Tooted

Kujuta ette, et homme ei pea sa enam kooli minema ja võid teha, mida tahad.

Koolimineku asemel sõidad koos klassikaaslastega peaaegu asustamata saarele. Terveks talveks. Ilma täiskasvanuteta.

Oleks see natuke liiga metsiku unistuse täitumine?

Koolipõlgurite moodne eksperiment võtab kiiresti tuurid keset metsikut loodust üles. Mängu tulevad nii matuseauto, aare merepõhjas, saarele eksinud pingviin kui ka linnast põgenenud direktor.

See raamat on kirjutatud kõigile, kes on kannatanud või kannatavad perevägivalla all. Kõigil meil on sama missioon: leida väljapääs, taastuda perevägivalla psühholoogilistest tagajärgedest ja tunda tõelist kaastunnet, armastust ja usaldust iseenda vastu.

On inimlik klammerduda armastuse külge, eirates kõrvaltvaatajale ilmselgena näivaid märke ja trotsides loogikat. Väärkohtlemisest teadlikkuse puudumiseni jõutakse, kui peetakse lähedase valmistatud piina enese süüks või partneri ajutiseks käitumismustriks, mida saab korrigeerida. Nii saavad meist osalised väärkohtlemise lõputus tsüklis. Isegi kui mõni jõuab uksest välja astuda, ei pruugi seesugune ärkamine olla lõplik ja püsiv – nagu näitab statistika, võivad isegi põgenenud suure tõenäosusega tagasi pöörduda või vägivaldse partneri uue samasugusega asendada.

Raamatus kirjeldatakse, missuguseid tundeid armastus tekitada ei tohiks, näitab, kuidas väärkohtlemist ära tunda, ning selgitab, kuidas astuda vastu üha korduvatele raskustele: kuidas jääda eemale, vältida väärkohtlemist ja leida tõelist armastust. Autor toob teieni nii sellel teel vajalikud pikaajalised ja püsivad sammud kui ka juhised, kuidas planeerida lahkumist hädaolukorras.

Raamatu autor, dr Craig Newman, on üle 25 aasta pikkuse kogemuse ja doktorikraadiga kliiniline psühholoog. Tema pakutud lähenemine aitab jõuda tõelise, tähendusliku muutuseni, selle asemel et pelgalt mineviku traumade juurde üha tagasi pöörduda. Asjaolu, et Newman on ka ise lähisuhtevägivallast taastunud, annab tunnistust sellest, et tegemist on kompleksse teemaga, olukorraga, mille eest keegi pole kaitstud.

Kui sina või mõni sinu lähedane vajab abi, külasta veebilehte palunabi.ee või helista ohvriabi ööpäevaringsele kriisiliinile numbril 116 006.

Lähisuhtevägivallast on juba palju räägitud, kuid selle vastuolulise iseloomu tõttu – sest lähedus ja vägivald on vastuolus – vajab teema jätkuvat avalikustamist ja selgitamist. Väärkohtlemise teadvustamine ei ole alati piisav, et olukorrast välja pääseda ja terveneda. Raamatus jagab autor, psühholoog, kellel on endal suhtevägivalla kogemus, niisugusesse suhtesse sattunule tervenemisteekonna jaoks empaatilisi selgitusi, konkreetseid juhiseid ja lihtsaid harjutusi.

See on raamat, mida soovitan psühhoterapeudina lugeda nii lähisuhtevägivalla all kannatajatel kui ka nende lähedastel. Raamat aitab toimuvat ja toimunut mõista, õpetab pärast seda kogemust edasi elama ning saadud traumat läbi töötama. Traumeeriva kogemuse puhul on väga oluline, et inimene ei jääks sellega üksi – abi võib otsida professionaalilt, tugigrupilt või sõbralt. Ühenduse kogemine on tähtis asjaolu, mis saab panna aluse tervenemisele.

Teele Ööbik
psühhoterapeu

Amy Edmondson, Harvard Business Schooli juhtimisprofessor, maailma mõjukaim organisatsioonipsühholoog ja menuki „The Fearless Organization“ autor, käsitleb oma teises psühholoogilise turvalisuse teemalises raamatus ebaõnnestumisi: vigade tegemist, nende märkamist, tunnistamist ja neist õppimist.
Idee sellest, et organisatsioonid ja üksikisikud peaksid oma vigadest õppima, pole midagi uut. Ometi ei suuda enamik meist ebaõnnestumises peituvaid väärtuslikke õppetunde omaks võtta. Kuna vead kipuvad meis piinlikkust tekitama, on läbipõrumist kerge üldse mitte tunnistada või näpuga kellegi teise peale näidata. Mis veelgi hullem, nende harjumuste tõttu hakkame vältima ambitsioonikaid eesmärke või väljakutseid. Selle tulemusel laseme käest lugematuid võimalusi midagi õppida ja uusi oskusi omandada. Inimpsühholoogia, ühiskonna mõju ja institutsionaalsete hüvede koosmõjus sünnib hukutav kombinatsioon, mis muudab eduka põrumise oskuse äraõppimise tükk maad keerulisemaks, kui see olema peaks.

Et olla meisterlik vigadest õppija, tuleb selgeks saada, kuidas läbimõeldult toimetada, ebaõnnestumisi liigitada ja igat sorti nurjumistest väärtuslikke tarkuseteri välja sõeluda. Põrumised, mis on küll soovimatud, ent millest võib teadmisi ammutada, ongi õiget sorti vead. Nendest tuleb kümne küünega kinni hoida, sest just taoline intelligentne ebaõnnestumine toodab avastusi: uute ravimite leiutamine, äärmusliku ärimudeli käivitamine, uuendusliku toote väljatöötamine või klientide reaktsioonide katsetamine täiesti uuel turul.

Edmondson näitab, kuidas viia ebaproduktiivne põrumine miinimumini, et samas väärtustada inimlikku eksimist ja maksimeerida vigadest saadavat kasu. Kui muuta oma suhtumist läbikukkumistesse ja taoline mõtteviis ka organisatsioonikultuuri tasandil omaks võtta, tärkab innovatsioon ja hakkab juhtuma suuri asju.

Financial Times kuulutas Edmondsoni raamatu „Õiget sorti viga“ 2023. aasta parimaks äriraamatuks.

Amy Edmondson, maailmas tunnustatud psühholoogilise turvalisuse ekspert, avab oma viimases raamatus „Õiget sorti viga“ uue viisi, kuidas mõelda ja rääkida vigadest. Ta kutsub meid loobuma äärmustest – kas iga hinna eest ebaõnnestumise vältimisest või põru tihti ja kiiresti mõtteviisist – ning juhib tähelepanu sellele, kuidas targalt läbimõeldud vead võivad olla kasvu ja innovatsiooni aluseks.

Raamatus käsitleb Edmondson, kuidas meeskonna psühholoogiline turvalisus loob keskkonna, kus vigasid ja nendest rääkimist ei peeta häbiväärseks, vaid neid nähakse kui vajalikku osa õppimisest ja edust. Läbi rohkete näidete näitab ta, kuidas intelligentselt juhitud vead aitavad arendada nii isiklikku kui ka kollektiivset tarkust.

Raamat pakub praktilisi tööriistu ja lugusid eri eluvaldkondadest – ärimaailmast, ajaloost ja isiklikust elust – et inspireerida lugejaid asendama häbi ja süüdistamine uudishimu ja isikliku kasvuga. Raamat avab lugejatele võimaluse näha ebaõnnestumist täiesti uue nurga alt – kui võimast õppetundi, mis aitab liikuda innovatsiooni ja tulemusliku organisatsioonikultuuri poole.

Liina Kadari
Coach, organisatsioonipsühholoog

2021. aastal ilmus Pariisis välja kohver Louis-Ferdinand Céline’ilt II maailmasõja lõpus varastatud käsikirjadega. Teiste hulgas oli ka siinne jutustus.

Tegu on 1932. aastal kirjutatud tekstiga, mis jutustab Ferdinandi – kirjaniku igavese teisiku – I maailmasõjas haavata saamise ja paranemise loo. Siin ei ole aga midagi kangelaslikku, peategelane ärkab tapetud kamraadide keskel kusagil Flandria põllumudas, komberdab hallutsinatsioonidega võideldes mööda sõjast laastatud maad ja lebab siis koos teiste surma, mahalaskmist, rindele tagasi saatmist või kojusõitu ootavate saatusekaaslastega väikelinna sõjaväehaiglas. Ning selle taga kumavad ikka ja jälle igavesed küsimused – mis teeb sõjas inimestest koletised? Miks see kõik ikka ja alati tagasi tuleb? Mis meil ometi viga on?

Sellest jutustusest oli kuni 2021. aastani olemas vaid teoreetiline pealkiri, mida autor möödaminnes mainis 1934. aastal kirjas oma kirjastajale. Ja nüüdki pole meil väga palju rohkem informatsiooni. Me ei saa kunagi päriselt teada, milline saatus täpselt oleks kohvrist leitud käsikirju oodanud ja mida oma teoseid alati kümneid kordi ümber kirjutanud Céline oleks nendega teinud. „Sõjast” on hästi tunda, et see on alles mustand, toorik, kõige esimene eskiis. Selles on tühimikke, puudulikku punktuatsiooni, kordusi, õigekirjavigu, mahatõmbamisi, visandlikkust ja logisevat loogikat. Aga samal ajal on siin juba olemas see jooksu pealt tabatud elus emotsioon, mis on kõige tähtsam – lühidalt see, mis teeb Céline’ist Céline’i.

Louis-Ferdinand Céline (1894–1961) on Marcel Prousti kõrval üks kahest suurimast 20. sajandi prantsuse romaanikirjanikust. Ometi pole selle keerulise elusaatusega erakordse visionääri loomingule osaks saanud vastuvõtt olnud läbinisti positiivne – seda osalt ka tema poliitiliste seisukohtade tõttu. Céline’i looming on võitnud oma värske stiili ja halastamatult läbinägeliku, kuid samas ka koomilise sisu tõttu nii tuliseid austajaid kui ka sama tuliseid vaenlasi. Vaestearstina töötanud autor jõudis oma elu ajal kirjutada kokku kaheksa romaani, mis läksid oma keeleuuendustes – ja teisalt ka halastamatuses, räiguses, groteskis ja julmuses – ennenägematult kaugele. 2021. aastal selgus, et tekste oli veelgi. Neid lugeja nüüd järjest avastab.