Tooted

"Algolagnia" (kreeka k. άλγος “valu”, λαγνεία “himu”) on lugu ühest pisut ebatavaliste naudinguallikatega noormehest, kes hilisõhtul Tallinnas kelnerina töötades kohtub kahe vampiiriga. Pärast üht ööd Alisiga on Casey nõus unustama oma senise elu ning järgmised neli aastat elab ta koos vampiiridega vaheldumisi Pariisis ja Venemaal. Käesolev romaan, mis on noore lootustandva autori kolmas teos, saavutas 2008. aasta romaanivõistlusel III koha.

Raamatus on kaks lugu: "Habakuk Jephsoni ülestunnistus" ja "John Huxfordi äraolek".

Kogumik koosneb kahest lühiromaanist. "Heeliksi orvud" on "Hyperioni"-tetraloogia järg. Tähelaev 600000 krüogeenunes inimesega otsib kaugel galaktikas uut koduplaneeti, kuid on sunnitud tegema vahepeatuse, püüdes kinni SOS-signaali. Hädakutsungi saatjaiks on laevahuku järel eraldatud planeedile sattunud Heidikud. "Tulemuusas" annab inimestele, kes on orjastatud Archonite võõrrassi poolt, teatrietendusi maalastest näitetrupp, mis esitab Shakespeare'i loomingut. Kui neid hakatakse kutsuma esinema üha tähtsamatele tulnukrasside esindajatele, mõistavad näitlejad, et nende esituse tasemest võib sõltuda inimkonna tulevik…

Jutukogus on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani. Salapärased paharetid kõnnivad linnatänavail ja röövivad inimestelt nägusid. Külanõid joodab pahaaimavatele külalistele ja iseendale sisse nõiajooki, mis toob kaasa ootamatuid tagajärgi. Igatsuselinnud neelavad inimesi, näkid varastavad suplejailt kehaosi ja toimub palju muud.

Vene ulmeruumis on Arkadi ja Boriss Strugatski täiesti unikaalses staatuses. Neid jäljendatakse, nende teostele kirjutatakse järgesid, nendega polemiseeritakse ja vaieldakse oma teostes. Nende üks olulisemaid mõtteliselt seotud tsükleid on saanud nimeks Keskpäeva maailm. Nagu Amber, heidab see maailm lõputult varjusid, peegeldusi, tekitab iseenda kloone. Kogumik "Keskpäeva varjud" seob ühte viis lugu nende Keskpäeva maailmast – kaks nende endi lühiromaani "Kauge Vikerkaar" ja "Poiss põrgust", ning kolm järge või töötlust teistet autoritelt, kes seda maailma igaüks oma nurga alt täiendavad või ümber teevad.

"Kuningas Saalomoni kaevanduse" autori uus lugu Allan Quatermaini, sir Henry Curtise ja kapten Goodiga. Lugeja saab teada, mis juhtus Allan Quatermainiga pärast retke Kuningas Saalomoni kaevandustesse.

Leila Tael-Mikešini romaan "Loojate mängud" on gooti stiilist inspireeritud mütoloogiliste sugemetega sünge ja sarkastiline teos, mis sobib kõigile, kellele meeldib ette kujutada, et maailmas peitub midagi enamat kui tundub. Autor on enda sõnul varjudes kõndiv fantaseerija. Ta kirjutab fantastika valdkonda kuuluvaid jutte, mille läbivateks tegelasteks on müstilised olendid ja inimesed, kes omavad ebatavalisi võimeid ning elavad kummalises maailmas.

"Marek Tihhonovi (1975) "Maailmalõpu päevik" on Cormac McCarthy "Tee" ja Emily St. John Mandeli romaani "Jaam Üksteist" parimaid traditsioone järgiv lugu apokalüpsisest ja sellest, mis saab pärast ülemaailmset katastroofi üksikute ellujäänutega. Tundliku sule ja nõtke stiiliga kirja pandud lühiromaan kujutab meie tänast Eestit ja näitab meile, kuidas minajutustaja tuleb toime maailmas, kus koroonapandeemia on hävitanud pea kogu inimkonna, kust on kadunud linnu- ja loomariik ning kus tsivilisatsiooni viimased tunnismärgid tasapisi eluta looduse poolt üle võetakse ja varemeiks muutuvad. Varem Marek Simpsoni nime all ulmet avaldanud Tihhonov oli 1990ndatel üks ajakirja Mardus kaudu kirjandusse tulnud autorite ringi – Veiko Belials, Lew R. Berg, Veikko Vangonen jt – olulisemaid esindajaid.

Fantaasiaromaan võlur Elricust, draakonisaare pagendatud valitsejast. Selles raamatus seikleb ta võlutud metsas, võitleb surnutekuningaga ning kohtub võluriga, kelle hing asub kassi kehas. Peale selle leidub raamatus üks ilus armulugu, mis ometi kord toob rahu võluri vaevatud hinge.

Clifford D. Simak kuulub õigusega 20.sajandi angloameerika ja maailma ulmekirjanduse ikoonide Isaac Asimovi, Artur C. Clarke’i, robert A. Heinleini, Ray Bradbury, Stanislaw Lemi ja vendade Strugatskite sekka. Ta on eesti lugejate seas tänaseni üks armastatumaid ameerika fantaste ning seda ilmselt paljuski seepärast, et ta looming ei ole oma põhiolemuselt kuri ega konfliktne, vaid pigem nukker-sõbraliku alatooni ja kerge muigega jutustatud sageli ruraalse ja pastoraalse hõnguga klassikalist narratiivi austav kirjandus, mille tegevuspaikadeks võivad näiteks olla Minnesota ja Wisconsini osariikide rahulikud maapiirkonnad, tema kujutatud tulnukad ei ole arhetüüpsed vallutajad ja hirmuäratavad monstrumid, vaid inimlikud olendid, keda kujutatakse pigem ette kuskil Kesk-Lääne maamaja terrasil õlut joomas ja juttu puhumas kui maailma vallutamas.

Seitsme aasta eest 75-ndal eluaastal inimkonna hulgast lahkunud Poul Anderson liigitub tavakäsitluses ulmekirjanduse tugevaks keskmikuks. Hoolimata peamiselt pikema lühiproosa eest elu jooksul võidetud seitsmest Hugost ei saa teda nimetada ei ulmekirjanduse klassikuks (selle tiitli on endale reserveerinud poolteistkümmend aastat varem debüteerinud Asimov, Heinlein ja Clarke), miljonite lemmikuks (teoste tiraažid räägivad teist keelt) ega ka mitte kultusautoriks (tänaseni pole kirjanikul arvestatavat fännilehekülge internetis). Lähemal vaatlusel selgub siiski, et Andersoni varjujäämise võib suuresti taandada välistele põhjustele – tema loomingus puudub masse haarav keskne tähtteos või sari (ehkki võib-olla on mõnes alternatiivses universumis Murtud mõõk (1954) samasugune žanrit defineeriv teos nagu seda on samal aastal ilmunud Sõrmuste isand meie maailmas), samuti on ta looming sedavõrd mahukas, et sealt olulise väljasõelumine on töömahukas ettevõtmine isegi professionaalile.

Täheaja 18. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia viienda jutuvõistluse võidutööd. Siit võib lugeda koloniaalajastu Hiina ülikuid teenivatest salapärastest tegelastest, aga ka detailselt ülesehitatud aurupunk-maailmast. Vaimukas jutus sõlmib kass kuradiga lepingu, mis ta omanikule pehmelt öeldes peavalu põhjustab. Modifitseeritud dissidendid võitlevad militaarvalitsuse vastu. Sõjaväelane satub postapokalüptilises Eestis deemonlikku lõksu. Riia keisririigis kohtuvad eradetektiivid ajalooliselt tuntud suurmehega. Kübermaailma elanikud püüavad ellu jääda maatöid tehes. Elame kaasa kahe õe kannatustele sõjakeerises. Mõtleme isa ja poja suhetele külaühiskonnas, kus turistidele küttimisretki korraldatakse, ja saame teada, miks keegi pole enam hulk aega Kuul käinud.

Tsitaadikogumik, mis on mõeldud kasutamiseks õpetajatele ja õpilastele nende igapäevases koolitöös.

"Viimases sõrmusekandjas" räägitakse Tolkieni Sõrmuse-lugudest kaotajate poolt vaadatuna. Autori arust kirjutavad ajalugu võitjad. Seepärast saavadki mitmed küsimused siin uudsed ja väga loogilised vastused. Näiteks küsimus, miks siiski pidid haldjad Keskmaalt lahkuma? Raamat algab sealt, kus Tolkieni lood lõpevad. Sõda on möödas, väsinud Mordori sõdalased lähevad koju. Tagasihoidlik sõjaväearst saab aga surevalt nazgulilt peaaegu võimatuna näiva ülesande...