Tooted

Kui olete lugenud maailmakuulsat juhtimisromaani "Eesmärk", siis teate, et omaenda piirangute tundmises, kasutamises ja ületamises on pideva arengu võti. "Asi pole vedamises" on kirjutatud "Eesmärgi" järjena mõned aastad hiljem. Loodetud tõusu asemel on turud võtnud suuna allapoole. Konkurents on karmim kui kunagi varem. Kuidas viia ettevõtted lühikese ajaga kasumisse, ilma investeeringuid tegemata? Kas sellisest olukorrast väljatulemine on ainult vedamise asi? Sedamööda, kuidas probleemidele lahendus leitakse, avaneb järk-järgult Piirangute Teooria - loogiline ja süstemaatiline mõtlemine, mille abil saab koostada ja edastada tervel mõistusel põhinevaid lahendusi "võimatutele olukordadele". "Asi pole vedamises" kirjeldab mõtlemisprotsesse, mille abil leitakse lahendused turundusele, varade juhtimisele, suhtlemisprobleemidele ja kogu ettevõtte strateegiale.

Jeremy Rifkin on neljateistkümne majanduse üldisi trende, teaduse- ja tehnika arengu küsimusi ning kultuuriprobleeme käsitleva raamatu autor. Samuti on ta Washingtonis asuva Majandustrendide Sihtasutuse president. Esimene eestikeelne raamat biotehnoloogiast. Rifkin on kõige püsivamalt kritiseerinud geenitehnoloogia rakendusi erinevates elusfäärides. Raamat annab rikkalikele näidetele tuginedes põhjaliku ülevaate biotehnoloogia praegusest olukorrast. Olles veendunud, et infotehnoloogia ja biotehnoloogia koosmõjul muutub totaalselt inimeste elukorraldus, väljendab Jeremy Rifkin siiski kahtlust, et meie praegused teadmised on liiga vähesed hindamaks geneetiliselt muundatud organismide ja insenergeneetika ning geeniteraapia mõju. Seetõttu hoiatab ta nende kiire rakendamise eest. Tema arvates tuleb põhirõhk asetada geeniuuringutele, et jõuda kriitilise tasemeni molekulaarbioloogiliste mehhanismide ja geenifunktsioonide ning -koostoimete tundmaõppimisel.

"Juba 1981. aastal otsustasin, et pelgalt prohvetlikest ennustamistest ei piisa. Ma pidin ise proovima ja praktikasse viima vähemalt osa sellest, mida ma ise jutlustasin, ma pidin ise teada saama, mis tunne on organisatsiooni kaitsevarjust lahkuda ja ise enda eest hoolitsema hakata -- olla see, mida ma kirbuks nimetama olen hakanud, väljaspool suurte organisatsioonide maailma, mis olid olnud 20. sajandi palgatöötajate ühiskonna tugisammasteks..." "Milline saab olema maailm sellel kirpude ja elevantide e-ajastul? Milline on kapitalismi tulevik ja kuidas see muutub, midades silmas seda, et väärtusteks on nüüd pigem teadmised ja know-how kui maa ja asjad, mida on võimalik näha ja loendada?"

Oma raamatus esitab Margaret J. Wheatley tänapäeva teaduse seisukohti, tuues intrigeerivaid paralleele organisatsioonikäitumise ja juhtimisega. Ta näitab, kuidas kaasaegse kvantfüüsika, bioloogia ja keemia mõistmine ning kaoseteooria aitavad kaasa juhtimisprobleemide käsitlemisel.

See raamat räägib põhimõttelistest läbirääkimistest. Esimeses peatükis kirjeldatakse probleeme, mis tekivad tavalise positsioonilise (seisukohtade üle) kauplemise strateegia kasutamisel. Järgmistes peatükkides esitatakse meetodi neli printsiipi. Viimases kolmes peatükis on vastused küsimustele, mida tavaliselt antud juhul esitatakse: Mis siis, kui teine pool on tugevam? Mis siis, kui nad kaasa ei mängi? Mis siis, kui nad alatuid võtteid kasutavad? Meetod on rakendatav sõltumata sellest kas teine pool on vähem või rohkem kogenud - või on ta jäik või sõbralik kaupleja. Põhimõtteline läbirääkimine on strateegia igaks otstarbeks. Erinevalt kõikidest teistest strateegiatest ei muutu tema rakendamine raskemaks, kui ka vastaspool meetodi ära õpib - see teeb asja ainult kergemaks. Kui nad seda raamatut loevad - seda parem.

Raamat "Kulu ja tulemus" on juhtimisarvestuse valdkonnas võib-olla et viimase kümnendi kõige olulisem teos, selle keskmes on tegevuspõhine kulujuhtimine, kuid erinevalt paljudest varasematest selle ala raamatutest pole see siiski nii väga ainult seda teoreetilist kontseptsiooni tutvustav. See on raamat mitte ainult raamatupidajatele, vaid sisuliselt kõikide alade ja isegi kõikide tasemete juhtidele, kes soovivad mõista, kuidas tegelikult tekib kasum ja tulemus. See pole lugemiseks just lihtne raamat, kuid moodsa kulujuhtimise käsiraamatuna on see hindamatu. Robert Kaplan on kuulsamaid kaasaegseid kulujuhtimise teoreetikuid. Tema nime seostatakse ka ühe tänase kuumema juhtimiskontseptsiooni, Balance Scorecard´i tekke ja arenguga.

Legendide käesolev väljaanne sisaldab tervet uut osa, mis eestikeelsena jõuab lugejani esmakordselt. Velleri humoorikas lühiproosa on saavutanud suure tunnustuse paljudes riikides, Venemaal on ta tõusnud kümne kõige loetavama autori hulka. Nevski prospekti legende on trükitud üle pooleteise miljoni eksemplari. Eesti keeles on MV-lt seni ilmunud proosakogumikud »Ühesõiduhobu» (1984), «Nevski prospekti legendid» (1999) ja «Nulltund» (2002). «Veller kirjutab Nevski prospektist ja Leningradist. Veller kirjutab nõnda, et see on kirjutatud ka (ühtlasi, mitte eriliselt) tänasest Eestist. Kes tahab teada, mis meil juhtub, mis on mille põhjustaja, see lugegu Vellerit. Erinevalt pooseautoritest pole Veller ropp. Isegi kui ta kirjutab ühispeldikust. Pole võimalik hõlmata hõlmamatut, nii nagu kinnitas Kozma Prutkov. Kuid miks on nõnda, et jubedust saab kirjeldada lihtsalt ja ropendamata? Minu meelest on vastus üks ja selge. Selleks on olemas aju.» Tiit Kändler Veller, Mihhail, s. 1948 Ukrainas, lõpetanud Leningradi ülikooli filoloogina, elab 1978. aastast alates Eestis, Venemaal ja Iisraelis, on Eesti kirjanike liidu liige ja Kultuurkapitali preemia nominent. Originaali pealkiri: Легенды Невского проспекта

Kujukas ja vaidlema kutsuv analüüs selle kohta, mida riikidel tuleb teha, et nende kodanikel tuleviku maailmamajanduses hästi läheks. "See raamat saab möödapääsmatult vajalikuks igaühele, kes tahab mõista kujuneva globaalse majanduse sotsiaalseid tagajärgi." David Sainsbury, J Sainsbury plc president "Maailma majandus muutub globaalseks ja see avaldab määratut mõju ettevõtete juhtimisele, valitsustele, poliitikale ja inimestele. Ei ole ühtki kujutlust virgutavamat, sädelevamat ja arukamat teejuhti selle majandusliku ülemineku mõistmiseks kui Robert Reichi "Piirideta maailm"" Markiis Shirley Williams Robert B. Reich on Maurice B. Hexteri sotsiaal- ja majanduspoliitika professor Brandeisi ülikoolis; oli president Clintoni esimene tööminister.

Raamat "Professionaalsete teenuste firma 50" õpetab, kuidas muuta oma "osakond" (või kahe-mehe-ettevõte) mõnusaks kasumit tootvaks üksuseks, mis andekaid inimesi justkui magnetina ligi tõmbab. 50 lihtsa teema ja üle 200 tegevusjuhise abil selgitab Tom Peters, kuidas tekitada põnevat ja asjalikku õhkkonda, kuidas teha koostööd klientidega (ja neid vajadusel ka sütitada), kuidas õppida valdama informatsiooni kulgu ja tähtaegu, kuidas luua "mõnusat" töökeskkonda ja kuidas toota supertulemusi... ikka ja jälle. See raamat on uue aastatuhande kohustulik kirjandus.

"Suurepärane uus tänapäeva geopoliitilise maastiku lõhede analüüs." Financial Times

"Robert Cooper on väljapaistev Euroopa õpetlane ja diplomaat. Tema julge nägemus Euroopa ja Ameerika Üendriikide tulevikust on imetlusväärselt arukas ja optimistlik. See raamat juhatab transatlantilise mõttevahetuse uude järku." Robert Kagan, raamatu "Paradise and Power" autor

"Cooper on aukartustäratav mõtleja... kes esitab oma kesksed väited suure mõjukuse ja elegantsiga. Ta näitab, kuidas riigid ja inimesed, kellest need riigid koosnevad, võivad radikaalselt muuta arusaamu nii oma identiteedist kui huvidest." The Independent

"Cooper ei paku ühte ja ainsat organiseerivat ideed, vaid pigem terve hulga ajaloolisi paralleele ja jõuliselt väljendatud kontseptuaalseid eristusi... Ta on Ameerikat ja ÜRO-d pooldav Euroopa-meelne, kes toetab multilateraalset diplomaatiat, kuni see on võimalik ja sõda, kui see on paratamatu." The Economist

"Suur Buum" algab äratundmisega, et maailm seisab ajaloolise võimaluse lävel. Ajajärk, mida me nimetame Suureks Buumiks, aastad 1980-2000, on erakordse globaalse muundumise periood. Raamat jaguneb nelja ossa. Esimene osa "Järgi paratamatut" vaatleb mitmeid trende, mis on tulnud esile viimasel kahel kümnendil, pannes aluse märksa ambitsioonikamale mõtlemisele meie tulevikust. Teine osa "Suure Buumi poliitika" ehitub sellele vundamendile ja uurib uusi poliitilisi realiteete, mis on vajalikud, hoidmaks Suurt Buumi kestmas läbi järgmise kahe aastakümne. Kolmas osa "21. sajandi liikumapanevad jõud" vaatleb eesootavaid erutavate uute tehnoloogiate laineid, mis jätkavad majandusliku kasvu hoogustamist ja samuti keskkonnale osaks saava kahju vähendamist. Viimane osa "Globaaltsivilisatsiooni sünd" vaatleb mõningaid kaugeleulatuvaid tagajärgi, mis tulenevad Suure Buumi kiirest kasvutempost.

"Jeremy Rifkin kuulub nende väheste hulka, kelle nägemus võimaldab välja selgitada probleeme, mis fundamentaalsel viisil destabiliseerivad ühiskonda. Oma "Töö lõpus" analüüsib ta mõtlema provotseerivalt ja õigeaegselt tehnoloogia sedalaadi mõju moodsale ühiskonnale." Sir James Goldsmith, Euroopa Parlamendi saadik. "Rifkin hoiatab, et järgnevatel aastatel juhivad uued, üha keerukamad tarkvaratehnoloogiad tsivilisatsiooni üha lähemale peaaegu ilma töölisteta maailmale. Tema raamat on õigeaegne ja äratab erakordselt suurt huvi." Financial Times

"Minu jaoks on tühi vihmamantel meie kõige pakilisema paradoksi sümbol. Kui majanduslik progress tähendab, et meist saavad nimeta hammasrattad mingis suures masinavärgis, siis on progress tühi loos. Keerukaks eesmärgiks olgu tõestada, et selle paradoksiga on võimalik toime tulla." Autori eessõnast: "Meie saatuseks ei olnud määratud saada tühjadeks vihmamantliteks, nimetuteks arvudeks palgalehel, töökohtade täitjateks, majandusteaduse või sotsioloogia toormaterjaliks, statistikaks mingis majandusaruandes. Kui see on asja hind, siis on majanduslik progress tühi lubadus. Elu peab olema midagi enamat, kui hammasrattana pöörlemine jumal teab kuhu vuhisevas suures masinas, mis on kellegi teise oma. Väljakutseks olgu tõestada, et paradoksiga on võimalik toime tulla, et meie teiega, igaüks meist, võime täita tühja vihmamantli."

Uus ajastu on tulekul, uus lahing turu pärast on juba alanud "Me vajame head lugu ja oleme valmis selle eest maksma," ütleb tuleviku-uurija Rolf Jensen oma raamatus. Jõukuse ja jõudeaja kasvades ootame me materiaalsetelt hüvedelt suuremat tähendusrikkust ja meie otsused mingi kauba ostmisel saavad oleme pigem emotsionaalsed kui ratsionaalsed. Jensen määratleb kuus turgu, mis on suunatud meie põhiliste emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks ning kirjeldab, kuidas juhtivad firmad neist turgudest kasu lõikavad ja kuidas teised firmad saaksid sedasama teha. "Lugu on alati olnud peamine motiiv millegi ostmisel, mingi tehingu sõlmimisel või oma elus toimetuleku võime tõstmisel. Lood ahvatlevad meid -- isegi enam kui kvaliteet või hind. Apple ei ole midagi muud kui lugu lindpriist arvutimaailmas, FedEx on lugu lubaduse pidamisest. Tulevikus peavad liidrid olema ennekõike luguderääkijad ning alles seejärel juhid. Rolf Jensen näitab teed tulevikku" Harriet Rubin (raamatu "Printsess: nais-Machiavelli" autor) ""Unelmate ühiskond" pakub täiesti uudse, värske vaate tulevikule ning sellele, kuidas ettevõtted peaksid ennast ümber kujundama, et olla edukad ka 21. sajandil" Arnold Brown (tuntud tuleviku-uurija, Weiner, Edrich, Brown, Inc.) Rolf Jensen on Kopenhaageni Tuleviku-uuringute Instituudi direktor ning maailma üks hinnatumaid tuleviku-uuringute spetsialiste.

Unustage veel hiljuti kõneainet pakkunud sõnumid uue ajastu lahkemast ja sõbralikumast maailmast ning meeskonnajuhtimisest. Endiselt käib võitlus, hammas hamba vastu ja mida kiiremini te seda taipate, seda parem. Uus Machiavelli kaevab Machiavelli "Valitsejast" välja ajatud nõuanded ja sõjakavalused, mis aitavad tänastel äriliidritel ellu jääda ja edu saavutada selles ahnuse ja reetmise dzhunglis, mida kujutab endast äri. Alistair McAlpine rikastab Machiavelli teksti lugudega tänapäeva ärimaailmast, heites uudse nurga alt terava pilgu sellele, mis inimesi motiveerib.

E-ärijuhtidele mõeldud uus ja täiendatud köide pakub juhtnööre toimetulekuks komplekssusega. Tänase e-ärimaailma väljakutsetega toimetulemiseks peavad teie teod olema seostatud. Käesolevast raamatust leiate kümme juhtprintsiipi, mis annavad vajaliku arusaama sidususest, ning viis praktilist nõuannet nende printsiipide ellurakendamiseks.

Ei ole ilmselt kellegi jaoks eriline uudis, et traditsioonilised raamatupidamis- ja aruandlustavad võivad mõne ettevõtte puhul osutuda kas mittekohaseks või lausa eksitavaks... Samale järeldusele on jõudnud ka Arthur Anderseni ekspertide grupp oma raamatus, mille eesmärgiks on sillutada teed uue majanduse võidukäigule. Nende poolt välja pakutud väärtusdünaamika kontseptsioon püüab anda mõõdetava väärtuse sellistele kaasaegse ettevõtte mittemateriaalsetele, ent otsustava tähtsusega varadele nagu töötajaskond ja edasimüüjad, kliendid ja intellektuaalne kapital. - Financial Times 29.märts 2000