Tooted

Flugerlane oli viis meetrit pikk ja nelja paksu jalaga. Keha molekulaarne tihedus muutis selle läbimatuks ning hulk hambaid olid võimelised teemante pulbriks jahvatama. See oli nelisada kilogrammi ägedust, julmust ja vihkamist. Kui flugerlane oli nimekirjavälise kaubana Olümpuse avatud linna saabunud, alustas ta mõrvarlikku mürgeldamist. Keegi ei suutnud teda peatada. Olend seadis kabuhirmus utoopiaühiskonna probleemi ette, kuidas seda vastupandamatut jõudu peatada. Ainus väljapääs näis olevat võõras palgamõrtsukas – väliskosmosest pärit humanoid, kellest Olümpuse kodanikud ei teadnud midagi peale selle, et ta oli elukutseline tapja, kes ei peatunud enne, kui töö tehtud...

... Kuni tänaseni pole meil olnud aega, et sõita Lapimaale. Erich kirjutas oma neljanda raamatu Minu maailm piltides", vaikis selles rohkem kui välja ütles ja kirjutas siis viiendaks "Nägemused". Tihti jääb mulje, et "keegi" või "miski" kihutab teda takka. Kas ta peab kiirustama? Kas tõde meie universumist peab päevavalgele tulema enne, kui jõuab kätte X-generatsiooni päev, inimrassi enesetapu otusustamine? Ma ei tea seda. Seda ei tea keegi. Ka Erich ise ei tea. Ta ütles mulle alles hiljuti: "Ma usun, et minu viies raamat ärritab mõningaid inimesi tugevasti ja võib-olla on mul siis aega..." Aega... milleks? Aega, et võõraid, kui me neid leiame, kohata ja neile oma viimne küsimus esitada? ..."