Tooted

Populaarse teatmeteose tublisti täiendatud ja parandatud trükk. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.

Taskuteatmiku "A ja O" kuues trükk. 500-leheküljeline taskuteatmik annab mõne hetkega vastuse mistahes küsimusele. Suur osa teatmikus sisalduvaid andmeid on seisuga 1. jaanuar 2005, s.t raamat sisaldab teavet ka 2004. aastal toimunud olulisemate kultuuri-, teadus- ja spordisündmuste kohta. 10 teemavaldkonda: universum, maa, loodus, inimene, riik ja rahvas, majandus, tehnika, kultuur, religioon, sport.

2004. aasta on Eesti lipu aasta. 120 aastat tagasi Otepääl õnnistatud sinimustvalgest üliõpilaslipust sai meie rahvuslipp ja Eesti Vabariigi riigilipp. Aga Eestimaa kohal lehvivad ka 241 omavalitsuse lipud. Selles A ja O taskuteatmikus on esitatud kõigi Eesti maakondade, linnade ja valdade lipud ning vapid. Lisaks leiab iga omavalitsuse kohta teavet asukoha, territooriumi suuruse, seal paiknevate asulate ja külade, elanike arvu jm. kohta.

Teatmikus on värsked andmed maailma 196 riigi kohta. Igal riigil on oma lehekülg, kus on ka selle riigi lipp, vapp ja asendiplaan. Lühikeses ülevaatlikus osas on riigi täielik eesti- ja omakeelne nimetus, piiride pikkus ning riigi kujunemise lugu. Arvandmetest on pindala ning rahvaarvu ja teiste rahvastikuga seotud näitajate kõrval kirjaoskajate osatähtsus ja sisemajanduse kogutoodangu näitaja. Iseenesestki mõista leiab raamatust riigi pealinna ja haldusjaotuse nimetused. Huvipakkuvad on rahvussümbolid ja rahvuspüha. Veel saab raamatust teada kõigi riikide riigipea ja valitsusjuhi nime, riigi korra, -keeled ja -tähised, samuti rahaühiku ja telefonikoodi. Veel mitmeid näitajaid on iga riigi juures ja raamatu lõpus olevates lisades.

See on esimene suuremahuline eestikeelne NATOt käsitlev teatmeteos. Raamat annab vahetu ja ajakohase ülevaate NATOst kui organisatsioonist, tema kujunemisest, liikmesriikidest ja tänapäevasest rollist. Enamik faktiandmeid pärineb ÜRO, OSCE ja NATO allikatest ning Londonis asuva Rahvusvahelise STrateegiliste Uuringute Instituudi värskest väljaandest "The Military Balance 2004-2005".

A ja O taskuteatmike sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud isikute sünnipäevi. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid peaaegu 22 000 isiku kohta (rohkem kui pooled neist on seotud Eestiga). Igal leheküljel on ruumi ka selleks, et iga lugeja saaks sinna üles tähendada oma lemmikute sünnipäevad, maailmas ja Eestis tuntud inimeste kõrvale.

2003. aastal möödus sada aastat päevast, mil vennad Wrightid tegid teoks inimkonna ammuse unistuse -- lennata juhitava lennumasinaga. Lennundushuvilistest polnud tollal puudust ka Eestimaal. Hollandi rahvusvaheliselt tuntud lennunudsajaloolane Frederick Gerdessen, Tallina Tehnikaülikooli dotsent Toivo Kitvel ja Lennuameti inspektor Johannes Tilk annavad ülevaate nii Eestist pärit lennunduspioneeridest kui ka nende töö jätkajaist Eestis kuni aastani 1940. Raamat kirjeldab, kuidas rajati Eestis oma lennuväge, edendati lennutransporti ja ehitati lennukeid, mis ei jäänud alla mujal maailmas konstrueerituile.

Väikesemahuline üldentsüklopeedia, mille tabelid, andmejadad ja faktikirjeldused annavad mosaiikse tervikpildi Eesti loodusest, ajaloost, kultuurist ja majandusest.

Eesti Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu algatusel koostatud artiklite kogumikus analüüsivad mitme valdkonna teadlased ja spetsialistid ühiskonna turvalisust. Selles artiklikogumikus on käsitletud olulisemaid ohte ja ohuallikaid, mis võivad varitseda inimest või riiklikult korraldatud ühiskonnaelu. Vaatluse all on ennekõike need turvalisuse probleemid, mida inimesed ise esiplaanile seavad.

"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide võtab kokku Eesti-temaatika, täiendab ja uuendab varasemates köidetes esitatud andmestikku.

EE 12. köide on viimane kolmest ainult Eesti ainestikku käsitlevast köitest. Käesolevas köites on 5020 märksõna, mis tähestikuliselt järjestatuna sisaldavad kohti, asutusi ja ettevõtteid, seltse ja ühinguid ning mõisteid ja sündmusi valgustavaid artikleid.

"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide on esimene täiemõõduline katse jätkata 1940. aastal katkenud rahvuslike mahukate üldbiograafiliste leksikonide traditsiooni. Kuuludes ühte ritta 1920.--30. aastail ilmunud biograafiliste leksikonidega, liitub käesolev köide mõtteliseks tervikuks "Eesti Entsüklopeedia" 11. ja 12. köitega ning moodustab 15-köitelise üldentsüklopeedia sees kolmeköitelise Eesti-ainelise tervikliku teatmeteose.

"Maailma maad" lõpetab "Eesti entsüklopeedia" sarja, mille algus ulatub aastasse 1985. Entsüklopeedia talletab suurima väärtusena püsiteadmisi, ent muutuv maailm nõuab iga teatmeteose pidevat uuendamist. Just sellist maailma hetkeseisu vaatlevat käsitlust pakub EE viimane, viieteistkümnes köide. 194 riiki, lisaks sõltuvad ja tunnustamata alad; nende poliitiline süsteem, sümboolika, loodus, rahvastik, majandus ja ajalugu kõikide riikide lipud ja vapid ning skeemkaardid tabelid riikide haldusjaotuse, suuremate linnade, geograafiliste objektide, majandusnäitajate, riigipeade ja valitsusjuhtide kohta artikkel riikide kujunemisest ülevaade maailma suurematest organisatsioonidest rohkesti illustratsioone viited "Suurele maailma atlasele"

Sajandite jooksul on eesti koolipõllul töötanud tuhandeid õpetajaid. EKBL hõlmab neist vaid väikese osa. Märksõnastikku võeti pedagoogid, kelle tegevus ulatus igapäevasest õpetajatööst kaugemale, oli seotud koolikirjanduse või mõne muu laialdasemat tähelepanu äratanud pedagoogilise tegevusega. Leksikon sisaldab 679 isikuartiklit, neist 256le on lisatud portree. Nende 679 hulka kuulub pedagooge eri aegadest: koolmeistreid eesti kooli alguspäevadest, esimesi eesti haritlasi ja rahvusliku ärkamisaja tegelasi, samuti käesoleva sajandi üldharidus- ja kutsekoolide õpetajaid ning kõrgkoolide õppejõude, peamiselt neid, kelle pedagoogitegevus on juba lõppenud. Leksikonist leiab lugeja ka tuntud teadlasi, ühiskonnategelasi ning kunstiinimesi, kes vaid osa oma elutööst on koolile pühendanud — kõigi aegade "maa soola", kelle eeskuju ja aated on olnud eesti hariduse ja kultuuri arengus suundaandvad.

Eesti spordi biograafiline leksikon" (ESBL) jätkab pärast Berliini olümpiamänge 1937. aastal ilmunud leksikoniga alustatud ja aina töömahukamaks kasvanud üritust -- meie spordirahva lühielulugude koondamist raamatukaante vahele. Käesolev väljaanne, Eesti kõigi aegade mahukaim spordiraamat, sisaldab 4051 artiklit, neist 3260-le on lisatud portreefoto. Eestis on rohkem kui sada spordialast liitu, ühendust või piirkondlikku liitu. Leksikoni on hõlmatud ka vaimsed spordialad, nagu male, kabe ja rendju. Isikute valikul on eelistatud häid sportlikke tulemusi saavutanud sportlasi: olümpiamängudel, MM- ja EM-võistlustel osalenuid ning Venemaa, NSV Liidu või Eesti meistriks tulnuid. Leksikoni on võetud ka teenekate treenerite, sporditegelaste, spordiliitude kauaaegsete juhtide, spordikohtunike, sporditeadlaste ja spordiajakirjanike elulooartikleid.

Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistamiseks annab Eesti Entsüklopeediakirjastus välja suureformaadilise kogumiku meie kodumaa üheksast aastakümnest – "Eesti Vabariik 90. Sündmused ja arengud". See on terviklik ülevaade Eesti ajaloost, mis peaks kuuluma iga eestimeelse kodu lugemisvara hulka. Raamat käsitleb Eesti elu aastate lõikes: 1918, 1919, 1920 ja nii edasi, kuni äsjalõppenud 2007. aastani. Toodud on sündmuste kronoloogia ja lühemad või pikemad artiklid, mis iseloomustavad antud aastat. Mõnel aastal juhtus sündmusi rohkesti, mõnel aastal vähem. Paljude sündmuste tähendus jääb ühe aasta piiridesse, mõned ulatuvad kaugemale ja üksikute suursündmuste tähendus hõlmab aastakümneid. Väljaandest leiate Eesti sündmuste ja arengute kronoloogia, lahtikirjutatud huvipakkuvad faktid ja vähemkäsitletud teemad. Rikkalikult illustreeritud raamatus on kasutatud vähetuntud või seni teadmata fotosid, kus üks pilt ja mõjukas pildiallkiri ütleb isegi rohkem kui tekstiline ülevaade. Raamatus on 344 lehekülge, üle 600 foto ja kaardi ning nimeregistris on 1626 isikut – kes kõik on meie elu mõjutanud ja kujundanud.

17. juunil 1929 astus mootorlaeva "St. Louis" pardalt New Yorgi sadamakaile sihvakas heledapäine noormees, taskus Eesti Vabariigi diplomaatiline pass. See oli 23aastane Ersnt Jaakson, keda ootas töö San Francisco Eesti aukonsuli sekretärina. Ameerika Ühendriikides kulges kogu tema edasine elu ja sai teoks ajalooline missioon: hoida okupatsiooniaastail peakonsulina Eesti Vabariigi järjepidevust. Kodumaad nägi Jaakson uuesti alles 63 aasta pärast. Anne Velliste on kasutanud käesoleva raamatu kokkupanekul Ernst Jaaksoni mälestuskatkeid, intervjuusid tema sõprade, tuttavate ja aatekaaslastega ning unikaalseid kirju ja dokumente. Seeläbi räägib raamat ühtlasi paljudest Põhja-Ameerika, Rootsi ja Inglismaa eestlastest, kes ei unustanud oma isamaad.

Vulca on igavene naljahammas, kes mängib flööti ja jumaldab jalgpalli, kuigi ta ise on väravavahina tõeline äpu.

Jõgeva lähedal taluperemehe tütrena 1901. a. sündinud Eeva Pedriks omandas hariduse Tartus. Tema õpetajate seas oli silmapaistvaid isiksusi, näiteks kunstnik Kristjan Raud ning kirjanikud Villem Ridala ja Gustav Suits. Esimene töökoht oli Võru Õpetajate Seminar, mida juhatas mainekas kooliuuendaja Johannes Käis. Abielu keeleteadlase Martti Niinivaaraga viis ta 1930. a. Soome, kus töötas 1945-69 Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Eeva Niinivaara on Soomes rikkalikult vahendanud eesti kultuuri. Aastast 1982 annab Friedebert Tuglase Selts silmapaistvalt eesti kultuuri tutvustanuile Niinivaara-nim. stipendiumi.

Enam kui kahe aasta jooksul pajatas Eri Klas Eesti Raadio saatesarjas oma kirjust elust ning ta juubeliks sai neist pajatustest raamat, mida autor ise nimetab "ilukirjandusse pürgivaks hüplevaks jutustuseks". Palju värvi- ja must-valgeid fotosid.

Rein Helme oli Eesti parimaid Napoleoni ja tema ajastu tundjaid. Tema viimaseks tööks jäänud monograafia "Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly" kõneleb Napoleoni vastasleeri ühest silmapaistvaimast väejuhist. Tegu pole mitte üksnes biograafiaga, vaid tervet ajastut elustava teosega, mis põhineb pikaajalisel arhiivitööl. Raamatus on seikluslikke lahingustseene ja paleeintriigide kirjeldusi. Illustreerimiseks on kasutatud Ermitaaži Sõjagalerii teoseid ning gravüüre autori kogust.

Koostaja saatesõnast: 1998. aasta suvel vaadati "Kauni kodu" konkursi raames üle umbes tuhat ilusat koduümbrust ja kohta. Maakondade ja linnade toimkonnad pakkusid välja oma parimad ning nii saadi kokku 75 võitjat. Ükski hindaja ei ole aga jõudnud igal pool ära käia. Tutvumisvõimaluse annabki nüüd raamat, kus on sees 75 pilku Eestimaale, ülevaade võistluse korraldusest, natuke ajalugu, pisut teadmiste värskendust ja arutlus, kas kodukaunistamisel on kohta ka muutuvas maailmas. Saatesõna ka konkursi algatajalt, president Lennart Merilt. Loomulikult sisaldab raamat hulgaliselt värvifotosid.

Tavaarusaama järgi demokraatlike riikide poliitikute ja kindralite suhetest sõjaajal peavad poliitikud püstitama sõjaliste operatsioonide eesmärgi ja astuma seejärel kõrvale, jättes ülejäänud töö sõjaväelastele. Käesolevas raamatus seab Eliot A. Cohen niisuguse ajapõlise uskumuse kahtluse alla, väites tuntud riigimehi puudutava põhjaliku uurimise tulemusel, et just nende taganttorkiv, provotseeriv ja isegi trotslik suhtumine ohvitseridesse on sõjalise edu pant. Tuginedes Abraham Lincolni, Georges Clemenceau, Winston Churchilli ja David Ben-Gurioni näidisjuhtumitele, kinnitab autor seisukohta, millel oli ka Clemenceau – sõda on liiga tõsine asi, et seda kindralite hooleks jätta. Nende nelja poliitiku näite najal, kes saavutasid eri aegadel ja väga erinevates sõdades silmapaistva võidu, järeldab Cohen, et parimad sõjaaja juhid on aktiivsed riigimehed, kes suunavad oma sõjaväelastest alluvaid saavutama edu isegi seal, kus nood omapäi läbi põruksid. "Kõrgeim juhtimine" on mõtteid äratav ja oluline lugemismaterjal mitte ainult sõjaväelastele ja poliitikutele, vaid kõigile, kes on huvitatud juhtimisküsimustest.

Laiale kasutajaskonnale mõeldud "Maailma atlas" on seni eesti keeles ilmunuist mahukamaid. Sobib kasutamiseks koolides, kuna arvestab kehtivaid õppekavasid ja on saanud EV Haridusministeeriumi heakskiidu. Atlasest leiab teavet Päikesesüsteemist kuni geograafiliste avastusteni, lisana värskeimad andmed kõigi maailma riikide ja neis kõneldavate keelte kohta, samuti riikide lipud. Kohanimede leidmist hõlbustab register.

Paljude autorite, toimetajate, retsensentide ja illustreerijate rohkem kui 10-aastase töö tulemusena valminud raamatusse on kogutud aines, millel on otsene ja mõnikord kaugemgi seos merega. Raamat on Eesti-keskne. Lisaks tõsistele artiklitele leidub neidki, mis rangelt võttes pole päris entsüklopeedilised.

Esimene "Mnemoturniir" oli Vikerraadio eetris 23. detsembril 1967. Mälumängu idee andis Toomas Uba, saate nime mõtles välja Peeter Hein ja esimene saatejuht oli Andres Vihalem. Legendaarse Tarkade Klubi algkoosseisu kuulusid Agu Aarna, Tanel Moora, Valdo Pant, Ustus Agur, Voldemar Saul, Mark Sinisoo, Matti Tarum, Hardi Tiidus, Toomas Uba ja Ivar Viil. Vastajate viimasesse, tänini tegutsevasse koosseisu on alates 1998. aasta lõpust kuulunud näitleja ja toimetaja Jüri Aarma, teadustoimetaja Tiit Kändler, laulja Ivo Linna ning Eesti Entsüklopeediakirjastuse esindaja -- algul ühiskonnateaduste toimetuse juhataja Vello Tõnso, seejärel peatoimetaja Raul Kilgas ning viimasel kahel aastal kirjastuse juhatuse esimees Hardo Aasmäe. Raamat sisaldab 1998-2003 eetris kõlanud küsimusi-vastuseid, lisaks on kasutatud varasemate aastate parimaid küsimusi Tenno Sivadi käsikirjalisest kogumikust.

"Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu nüüdisaegne leiutis" Nii kirjutas 19. sajandi keskpaiku õigusteadlane sir Henry Maine. Ja on vähe, mis seda väidet kummutaks. Nii arheoloogiline ja antropoloogiline andmestik kui ka säilinud dokumendid kinnitavad, et sõda, s. t. organiseeritud poliitiliste gruppide vaheline relvastatud konflikt, kujutab endast terve inimkonna ajaloo jooksul selle teatavat normaalset seisundit.... rahu on võrratult keerukam nähtus kui sõda Positiivne rahu tähendab niisugust sotsiaalset ja poliitilist korda, mida üldiselt hinnatakse ka õiglaseks. Sellise olukorra loomine võib nõuda tervete põlvkondade pingutusi, samas kui muutuv ühiskond suudab selle purustada vaid mõne aastakümnega. Nagu ma näitan seda veidi hiljem, võib niisuguse rahu olemusse paradoksaalsel moel kuuluda ka ... sõda. Kuidas ka poleks, just nii on neid asju inimkonna ajaloo jooksul mõistetud. Rahu mõiste, nagu selle lõid valgustusaja mõtlejad, ehk rahvusvaheline kord, milles sõjal kohta lihtsalt pole, on tegelikult kujutanud endast visionääride unistust läbi ajaloo. Kuid alles viimase paarisaja aasta jooksul on poliitilised juhid käsitlenud seda kui teostatavat ja soovitavat eesmärki...

Raamat annab ülevaate Eesti Välisministeeriumi ja välisesinduste tegevusest sõjaeelsel perioodil ning tutvustab tollal välisteenistuses töötanud inimesi ja iseseisva riigi välispoliitilisi probleeme. Autori käsitlusviis on isikukeskne: on näidatud kuidas inimesed, nende isikuomadused, vaated, mõtted ja taotlused on mõjutanud Eesti välispoliitikat. Illustreeritud rohkete fotode ja arhiividokumentidega. Kokkuvõte inglise keeles.

2006. aastal tähistati Eestis teiste hulgas ka kutselise teatri 100. sünnipäeva. Teatriloolane Reet Neimar on teinud oma valiku meie sõnalavastusteatrites sajandi jooksul tähelepanu äratanud sõnalavastustest ja lisanud igale lavastusele ülevaatliku kommentaari. Nagu autor ise ütleb, olid tema valikute aluseks: Üllatused. Murrangud. Ajastu esinduslavastused. Värskete ideede ja väljendusvahendite tulek. Lavastajatöö – särav debüüt või valus luigelaul, küpse meistri tipplavastus. Kümnendi mentaliteedi või esteetika musternäide. Mõnikord ka lavaloo kestev populaarsus. Näitlejalooming – suurroll või erakordselt viljakas eluetapp; huvitav näitlejakooslus, täiuslik ansambel. Oluline ühiskondlik foon või probleem. Ebatavaline sekkumine teatrimaailma. Silmatorkav lahkheli esialgse kriitika ja hilisemate hinnangute vahel. Igale lavastusele on raamatus ruumi antud paarislehekülg, kuhu mahub ka 5–7 fotot ning 3–6 tsitaati omaaegsest teatrikriitikast, teatriteaduslikest artiklitest või memuaaridest. Raamatus on seega kokku üle 600 illustratsiooni.

Omaette valdkonna moodustavad väljaanded, mis käsitlevad sõjanduse aluseid – teooriat ja põhimõtteid, samuti sõjapidamise valdkondi, sõjaliste operatsioonide läbiviimisest kuni nende logistilise toetuseni. Esimese teosena ilmub Jeruusalemma ülikooli professori ja tänapäeva ühe tunnustatuima sõjandusteadlase Martin van Creveldi raamat tänapäeva sõja olemusest ja selles toimuvatest muutustest klassikalise sõjapidamisega võrreldes. Raamatu lugemisel kahtlemata oluliseks abivahendiks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse kirjastatud sõjandusklassikasse kuuluvad Sun Zi "Sõja seadused" ja Carl von Clausewitzi "Sõjast". Just diskussioonile viimasega ongi paljuski üles ehitatud Martin van Creveldi raamat.

"Soome marssal C. G. Mannerheim" on viies Veijo Meri raamat eesti keeles. Tõlkija Endel Mallene on nimetanud seda ajalooliseks esseeromaaniks, kus peategelase kujunemisloo ja elutöö kõrval jälgitakse mitmes seoses juba möödunud sajandi lõpust peale ka Soome, Venemaa ja Euroopa ajalugu üldisemastki vaatenurgast nähtuna.

Luttwak uurib õhujõudude rolli 1991. a. Lahesõjas, mille planeerijate hulka ta ise kuulus. Seejärel täheldab ta "postheroilise" sõja esilekerkimist 1999. a. Kosovo sõjas, mis oli küll Ameerika Ühendriikide sõda, kuid mille käigus ei saanud surma mitte ainsatki Ühendriikide sõdurit. Luttwak selgitab ka sõja jooksul aset leidvat "vastandite teineteiseks pöördumise" efekti. Nii ületatakse tavapärane lineaarne loogika näiteks siis, kui rindejoone ülemäärase väljavenitatuse tõttu võit kaotuseks pöördub või kui sõda omaenda ammendumise teel päädib rahuga. Autor toob näiteid alates Vana-Roomast ja lõpetades tänapäevaga. Ta liigub Barbarossa plaani ja Pearl Harbouri mõõtu operatsioonidelt pisemate sõjaliste kokkupõrgeteni ning rahustrateegialt kõige moodsamate operatiivmeetoditeni. Seeläbi toob Luttwak, selles valdkonnas maailma üks tunnustatumaid autoriteete, esile sõjalise nurjumise ja edu ning sõja ja rahu peadmurdva loogika.

"Sünnipäevade kalender" on teatmeteos, milles materjal on esitatud kalendripäevade kaupa. Iga kalendripäev koondab keskmiselt 35 sel päeval sündinud isiku põhiandmed. Kokku on raamatus sünnikuupäeva järgi korrastatud teavet 12675 isiku kohta. Ligi pooled neist on maailma suurnimed, pisut üle poole Eesti omad. Tegemist ei ole seega ühe kindla aasta (tavalise) tähtpäevakalendriga, vaid teatmikuga, mida saab kasutada paljude aastate vältel. Isiku sünnipäeva leidmist hõlbustab register. Mõnel juhul võib isiku registrist leida ka pseudonüümi või muu nimevariandi järgi.

Entsüklopeedia TALLINN on kaheköiteline leksikoni tüüpi teatmeteos. See sisaldab üle 2300 märksõna ja 1400 illustratsiooni. Märksõnastik hõlmab enamikku eluvaldkondi, alates aguaegsest loodusest ja lõpetades tänapäevaste ettevõtmiste ja sündmustega. Entsüklopeedia Tallinn annab kahes köites tervikliku ülevaate Tallinna linnaruumi kujunemisest ja inimeste eluolust erinevatel ajastutel.

1999. aasta kevadel algas Euroopas sõda. Kui Jugoslaavia Kosovos oma kodanikke ründas, astusid nende kaitseks välja USA ja teised NATO liikmesriigid. See oli tänapäeva sõda: oma ulatuse poolest piiratud ja iga samm hoolikalt kaalutletud, nii sõjalise kui ka poliitilise tagajärje seisukohalt. Sõja lõppedes, pärast kümme nädalat väldanud õhurünnakuid, viis Jugoslaavia sõjaväe Kosovost välja ja Kosovo albaanlased said oma koju tagasi pöörduda. Nende jaoks oli see sõda üks samm pikal teel, mis lõppes 17. veebruaril 2008 riigi iseseisvuse väljakuulutamisega. Tähelepanuväärne on see, et mitte ükski NATO sõdur lahingus ei hukkunud. Kindral Wesley K. Clark oli selle võimsa sõjalise jõupingutuse üks juhte. Oma raamatus kirjeldab ta diplomaatia ja sõjalise strateegia ühitamisel ette tulnud raskusi, aga ka sõjategevuses osalenud NATO liikmesriikide endi sisemisi võitlusi. Clark aitab meil paremini mõista otsuste telgitaguseid, näidates elavalt vastuolusid NATO liikmesriikide seas ning Ühendriikide valitsusasutuste vägikaikavedu.

Kui räägitakse sõprusest, mõtleme kohe vestlustele ja jagatud hetkedele erilise inimesega, kes – tulgu, mis tuleb – saab aru ja toetab. See raamat on pühendatud sõpradele, sest nad on osa me elust, unistustest, teekonnast. Sest nad on seda mis tahes mööndusteta. Raamat annab neile teada, kui palju nad meie jaoks tähendavad.

Unikaalne koguteos jäädvustab suure osa 1950.-60. aastate väliseesti mõtteloost, tehes kättesaadavaks toonase radikaalse hoiakuga ajakirja "Vaba Eesti" ümber koondunud autorkonna parimad artiklid. "Vaba Eesti" ajakiri ilmus Stockholmis 1951-1964, koondades enda ümber nooremat vabameelset rahvuslikku pagulaseesti haritlaskonda (H. Ainso, H. Grabbi, I. Iliste, I. Laaban, R. Marandi, I. ja O. Mikiver, R. Taagepera, I. Talve, L. ja V. Vaska jt.).

20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm” IV osa jätkab ülevaadet möödunud sajandil Eestis ja kogu maailmas toimunust, hõlmates ajavahemikku 21. jaanuar 1981 – 31. detsember 2000. Eelmise osa viimasteks tähtsündmusteks jäid Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani ametisse vannutamine ning Teherani pantvangikriisi lahenemine. Selle köite, ühtlasi ka sajandi ja aastatuhande lõpetab Vatikani ajalehe esikaas, kus paavst Johannes Paulus II pöördub kõigi kristlaste poole, juhatades inimkonna uude aastatuhandesse. Teose koostamises on osalenud 64 oma ala asjatundjat. Raamatus on rohkem kui 1300 artiklit ja üle 1200 illustratsiooni, mis käsitlevad kahe aastakümne poliitika-, kultuuri- ja spordielu. Erilisel kohal on Eesti vabanemisega ja iseseisva riigina maailmaareenile astumisega seostuvad sündmused. Eesti taasiseseisvumise kohta puuduvad veel süvauurimused. Kroonik on suutnud üksnes riivamisi puudutada tollaseid sündmusi, mille mosaiikne kogum on seni ajaloolaste poolt läbi töötamata ja analüüsimata ning põhjaliku akadeemilise käsitlusena ilmumata.