Tooted

Reisikirjas kirjeldab autor Hiina elu-olu 1950-ndatel aastatel, samuti ajalugu, kultuuri- ja kunstielu, rahvameditsiini minevikku ja tänapäeva. Illustreeritud fotodega

Raamatus vaadeldakse Piibli dogmasid teaduse valgusel.

Käesolev akordionimängu õpik on praktiliseks käsiraamatuks isetegevuslikele ringidele, laste-muusikakoolidele, muusikakoolidele ning iseõppijatele. Kunstiline materjal on metoodiliselt jaotatud nii, et ta võimaldaks järkjärgulist üleminekut kergemalt tehnikaliigilt raskemale.

Raamat on mõeldud akrobaatidele-isetegevuslastele, eel- ja soojendusharjutusteks

Akvaarium on üheks praktiliseks vahendiks ja miniatuurseks laboratooriumiks looduse murdosa aastaläbiseks jälgimiseks ja tundmaõppimiseks ning on lüliks mitšuurinliku bioloogiaõpetuse ahelas, mis lubab metoodiliselt tunnetada teid loodusseaduste olemusse tungimiseks, et neid allutada ning juhtida inimesele vajalikus suunas. "Akvaariumi" koostajad tahavad omapoolse panusena kaasa aidata loodusesõpradele, akvaristidele, et nad võiksid kasutada akvaariumi seadistamiseks mõningaid näpunäiteid ja et see huvitav ala meil leviks lasteasutustes, koolides, isegi tervishoiuasutustes, noorte õppe- ja kasvatusvahendina, aga samuti oleks meie kodude kaunistuseks osakesena suvisest loodusest põhjamaa pikal talvel.

Algebra ülesannete kogu keskkooli VIII-XI klassile.

Mõlemad jutud käsitlevad inimese piiride küsimust: „Amfiibinimeses” täiustab geniaalne kirurg Salvator oma äranägemise järgi eluorganisme ning on loonud amfiibinimese, „Maailmavalitsejas” saavutab teadlane Stirner võime kontrollida elusolendite mõtteid ja tahet.

"Andromeeda udukogu" on Ivan Jefremovi ulmeromaan, mille tegevus toimub kauges tulevikus (umbes aastal 3230) Maal ja maailmaruumis.

Romaani põhiteemadeks on armastus, kannatus, kirg ja reetmine. Anna Karenina on küll abielus, kuid see abielu on armastuseta. Ta leiab oma armastuse teise mehe näol, kuid see viib ta sügava sisemise konfliktini

"Anna Karenina" on lugu ootamatust ahvatlusest, moraalsest konfliktist ning unistustest ja nende purunemisest. Ennekõike on see aga lugu ühest erakordsest naisest ja suurest armastusest, mis sunnib eirama ühiskonnareegleid ja viib etteaimatavalt traagilise lõpplahenduseni. Lev Tolstoi suurteos on oma paeluva sündmustiku ja meisterliku stiiliga inspireerinud lugematuid põlvkondi. Sageli maailma parimaks romaaniks tituleeritud teost on Fjodor Dostojevski nimetanud täiuslikuks kunstiteoseks.

Avangute teooria kujutab endast 1955. aastal ilmunud Maleõpiku avangulise osa põhjalikult ümbertöötatud ja täiendatud väljaannet. Raamat on mõeldud kasutamiseks I ja II järgu maletajaile kaasaegse avanguteooria omandamise hõlbustamiseks, kuid ka laiematele maletajate hulkadele, kes on huvitatud malemängu teooria sügavamatest küsimustest.

Selles jutustuses näidatakse inimese piiritut vaprust ja salakavalat mõrtsukalikkust; meeleheitlikku võitlust vabaduse eest ja julma vägivalda; alatut äraandmist ja ustavat sõprust; jutustatakse, kui raskesti kannatasid alaheidetud maade elanikud, kui läbi nende alade läksid Batu-khaani raudsed sõjasalgad: kuidas sadade tuhandete ratsanike laviin kandis khaani nagu laastukest merelaine harjal ja paiskas ta suure Itilli jõe kaldale, kus see tõmmu pilusilmne juht pani aluse vägevale Kuldhordi riigile.

Romaan "Batu-khaan" on ajaloolise triloogia "Mongolite sissetung" teine osa.

Triloogia:
– Tšingis-khaan
– Batu-khaan
– Viimase mere poole

Raamat sisaldab bibliograafiat ja selgitavaid märkuseid.

Vene klassiku Aleksandr Puškini viieosaline proosatsükkel.

Jutustused:
Lask
Tuisk
Kirstutegija
Postijaam-ülem
Talutüdruk-preili

See on Dekameroni-nimeline raamat, mis sisaldab seitsme daami ja kolme noormehe poolt kümne päeva jooksul jutustatud sada novelli.

Hispaania klassiku Miguel De Cervantes Saavedra (1547-1616) maailmakuulus rüütliromaani paroodia annab laiahaardelise pildi 16.-17. sajandi Hispaania elust.

Hispaania klassiku Miguel De Cervantes Saavedra (1547-1616) maailmakuulus rüütliromaani paroodia annab laiahaardelise pildi 16.-17. sajandi Hispaania elust.

Romaani esimeses köites kirjanik jutustab, kuidas Becky Sharp, vaese kunstniku tütar, saavutab kavaluse ja osavusega jõukuse ja kõrge ühiskondliku positsiooni. Becky Sharp on avantürist, kel puudub südametunnistus, autunne, ta ei tea, mis on sõprus ja armastus. Paralleelselt Becky Sharpi saatusega on teoses kujutatud romaani teise keskse kuju - Amelia saatust. Amelia, kelle imetlejatering pole küll nii lai, on kirjaniku poolt kujundatud suurima hoole ja armastusega. Romaani tegevustik toimub aastail 1812 kuni 1832. "Edevuse laadas" kujutab W.M.Thackeray inglise aristokraatia ja kodanluse elu üheksateistkümnenda sajandi alguses. Siin näeme kohutavaid võitlusi, uhkeid ja hiilgavaid balle, pilte niihästi kõrgema seltskonna kui ka üpris keskpäraste inimeste elust, armastusstseene ja kerget janti. Romaani esimeses köites kirjanik jutustab, kuidas Becky Sharp, vaese kunstniku tütar, saavutab kavaluse ja osavusega jõukuse ja kõrge ühiskondliku positsiooni. Becky Sharp on avantürist, kel puudub südametunnistus, autunne, ta ei tea, mis on sõprus ja armastus. Paralleelselt Becky Sharpi saatusega on teoses kujutatud romaani teise keskse kuju - Amelia saatust. Amelia, kelle imetlejatering pole küll nii lai, on kirjaniku poolt kujundatud suurima hoole ja armastusega. Romaani teises köites jätkub Amelia ja Becky sündmusterohke ja kireva elu kujutamine edevuse laada taustal.

Romaani teises köites jätkub Amelia ja Becky sündmusterohke ja kireva elu kujutamine edevuse laada taustal.

Neil päevil aga puhkes Idamaade kohal äike. Türgi kuulutas Venemaale sõja, vürstiriikide vabastamiseks määratud tähtaeg oli juba möödas; päev, mil türklased Sinope'i all hävitavalt lüüa said, polnud enam kaugel. Viimastes Insarovini jõudnud kirjades kutsuti teda järelejätmatult kodumaale. Ta tervis polnud ikka veel paranenud: ta köhis, oli nõrk, kannatas kergete palavikuhoogude all, kuid ta ei olnud peaaegu iialgi kodus. Ta süda lõi põlema: ta ei mõtelnud enam haigusele. Alatasa sõitis ta Moskvas ringi, kohtus vargsi mitmesuguste isikutega, kirjutas ööd läbi, oli päevade kaupa kadunud; ta teatas peremehele, et sõidab varsti ära, ja kinkis talle juba ette oma lihtsa mööbli...

Käesolev töö on esimeseks katseks jälgida üksikasjalikumalt eesti folkloristika arengut ühe kindla ajavahemiku ulatuses, nimelt Eesti Kirjameeste Seltsis (EKmS) aastatel 1872-1893. EKmS-i rahvaluule-alane tegevus moodustab meie kultuuriloos kahe aastakümne pikkuse ajajärgu. Seltsi asutamiskäik algas juba 19. sajandi 60-ndatel aastatel, millal Eesti asus kapitalistliku arengu teele. Viimasega kaasnes pärisorjuse igandite vastu suunatud rahvusliku liikumise tekkimine, mis järgneva aastakümne jooksul arenes laiuti, süvendades rahvuslikku teadvust ja kandudes rahvahulkadesse mitme suure ühisürituse kaudu. Elades üle kulminatsiooni 70-ndate aastate lõpul ja 80-ndate aastate algul, hakkas rahvuslik liikumine viimati mainitud aastate keskpaiku, seoses rahvusesisese diferentseerumise ja klassiantagonismi süvenemisega, allamäge minema. Seega ulatus EKmS-i tegevus rahvusliku liikumise algusaastatest selle taandumise ajajärku välja.

Raamat on abivahendiks lindude tundmaõppimisel looduses. Olles eesti keeles esimeseks omataoliseks, on ta määratud meie laialdasele linnusõprade perele (jahi- ja kalamehed, metsa- ja põllumajanduse praktikud, koolinoored jt.), kellel tuleb tegemist teha elusate lindude vaatlemisega ja uurimisega.

Koos nõukogude rahva majandusliku heaolu pideva kasvuga areneb meie inimeste kodukultuur ja täiustub maitse. Seepärast on kommunistlik partei ja Nõukogude valitsus seadnud kergetööstuse ette vastutusrikka ülesande -- parandada toodete kvaliteeti ja laiendada nende sortimenti. Käesolev propagandistlik üllitis on täiendatud rikkaliku pildimaterjaliga.

Turbasamblad (Sphagnáles) kuuluvad taimede süstemaatilises järjestuses sammaltaimede (Bryóphyta) hõimkonda ning lehtsammalde (Músci) klassi. Lehtsammalde klassis moodustavad nad omaette hästi eraldatud seltsi ainult ühe sugukonnaga (Sphagnáceae) ja ühe perekonnaga (Sphágnum), mis isegi vähevilunud silmale on välimuselt hästi eraldatav teistest sammalde seltsidest.

Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kuid kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast madalast üles kasvanud. Meie päevil, kus vanu jutte mitmelt maalt hoolega kokku korjatakse ja kirja pannakse, võivad õpetatud mehed selgesti tunnistada, et mitme laialilagunenud jutu eod ühest tüvikust on üles kasvanud, kust võsusid teistesse kohtadesse viidi ja kus nad hiljemini sedaviisi kasvasid, kuidas päikeseterad, vihmasajud ja tuulehood neid kosutasid, või tähendussõnata üteldes: kuidas iga rahva mõistus, vaimuharidus ja elamise viis nende külge puutusid." Fr. R. Kreutzwaldi eessõnast "Eesti rahva ennemuistsete juttude" I trükile

Sisukord: Paul Ariste Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk A. Kask Eesti murrete kujunemisest ja rühmitumisest Harri Moora Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil L. Jaanits Eesti NSV territooriumi kiviaja elanike päritolu küsimusi Marta Schmiedehelm Kirde-eesti hõimudest I aastatuhande viimasel poolel e.m.a. ja meie ajaarvutuse I aastatuhande algupoolel A. Vassar Lisandeid eesti hõimude uurimisele Lääne- ja Edela-Eestis I-IV sajandil K. Mark Eesti rahva etnilise ajaloo küsimusi paleoantropoloogia valgusel Aliise Moora Ajaloolis-etnograafilistest valdkondadest Eestis H. Tampere Mõningaid eestlaste etnilise ajaloo küsimusi suulise rahvaloomingu valgusel

Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… kui see pole õudne või hukatuslik”. Naer peab teenima inimese üleolekut kõige selle üle, mis on veider või madal, labane ja äbarik. Naeruvääristades nõnda esmajoones pahelisi nähtusi küll üksikisikute juures, aga veelgi rohkem laiemas ühiskondlikus elus, aitavad naljandid suurel määral kaasa nende nähtuste vastu võitlemisel.

Käesolev raamat on Eesti rahvatantsuvaldkonnale üks erilisemaid. Seda tuntakse ka kui Toomi piiblit.

Raamatus käsitletakse elektrimasinate tööpõhimõtteid, ehitust ja omadusi. Küsimusi vaadeldakse peamiselt nende füüsikalisest sisust lähtudes. Matemaatiline käsitlus ei ulatu väljapoole tehnikumide õppeprogramme.

Lugedes fantastilist teost tutvute haruldaste seiklustega, mis said osaks geoloogilisele uurimisrühmale number 14-bis, kui ta kadus salapäraselt Põhja-Jakuutia tundmatutesse mägikolgastesse. Koos teose kangelastega - kartmatu Petja Odintsovi ja ta sõpradega – sooritate ebatavaliste kohtumiste ja avastustega lõppenud ohtliku teekonna. Niisamuti nagu neidki võlub teid mägise Jakuutia karm ilu ja te omandate palju uusi teadmisi selle kauni maa kohta.

Sisukord: Imelik peegel Ahjualune Ilus minia Südi sõsar Rüütli poeg Vaeslaps ja talutütar Suur Peeter ja Väike Peeter Vigur rehepapp

Kuulsa vene lastekirjaniku värsslood, mis illustreeritud ilusate värviliste joonistustega. Lõpus lisaks värss-mõistatused koos vastustega. Teiste lugude hulgas on raamatus: "Doktor Aivaluson", "Köögi-Kata mure", "Kärbse-Kärt", "Imepuu", "Bibigon".

Selles ajaloolises romaanis, mis kujutab XVII-XVIII sajandi vahetuse Inglismaad, on vastandatud kaks maailma – kõrk ja kõikvõimas aristokraatia ja põrmu surutud lihtrahvas.

Romaan annab laiahaardelise pildi Ivan IV-ndast, kellele bojaarid andsid hüüdnimeks Groznõi I osa: Tsaar Ivan IV palavaimaks unistuseks on jõuda välja mere äärde, omada sadamaid Läänemere kallastel, selleks et kaubelda otseselt Euroopa maadega. Ning Moskva riigis hakatakse tegema ettevalmistusi suureks sõjaks. Sõjaettevalmistuste kõrval leiab tsaar Ivan aega ka oma perekonna jaoks: autor näitab teda hellitamas oma väikesi poegi Ivani ja Fjodorit, nõu pidamas armastatud tsaarinna Anastasiaga. Oma võimu kindlustamiseks lähendab tsaar endale lihtsamast soost inimesi, tõrjudes kõrvale bojaare, kes seetõttu hauvad tsaari vastu kurje plaane ning ei poolda sõjakäiku Liivimaale. Sõja algus on edukas: Vene sõjavägi saab enda kätte Narva, Vastseliina, Tartu ja rea teisi kindlusi. Kuid bojaaride salasepitsused muutuvad üha tugevamaks, nad otsivad liitu Poola-Leedu kuningaga, tsaar kahtlustab neid ka oma abikaasa Anastassia surmas. Kõigest hoolimata tehakse veel laialdasemaid ettevalmistusi Liivi sõja jätkamiseks.

"Jevgeni Onegin" on üks Aleksandr Puškini tähtteoseid. Seda värssromaani on nimetatud "vene elu entsüklopeediaks", kuna see annab detailse pildi tolleaegse Venemaa elust ja kultuurist. 1820. aastatel toimuva romaani peategelane on igavlev ja elust tüdinud aristokraat Jevgeni Onegin, kes sõidab Moskvast oma onu maamõisa. Seal ristuvad tema teed idealistliku poeedi Vladimir Lenski ja kahe õega – tundliku ja siira Tatjana ning kergemeelse Olgaga. See on kütkestav ja traagiline lugu armastusest, süütusest ja sõprusest. Puškin toob lugeja ette värvika galerii tegelasi ja pakub hulga kirjanduslikke, filosoofilisi ja autobiograafilisi kõrvalepõikeid – tihti satiirilisi. Sisu kõrval on tähelepanuväärne ka teose vorm. Puškin võttis seal kasutusele nn Onegini stroofi, mis koosneb 14 kindla riimiskeemiga värsist. Värsimõõt on nelikjamb. Eesti keelde on "Jevgeni Onegini" tõlkinud Betti Alver. Tema tõlget peetakse Eesti tõlkeajaloos üheks silmapaistvamaks

Valik ateistliku sisuga kirjutisi ja karikatuure eesti kirjanikelt ja kunstnikelt. Valiku tegemisel piirduti trükitud luule, proosa ja publitsistikaga, kusjuures püüti valida selliseid, mis ateistlike või kiriku- ja pastorite vastaste paladena tänapäeva lugejatki võiksid huvitada.

Tsemendivabrik Jaksuküla poisid Teotahtelised poisid

Sädelevalt humoorikas komöödia "Pisuhänd", mille Eduard Vilde (1865-1933) kirjutas 1913. aastal, paljastab eesti kodanluse kultuuritust ja karjerismi.

Vana maailma mõisnikud, Lugu sellest, kuidas Ivan Ivanovitš läks tülli Ivan Nikiforovitšiga, Sinel

Kuigi tuntuimad on ta Sherlock Holmes'i lood ning ise hindas ta parimaks oma ajaloolisi romaane, on eriline koht A. C. Doyle'i loomingus ta fantastilistel teostel. Neid hakkas ta kirjutama alles siis, kui ta oli juba tunnustatud kirjanik. Selgi alal oli ta üsna produktiivne. Tuntuimad tema fantastilistest teostest on "Kadunud maailm" ("The Lost World" - 1912. a.), "Mürgivöönd" ("The Poison Belt" - 1913. a.) ja "Maracoti sügavik" ("The Maracot Deep" - 1927. a.). Tõsi, neis pole küll ei julgeid tehnilisi prognoose, ei kirkaid tulevikukangastusi ega teravaid sotsiaalseid probleeme, mis huvitasid Jules Verne'i ja Herbert Wellsi, kuid terava teadlasepilguga nähtud fantastilised pildid loodusest, eelajaloolistest loomadest ja ookeani põhjas elavaist muinasjutulise Atlantise elanikest pakuvad siiski suurt huvi ning tõelist naudingut.