Tooted
Käesolev akordionimängu õpik on praktiliseks käsiraamatuks isetegevuslikele ringidele, laste-muusikakoolidele, muusikakoolidele ning iseõppijatele. Kunstiline materjal on metoodiliselt jaotatud nii, et ta võimaldaks järkjärgulist üleminekut kergemalt tehnikaliigilt raskemale.
Raamat on mõeldud akrobaatidele-isetegevuslastele, eel- ja soojendusharjutusteks
Algebra ülesannete kogu keskkooli VIII-XI klassile.
Mõlemad jutud käsitlevad inimese piiride küsimust: „Amfiibinimeses” täiustab geniaalne kirurg Salvator oma äranägemise järgi eluorganisme ning on loonud amfiibinimese, „Maailmavalitsejas” saavutab teadlane Stirner võime kontrollida elusolendite mõtteid ja tahet.
Selles jutustuses näidatakse inimese piiritut vaprust ja salakavalat mõrtsukalikkust; meeleheitlikku võitlust vabaduse eest ja julma vägivalda; alatut äraandmist ja ustavat sõprust; jutustatakse, kui raskesti kannatasid alaheidetud maade elanikud, kui läbi nende alade läksid Batu-khaani raudsed sõjasalgad: kuidas sadade tuhandete ratsanike laviin kandis khaani nagu laastukest merelaine harjal ja paiskas ta suure Itilli jõe kaldale, kus see tõmmu pilusilmne juht pani aluse vägevale Kuldhordi riigile.
Romaan "Batu-khaan" on ajaloolise triloogia "Mongolite sissetung" teine osa.
Triloogia:
– Tšingis-khaan
– Batu-khaan
– Viimase mere poole
Raamat sisaldab bibliograafiat ja selgitavaid märkuseid.
Vene klassiku Aleksandr Puškini viieosaline proosatsükkel.
Jutustused:
Lask
Tuisk
Kirstutegija
Postijaam-ülem
Talutüdruk-preili
See on Dekameroni-nimeline raamat, mis sisaldab seitsme daami ja kolme noormehe poolt kümne päeva jooksul jutustatud sada novelli.
Neil päevil aga puhkes Idamaade kohal äike. Türgi kuulutas Venemaale sõja, vürstiriikide vabastamiseks määratud tähtaeg oli juba möödas; päev, mil türklased Sinope'i all hävitavalt lüüa said, polnud enam kaugel. Viimastes Insarovini jõudnud kirjades kutsuti teda järelejätmatult kodumaale. Ta tervis polnud ikka veel paranenud: ta köhis, oli nõrk, kannatas kergete palavikuhoogude all, kuid ta ei olnud peaaegu iialgi kodus. Ta süda lõi põlema: ta ei mõtelnud enam haigusele. Alatasa sõitis ta Moskvas ringi, kohtus vargsi mitmesuguste isikutega, kirjutas ööd läbi, oli päevade kaupa kadunud; ta teatas peremehele, et sõidab varsti ära, ja kinkis talle juba ette oma lihtsa mööbli...
Koos nõukogude rahva majandusliku heaolu pideva kasvuga areneb meie inimeste kodukultuur ja täiustub maitse. Seepärast on kommunistlik partei ja Nõukogude valitsus seadnud kergetööstuse ette vastutusrikka ülesande -- parandada toodete kvaliteeti ja laiendada nende sortimenti. Käesolev propagandistlik üllitis on täiendatud rikkaliku pildimaterjaliga.
Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… kui see pole õudne või hukatuslik”. Naer peab teenima inimese üleolekut kõige selle üle, mis on veider või madal, labane ja äbarik. Naeruvääristades nõnda esmajoones pahelisi nähtusi küll üksikisikute juures, aga veelgi rohkem laiemas ühiskondlikus elus, aitavad naljandid suurel määral kaasa nende nähtuste vastu võitlemisel.
Valik ateistliku sisuga kirjutisi ja karikatuure eesti kirjanikelt ja kunstnikelt. Valiku tegemisel piirduti trükitud luule, proosa ja publitsistikaga, kusjuures püüti valida selliseid, mis ateistlike või kiriku- ja pastorite vastaste paladena tänapäeva lugejatki võiksid huvitada.
Sädelevalt humoorikas komöödia "Pisuhänd", mille Eduard Vilde (1865-1933) kirjutas 1913. aastal, paljastab eesti kodanluse kultuuritust ja karjerismi.
Vana maailma mõisnikud, Lugu sellest, kuidas Ivan Ivanovitš läks tülli Ivan Nikiforovitšiga, Sinel