Tooted

Raamatu koostaja, kirjandusmuuseumi teadusdirektori Sirje Oleski sõnul saatis Orase-Ivaski kirjavahtuse Iirimaalt Eestisse Astrid Ivask. Raamatusse on kogutud 200 kirja ehk kogu Orase-Ivaski 24 aastat väldanud kirjavahetus. Tegu on esimese raamatuga, mis on koostatud Eestisse saadetud pagulasmaterjalide, arhiivimaterjalide põhjal. See peaks näitama, et väliseestlased võivad siia kultuuriloolist materjali rahus saata - need võetakse vastu ja neist tehakse midagi.

Raamat sisaldab mälestusi Vändra kihelkonna põhjaosast Kõrbja ja Koogiste ümbrusest – Käru ja Lelle mõisa, vahepeal Pärnu- ja Järvamaa, nüüd Rapla- ja Järvamaa piirialalt. Kunagi olevat Kõrbjast oma kõrvi hobusega läbi ratsutanud Rootsi kuningas… 1936. aastal sündis Koogistes üks terane laps, kelle mälupildid koos fotograaf Mihkel Maureri (1876-1937) arvukate ülesvõtete ja pärimuspaladega lubavad piiluda kohaliku rahva ammusesse argiellu ning põgusa kõrvalepõikena ka Kaukaasiasse Punasele Lagedale. Meeleolukad seigad ja ilmekad karakterid annavad aimu eelkäijate kõnepruugist, eestlastele laiemaltki omasest mõtteviisist ja paikkondlike sugulussidemete tähtsusest. Raamatu nimilugu räägib ühe talupere saatusest läbi mitme inimpõlve. Tegelaste seas leidub saunikuid, ravitsejaid, külaboheemlasi, vembumehi ja vabrikutöölisi. Autoril on eriliselt lähedane suhe kodukandi liigirikka taimestiku ning koduloomadega. Teksti täiendavad vinjetid taimedest ning kaart kohanimedega. Tundliku ja vaimuka väljenduslaadiga teos sobib igati tähistama käesolevat eesti keele aastat.

Kirjanik Arvo Mägi ja kunstnik-kirjanik Arno Vihalemma aastatel 1955-1988 peetud mahuka kirjavahetuse algusosa annab värvika ja intrigeeriva pildi paguluses toiminud avalikust kultuurielust ja selle telgitagustest. Kõne all on nii osaliste eneste loominguga seonduv kui peegeldused teiste tegemistest. Nendes intelligentsetes, kuid samas elulistes ja lopsaka keelepruugiga kirjades avalduvad kaks omanäolist loojat ja nende vahel valitsenud inspireeriv ja viljakas sõbrasuhe. Raamat sisaldab ka valiku A. Vihalemma graafilisi lehti mapist "Marionetid".

Fraseologismi süntaktiliselt struktuurist. Erinevalt teistest lühivormidest kujutab fraseologism endast tunduvalt "paindlikuma" iseloomuga üksust. Sellest on tingitud aga kõrge variaablustase, mis muudab tüüpide määratlemise keerukaks. Tulemuseks ongi tüübipiiride hajuvus, teatav vastuolu fraseologismide alaliikide ja tüübitasandi vahel. Tüübiühtsuse seisukohalt oleks mugav, kui kõrvuti paikneksid ütlused, kus nt midagi väljendatakse ühe ja sama kujundi kaudu, kuid vormierinevused viivad need väljendid tüübiüleselt eri rühmadesse.

1992. a. saatsid Eesti koolide õpilased Eesti Rahvaluule Arhiivile üle 25 000 lehekülje koolifolkloori. Muutunud, absurdi- ja naljarohke pärimus inspireeris uurima, missugune see kaasaja folkloor õigupoolest on, mis teda iseloomsutab. Folkloristid tutvustavad: paroole ja kilde graffitit piltmõistatusi anekdoote lauluparoodiaid rebaseks löömist kaartidega ennustamist koolilaste mänge seletamatuid juhtumeid mõistatusi salmikuid, ennustuskaustikuid ja oraakleid

Kogumik sisaldab 20 rahvaluule ainelist artiklit.

Sisaldab artikleid: Nimekasutus setu müüdilises rahvalaulus / Madis Arukask ; Setu hällitused : ei laul ega kõne / Maarja Kasemaa ; Hähkamine - setude salakeel / Viida Raag ; Regilaulude tükeldamisest / Liina Saarlo. Keele mõju regilaulu värsimõõdule (Kullamaa) / Mari Sarv

Kirjad üle mere: Mart Lepiku kirjavahetus Julius Mägiste, Karl Ristikivi ja Bernard Kangroga.

Järelpõlvede käes on tänapäeval umbes viissada Masingu kirja, mis tõenäoliselt moodustavad Äksi pastori laialdasest kodu- ja välismaisest korrespondentsist siiski vaid väikese osa. Enam kui pool Masingu säilinud sõnumikest on adresseeritud Rosenplänterile ja jõudnud meieni tänu viimase kogujahoolele. Johann Heinrich Rosenplänteri ja Otto Wilhelm Masingu ühiste rahvavalgustuslike huvide tõttu oli nende kontaktiastumine väikeses Eestis üsna ootuspärane. Algatus tuli nooremalt, Rosenplänterilt, kes pöördus Masingu poole 20. märtsil 1814 (vana kalendri järgi), paludes kaastööd oma ajakirjale "Beiträge zur genauern Kenntnißder ehstnischen Sprache". Selle kirjaga algaski 18 aastat kestnud kirjavahetus, mis katkes Masingu surmaga.

Järelpõlvede käes on tänapäeval umbes viissada Masingu kirja, mis tõenäoliselt moodustavad Äksi pastori laialdasest kodu- ja välismaisest korrespondentsist siiski vaid väikese osa. Enam kui pool Masingu säilinud sõnumikest on adresseeritud Rosenplänterile ja jõudnud meieni tänu viimase kogujahoolele. Johann Heinrich Rosenplänteri ja Otto Wilhelm Masingu ühiste rahvavalgustuslike huvide tõttu oli nende kontaktiastumine väikeses Eestis üsna ootuspärane. Algatus tuli nooremalt, Rosenplänterilt, kes pöördus Masingu poole 20. märtsil 1814 (vana kalendri järgi), paludes kaastööd oma ajakirjale "Beiträge zur genauern Kenntnißder ehstnischen Sprache". Selle kirjaga algaski 18 aastat kestnud kirjavahetus, mis katkes Masingu surmaga.

Sisukord:

Eessõna
Artiklid
Tsitaat kui kultuurivälja pingestaja Maarja Lõhmus
Austraaliaeestlased: migratsioon, kohesioon ja ruumimudelid Mare Kõiva
Rahva( ja )luule piiril: Hans Anton Schults Oskar Looritsa ja Richard Viidalepa käsitluses Katre Kikas
Muistend uues kontekstis - geopeituses Mare Kalda
Tõrjevormelid kui kõnekäänuliik Asta Õim 
Vadjalaste ja isurite usundi kirjeldamine 19. sajandi soome uurijate reisikirjades Ergo-Hart Västrik
Ühe sõjajärgse kuulujutu mitmekülgsest tähendusruumist Eda Kalmre
Liivi rahvausundist ja folkloorist Kristi Salve
Eesti idiofonid - traditsioon ja “juhuslikkus” Igor Tõnurist
Igor Tõnuristi tööde bibliograafia
2006. aasta projektid
Herba: Eesti rahvameditsiini ravimtaimede andmebaas internetis Renata Sõukand
Projekt “Radar”. Ajaloolise pärimuse kogumisest ja digiteerimisest Helen Hanni
Koolipärimus Eestis - viisteist aastat hiljem Piret Voolaid, Astrid Tuisk, Ave Tupits
Setu kogukonnad Siberis folkloristi vaatevinklist Anu Korb
2006. aasta kroonika
Eesti Kirjandusmuuseum 2006. aastal Janika Kronberg
Eesti Kirjandusmuuseumi sündmuste kroonika 2006 Annela Oona
Arhiivraamatukogu Merike Kiipus
Eesti Kultuurilooline Arhiiv Piret Noorhani
Eesti Rahvaluule Arhiiv Ergo-Hart Västrik
Etnomusikoloogia osakond Triinu Ojamaa
Folkloristika osakond Liisa Vesik
Eesti Kirjandusmuuseumi väljaanded 2006 Merike Kiipus

Kes tegelevad tänapaeval pärimuskultuuriga ja miks, mida peaks tegema selle väärtustamiseks ühiskonnas

Kuidas muutub rahvamuusika ja selle esitus
Miks püsib igihaljana lastemängude traditsioon ja kuidas see muutub
Millised on rahvatantsuharrastuse trendid meil ja mujal
Kuidas muutub meie rahvakalender: kas suhe minevikku on hirmutav vari või loomejõu ja inimväärikuse allikas
Kuidas mõjutab turism kohapärimust, kuidas muutub pärimus Siberi eesti kogukondades
Neile ja teistele küsimustele otsivad kogumikus vastust ja kutsuvad kaasa mõtlema eesti, soome, ungari, udmurdi, leedu ja walesi teadlased.

Väljaandesse on koondatud valik uurimusi, mis põhinevad noorte folkloristide ja etnoloogide kevadkonverentsil "Noorte hääled" aastail 2013–2016 peetud ettekannetel. Esindatud on valdkonnad folkloristikast, etnoloogiast ja kunstiteadusest sotsiaal- ja kultuurantropoloogiani. Artiklites käsitletakse humanitaarteaduste rakenduslikku tulevikku, Komi identiteeti, Eesti mustlaste ja Venemaal elavate eestlaste eluolu, Eesti külaelu hääbumist, eestlaste laulupidude traditsiooni ning naise kujutamist muinasjuttudes.

Kaheksateistkümnenda "Pro Folkloristica" pealkiri "Ristteel" märgib kergemaid ja raskemaid valikuid, millega on pidanud silmitsi seisma nii noored uurijad oma teemaga tegeldes kui ka inimesed, kes on olnud nende huviorbiidis.

Tegemist on Richard Viidalepa väitekirjaga, millest on välja jäetud esimene peatükk. Samuti on tehtud ka mõningaid muid kärpeid. Töö on loetav mitmel tasandil – nii ühe avarapilgulise teadlasisiksuse uurimusena, ülevaatena jutustamise kui protsessi uurimiseks vajalikest algteadmistest kui ka dokumendina ühe teadusharu ajaloost, pidades silmas just konkreetset kirjutamisaega ja -kohta, tolleaegseid võimalusi ja suundumusi teadusmaastikul.

See on raamat vanimate tänini püsinud Ida-Siberi eesti külade Ülem-Suetuki ja Viru-Pulani elanike lugudest ja lauludest koos nootide ja fotodega. Asustusajalugu, uskumused, kombed, pajatused, elulood jpm. on esitatud siberi-eestlaste endi suu läbi. Lauludele on lisatud noodid - nii saab neid soovi korral ka laulda ja võrrelda Eestis tuntud rahvalauludega. Väljaanne on üles ehitatud inimestest lähtuvalt (ühe jutustaja lood ja laulud on ära toodud järjest).

Sarjas publitseeritakse noorte teadlaste uurimusi, mida on tutvustatud noorte folkloristide ja etnoloogide traditsioonilisel kevadkonverentsil. Esindatud on ka teised kultuuri-uuringute valdkonnad, nagu ajalugu, semiootika, kirjandus- ja keeleteadus. Uurimuste allikmaterjalideks on nii arhiivitekstid ja -salvestised kui ka autorite kogutud välitöömaterjalid. Artiklites on sageli rakendatud eesti folkloristika kontekstis uudseid teooriaid ja meetodeid allikainese tõlgendamisel ning eksperimenteeritud selliste valdkondadega, mis seni uurijate huvisfääri pole kuulunud.

Neli senitundmatut C.R. Jakobsoni käsikirja - muuhulgas esimene eesti näidend "Kuuno ja Salme".

Monograafia annab põhjaliku ülevaate vadja haritlase, Tartu ülikooli kasvandiku Dimitri Tsvetkovi (1890–1930) traagilisest elukäigust ning annab hinnangu ta tegevusele kodumurde sõnavara talletamisel, vadjalaste elu-olu ja kombeloo kajastamisel ning rahvaluule ülestähendamisel.