Tooted

See teos käsitleb põhiliselt 18. sajandi tallinlaste "varandusi". Literaatide-köite eessõnas loetleb Raimo Pullat üles rea võimalusi, mida varandusloendid allikana uurijale pakuvad: eelkõige on need informatiivsed linna-eliidi uurijale, võimaldavad jälgida mitte pelgalt varanduslikku seisu, vaid kultuuritarbimist kõige üldisemalt, muu hulgas teha järeldusi ka ühe või teise sotsiaalse grupi/konkreetse isiku väärtushoiakute kohta. Inventaride rõivanimistud on hindamatu allikas ajastu moeteadlikkuse analüüsimisel, sisustuse, lauanõude ja -kommete ning reisimise uurimisel.

Vana Tallinn 2. osa

Selles köites tutvustame Tallinna 17. sajandi mündimeistreid ning siin 16. sajandi lõpus ja 17. sajandil tegutsenud pastoreid Forsiusi-Forseliusi, jälgime linna hotellinduse arengut 18. sajandist 1940. aastani, vaatame, kui kaugele kodust on jõudnud Tallinna kullasseppade looming, süveneme 1920.-30. aastail arhitektuuripärandi ümber puhkenud vaidlustesse ning saame teada, millisena nägid 19. sajandi teisel poole Tallinna soomlased ja Soomet Tallinna ajalehed. Lisaks, nagu ikka, mälestusi, vanu ürikuid ja fotosid ning raamatuarvustusi ja -tutvustusi.

Tallinna vanalinna ajaloost rääkivad artiklid, ilmunud raamatute retsensioonid jm.

Käesolevas «Vana Tallinna» köites avaldatakse rahvusvahelise konverentsi «Modus vivendi: linlaste igapäevaelu, mentaliteet, kultuur» ettekannete tekstid, Konverents toimus 14.-16. juunil 2002. a. Tallinna Pedagoogikaülikooli aulas, korraldaja oli pedagoogikaülikooli linnakultuuri õppetool Tallinna kultuuriväärtuste ameti ja haridusameti toel.

Ajaloolase Raimo Pullati eestvedamisel ilmunud linnaajaloo kogumiku „Vana Tallinn” kahekümnes väljaanne jätkab pealinna mineviku valgete laikude kaardistamist.