikaealisuse saavutamiseks vajalikud harjutused – tunnetate teadvustatud liigutuste tervendavat mõju, tutvute asjatundliku venituse energeetiliste meetoditega, õpite graatsiliselt ja sujuvalt liikuma.

Helen Oyeyemi (snd 1984) mitmekihiline ja lummav romaan "Härra Fox" on ennekõike Sinihabeme teema variatsioon. Tuntud kirjanik härra Fox ei suuda hoiduda oma kangelannade tapmisest. Teda ei saa aidata ka tema naine Daphne. Alles siis, kui elustub kirjaniku väljamõeldud muusa Mary Foxe, võtab lugu uue pöörde. Mary kutsub härra Foxi mängima, mitmesuguseid rolle täitma. Tahes-tahtmata sekkub nende mängudesse ka Daphne. Oyeyemi ühendab meisterlikult folkloori ja tegelikkust. Nii põimib ta härra Foxi, Mary ja Daphne kummalisse armukolmnurka mitmesuguseid lugusid, ent nende kõigi põhiteemaks on meeste ja naiste suhted, domineerimine ja allumine. Läbivaks motiiviks on ka rebased ja rebaslikkus.

Helen Olajumoke Oyeyemi on Nigeerias sündinud inglise kirjanik. Ta avaldas oma esimese romaani "The Icarus Girl" juba 20-aastaselt. See teos käsitles siiruse ning kirglikkusega kultuuride ja põlvkondade vahelisi vastuolusid. 2011. aastal ilmunud "Härra Fox" on Oyeyemi kolmas romaan. 

Sidrunike on väike hiireke, kellel on igal ööl täita üks eriline ülesanne. Ta on ekspert piimahammaste alal. Ühel hommikul leiab ta oma ukse eest harukordse hamba. Aga kellele see küll kuulub? Asja uurima asudes teeb Sidrunike üllatava avastuse …

aak Känd (sünd. 1955) on kutsumuselt õpetaja, askeldaja ja jutumees – õpetab matemaatikat ja bridži, koostab ja viib läbi õpilaste mälumänge, jutustab lugusid ja muinasjutte, koostab ristsõnu, korraldab ja esineb kirjandusüritustel, tõlgib vene keelest David Samoilovit ja luuletab ka ise. Luuletanud on Jaak lapsepõlvest saati, aga innukamalt viimased kolm aastat, alates 2012. a. kevadest, kui võitis Poetry Slam’i Eestis. Kogusse valitud luuletused on pärit peamiselt aastatest 2012-2015. Varem on Jaagult ilmunud mõned luuletused kogumikus "Sõnaga näkku" (2. osa, 2014).

Ants Antsoni elulooraamat

Ajaloo taevavõlvil on Jeanne d'Arc üks eredaimaid tähti. Tema lugu on tuttav kõigile: talutüdruk kuuleb taevalikke hääli, mis teevad talle ülesandeks võtta Prantsusmaa tagasi inglastest sissetungijate käest. Mehe kombel soomusrüüd kandes asub ta armee etteotsa, päästab Orléans'i linna inglaste piiramisrõngast ning laseb dofääni Prantsusmaa kuningaks kroonida. Kuid peagi langeb ta inglaste liitlaste kätte vangi ja antakse neile üle. Ta põletatakse ketserina Roueni turuplatsil tuleriidal, ent tema legendi tappa on hoopis raskem. Peaaegu viissada aastat hiljem tunnustab katoliku kirik Jeanne'i mitte kui pelgalt kangelannat, vaid kui pühakut. Tunnustatud ajaloolane Helen Castor äratab selles raamatus ellu Jeanne'i ja tema kaasaegsed, viies lugeja otse viieteistkümnenda sajandi tormiliste ja veriste sündmuste keerisesse ning andes kaasakiskuva ülevaate ühe erakordse noore naise lühikesest, ent hämmastavast elust ja tema ajastust.

Romaanis "Jõgi" on peategelaseks Aksel, kes ihkab saada muusikuks, kuid minevik ja tunded heidavad teele tõkkeid. Lisaks tekitab segadust mitme tugeva naise kohalolek tema elus. Tulemuseks tunnete segapundar, haavatavus ja ... muusika. "Jõgi" on järg autori varasemale romaanile "Muusikale", mis on ilmunud eesti keeles 2012.aastal.

Raamatus “Joonista valgus” jagab varalahkunud armastatud muusik Lea Dali Lion lugejatega oma kogemust alates hetkest, kui tal diagnoositi rinnavähk, selle ravist ja tervenemisprotsessist ning silmiavavaid spirituaalseid taipamisi, mida see periood tema jaoks kaasa tõi. Siin on nii karmi reaalsust kui kaunist sügavat vaimsust. Lea kirjeldab detailselt keemiaraviga seotud vaevusi ja samal ajal toimuvatest vaimseid õppetunde ning kogemusi nähtamatu maailmaga, mida ta nimetab pärismaailmaks.

Jutukogus on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani. Salapärased paharetid kõnnivad linnatänavail ja röövivad inimestelt nägusid. Külanõid joodab pahaaimavatele külalistele ja iseendale sisse nõiajooki, mis toob kaasa ootamatuid tagajärgi. Igatsuselinnud neelavad inimesi, näkid varastavad suplejailt kehaosi ja toimub palju muud.

40+ uhket, mitmekülgset ja kergestiteostatavat soengut – igaks päevaks või erilisteks puhkudeks – soengustilistilt Rubi Jonesilt. Rubi Jones on New York Citys elav vabakutseline juuksur. Tema juuksurikarjäär algas Bumble & Bumble’is, ühes kõige prestiižsematest salongidest New Yorgis. 2011. aastal viis toimetajakarjäär ta Prantsusmaale, Pariisi. Aastal 2014 kolis ta tagasi New York Citysse, kus ta jätkab soengute valmistamist ajakirjadele, reklaamikampaaniateks ja eraklientidele.

Suhtlemine on kõige tähtsam – kui sa ei suhtle, siis ka ei juhtu midagi, ja lood jäävad tulemata. Reisides kogetakse midagi, mida muidu ei tunnetata. Juhuslikult juhtub – selles on enam mõttetera ja õpetlikkust, kui aimata oskame. Aega peab olema. Üha enam valdab mind viimasel ajal tunne, et ajas on kõik kinni, täpsemini selles, kuidas me oma aega kulutame. Kiirus tapab kõik: muudab ümbritseva halliks, inimesed asjadeks, asjad rahaks ja tunded olematuks. Eelkõige kajastavad need lood soome-ugri rahvaste olukorda ja olustikku, tehes seda nii, nagu reisiraamatud või õpikud ei tee. Nende abil võib mõista Venemaa soome-ugri aladel valitsevat õhustikku ja mõtteviise. Hõimurahvaste juurde jõudmiseks pole kunagi hilja.

Raamatu järgi saate õppida, kuidas põhisilmuseid heegeldades luua keldi stiilis vapustavaid palmikutega hõlmik- ja õlasalle ja kampsuneid. Raamatus on lihtsamad heegeldamisjuhendid mütside, sallide ja tehnikaseadmete katete valmistamiseks ning keerulisemad mustrid kampsunite, hõlmiksallide ja tekkide heegeldamiseks.

Natalie Meg Evansi esikromaan „Kleidivaras“ viib lugeja 1930. aastate Pariisi kõrgmoeloojate armutusse maailma. Romaani peategelaseks on terane ja hakkaja Alix Gower, kelle unistuseks on saada sama edukaks moeloojaks nagu Coco Chanel. Alixil on imetlusväärne anne: ta suudab kopeerida ükskõik milliseid kõrgmoe kavandeid, olles neile üksnes põgusa pilgu heitnud. Tänu sellele oskusele saab ta tööd ühes Pariisi edukaimas moemajas. Peatselt tõmmatakse ta aga kõrgmoetööstuse varjatud petuskeemide rägastikku. Samal ajal vaevavad Alixit vastuseta jäänud küsimused oma perekonnaloo kohta. Kuidas suri tema vanaisa, kes on tema tõeline isa ja kes on salapärane väljapressija, kes mineviku arvelt rikastuda püüab? Kui Alix kohtub sümpaatse inglise sõjareporteri Verrian Havilandiga ja minevikusaladused hakkavad tasapisi ilmsiks tulema, taipab ta, et piisab vähimastki väärsammust – või vale inimese usaldamisest – ja tema elu võib õmblustest lahti käriseda.

Kõik muutub Kixi elus, kui ühel päeval ilmub nende pere õuele ilus valge mäestikukoer. Poiss saab selle salapärase koeraga sõbraks ja paneb talle nimeks Sam. Kõige parema meelega veedab Sam oma päevi Kixi seltsis ja talle meeldib hirmsasti kogu aeg pai saada. Kixil on aga mure: mis siis, kui Sami omanik tahab koera tagasi? Ühel verd tarretama paneval ööl peab Kix tõestama, kui väga ta seda koera armastab.

Soome saatkonna hoone Tallinnas Kohtu tänaval on olnud erakordselt huvitava ajaloo näitelava. Soome ostis Tallinnas Toompeal paikneva maja Eesti riigimehelt Konstantin Pätsilt 1926. aastal. Teise maailmasõja ajal oli maja Saksa SS-i valduses, seal hoiti ka Vene sõjavange. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal sai Soome 22. juunil 1993 oma saatkonnahoone tagasi. Raamat jutustab Soome esinduse loo alates 1918. aastast kuni tänapäevani. Teoses on kasutatud intervjuusid ja saadikute eraarhiive. See allikmaterjal on olnud Eestis tänini tundmatu. Nõnda on raamat uus pilk Eesti ajaloole kahe sõja vahel ning samas huvipakkuv ülevaade Soome ja Eesti suhetest, mida on iseloomustanud tugev ajalooline side ja mitmekülgne koostöö. Eesti iseseisvus on Soomele oluline. Raamatu autor Jussi Pekkarinen töötab Soome välisministeeriumis. Ta on kirjutanud mitmeid käsitlusi Soome lähiminevikust, aga ka Soome Moskva, Oslo ja Londoni saatkondade ajalood.

Näidend ebatavalisest ehk siis "kõrgemast" kohtust, kus süüalustena astuvad esile süsteemi kõige rohkem mõjutavad tegelased. Kusjuures ainult üks neist on nõus võtma süüd enda peale. Ja millised tagajärjed sel on?

Roosa Udu humoorikas-irooniline debüütraamat viib lugeja 1988. Aasta sügisesse, keskendudes kahele sõnavõtule – Trivimi Velliste kõnele "Eestimaa laulul" ja Edgar Savisaare ettekandele Rahvarinde asutamiskongressil. Põgusalt käsitletakse neile eelnenud ja järgnenud sündmusi ning heidetakse pilk tolleaegsesse ajakirjandusse. Raamatus on juttu ka ajast 25 aastat hiljem, mil parasjagu seisavad ees 2013. aasta kohalikud valimised. Lugejal on võimalik otsustada, kui palju on säilinud või muutunud laulva revolutsioon aegsed ideaalid ja püüdlused. Roosa Udu raamat on heaks teejuhiks noortele, kellel neist pöördelistest aegadest on vaid ähmane ettekujutus, samas mõnusaks meenutuseks kõigile, kes need sündmused ise läbi on elanud.

Raamatus "Kus on tuukri koduke?" on naljakad luuletused lastele.

"Küttepuuvargad" on salaselts Rampsu seitsmes juhtum ja selle tegevus leiab aset talvises Supilinnas, kus keegi varastab kuuridest küttepuid.

Lugeja hoiab käes juba autori kolmandat raamatut Punaarmee 8. eesti laskurkorpuse sõjateest Teises maailmasõjas. 2014. aastal ilmunud kaks raamatut jutustavad laskurkorpuse sõdimistest Velikije Lukis ja Kuramaal. Kolmas raamat seob need sündmused omavahel ja täidab vahepealse tühimiku. Käesolev raamat jutustab laskurkorpuse pooleteiseaastasest istumisest Venemaal rinde tagalas, tema teekonnast tagasi Eestisse, rollist Tallinna vallutamisel ja katsumustest Saaremaal. Erilist tähelepanu on pööratud Emajõe forsseerimisele, sündmustele Tallinnas 22. septembril 1944, Tehumardi öölahingule ja Vintri dessandile, mida on käsitletud suure põhjalikkusega, samuti on antud ülevaade nende sündmuste kajastamise muutumisest läbi aegade. Korpuse tagalasistumist ja rindetegevust on näidatud nii juhtkonna, ohvitseride kui ka lihtsate sõjameeste seisukohalt. Lisaks asjaosaliste mälestuskatketele on raamatus rohkesti kasutatud ka seni avaldamata fotosid ja joonistusi.

Uus ja seni mahukaim läti-eesti sõnaraamat sisaldab üle 40 000 märksõna. Sõnaraamatu materjal on kogutud suurest nüüdisaegsest rööptekstide kogust, mis on Eestis üldkeele tõlkesõnaraamatu koostamisel uudne meetod. Lisaks põhisõnavarale on esitatud hulgaliselt erialatermineid, samuti kõnekeelseid ja slängisõnu ning põhjalik valik kohanimesid. Kuigi läti ja eesti keele kõnelejad on omavahel naabrid, on juba pikemat aega puudunud neid keeli ühendav kaasaegne sõnastik. Vastne Eesti Keele Instituudi töörühma koostatud läti-eesti sõnaraamat on mõeldud seda lünka täitma.

Ustav-Esko Mikelsaare romaanide tugev külg on detailirikas olustiku ja ajaloolise tagamaa tundmine. Seetõttu kuulub tema looming realistliku kirjanduse poolele. "Lennuvaade kääpale" on hea ja puhas perekonnaromaan, intensiivse romantilise motiiviga realistlik olustikumaaling: iseseisvunud noor mees hakkab igatsema ja otsima elukaaslast, kes asendaks endist kodusoojust, ta leiabki hingesugulase, kuid kahjuks teise mehe naise. Taustaks hingeelulistele voogamistele on peategelase asjaliku töömehepõlve kirjeldamine. Sõnastus on energiline, asjalik, ent ka poeetiline.

Üle 80 romaani on mahutatud nend 88 leheküle peale. See on maailma tihedaim raamat. Tarvis on vaid pisut ise juurde mõelda. Me saame hakkama. Ja kui ei saa, siis oleme vähemalt proovinud.

Tšiili luule valimik "Vientos del sur. Lõunatuuled" sisaldab viie Tšiili tuntud autori – Gabriela Mistral, Pablo Neruda, Vicente Huidobro, Nicanor Parra ja Rodrigo Lira – luuletusi kahes keeles: hispaaniakeelsed originaalid ja eestikeelsed tõlked.

Raamatus keskendutakse UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kantud väikesaare – Kihnu – pärandile. Tähelepanu all on tunduvalt laiem teemadering kui Kihnu traditsiooniline arhitektuur. Kogumiku lähtepunktiks said saarel läbiviidud välitööd. Algtõuke selleks andis Kihnu vallavalitsuse huvi koguda teavet valla territooriumile jääva taluarhitektuuri ning selle väärtuste kohta.