Tooted

Aforismide kolmas, viimane ja ühtlasi selle sarja "kuldne" aforismikogumik on nii seest kui väljast kõige kuldsem raamat. Kuna sarja esimene, "raudvara", on juba poelettidelt kadunud, on õige aeg endale või sõbrale kingituseks osta uus nooruslikult kujundatud raamat tarkade mõtteteradega.

Brian Tracy saatesõnast: "Teie ees on üks olulisemaid raamatuid, mida olete eales lugenud. Järgnevatel lehekülgedel pakutavad ideed ja strateegiad võivad muuta teie elu kiiremini ja rohkem, kui suudate ette kujutada. Õppides identifitseerima mitte üksnes enda, vaid ka oma kaastöötajate võimeid ja andeid, leiate võimaluse muuta oma elu igati viljakamaks, tulusamaks ja edukamaks."

"Äri Bill Gatesi moodi" avaldab lugejale 10 suurepärast saladust, mis on üsna tavalisest arvutinohikust teinud maailma rikkaima inimese. Ole õigel ajal õiges kohas Armu tehnoloogiasse Ära võta vange Palka väga taibukaid inimesi Õpi, et ellu jääda Ära oota mingit tänu Asu visioonilooja positsioonile Tööta läbi kõik oma lähtekohad Raja baidimõõtmeline äri Ära lase iial palli silmist

Raamat avaldab lugejale maailma kiireima arenguga firma 10 suurepärast saladust:

• Ühenda juhtimine ja julgus täiuslikuks nägemuseks
• Rasked lahingud kliendi võitmisel
• Austa isiksust
• Koostage õige personalistrateegia
• Kaubamärk maailmale ja inimesele
• Uuenda järeleandmatult, konkureeri halastamatult
• Kohtle tarnijat lugupidamisega
• Ühineme -- suund ühisettevõtetele
• Ärge kunagi unustage põhisuunda
• Õppige minevikust ning valmistuge tulevikuks

Lauri Vahtre on kirjutanud meie minevikust inimlikult ja elulähedaselt, pöörates õpikule põhinevas raamatus tavapärasest veel rohkem tähelepanu kultuuriloole, rahva tavadele ja mõttelaadile.

Rukis on üheaastaste, talvituvate üheaastaste ja mitmeaastaste rohttaimede perekond kõrreliste sugukonnast; 5 (teistel andmetel 6-8) liiki peamiselt Euraasias.

Kogumik ilmub Saksa sihtasutuse "Mälestus, vastutus ja tulevik" poolt rahastatava projekti raames. Sihtasutuse eesmärgiks on abi osutamine endistele sunnitöölistele ja teistele natsismiohvritele. Sihtasutuse toel on Eestis teoks saanud kaheaastane projekt "Eakad inimesed toetavad endisi natsismiohvreid", mille elluviimist korraldavad Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu liikmed koostöös kauaaegse sõsarorganisatsiooniga Sozialwerk Berlin. Raamatusse on koondatud mälestused nendelt inimestelt, kes said rohkem kui pool sajandit tagasi kannatada saksa natsionaalsotsialismi kuritegudes. Nad ei suuda juhtunut unustada ning räägivad sellest edasi oma lastele ja lastelastele. Seega on käesolev kogumik otsekui sillaks mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, olles sündinud endiste ja tänaste noorte kohtumisest ühe omalaadse ettevõtmise raames Eestimaal

Lasse Lindblomi ja Seppo Oja ühistööna on sündinud raamat, mida kõik koerasõbrad võiksid lugeda. Võid lugeda, kuidas Lasse hoolitseb koerte eest ning õpetab sind ennastki tegema sama - märkad äkki, et see polegi raske. Kirjutajad on toonud esile kõik olulise kodukoera kasvatamisest ning asju käsitletakse populaarteaduslikult ja arusaadavalt. Spetsialistidele näivad mõned asjad iseenesestmõistetavad, kuid loomaarstina olen tähele pannud, et põhiküsimused ei tohi ununeda. Kohtan peaaegu iga päev kliente, kes on alles algajad. Neile on kõik teadmiseterad kulla hinda väärt. Ja neid raamatus leidub. Toitumine on koera tervise A ja O. Õige toitumise üle vaieldakse teadlastegi hulgas. See raamat kritiseerib toitmist teravalt, järeldused on mõnikord tõepoolest äärmuslikud ning koeravorsti valmistajad saavad hurjutada - kuigi mitte põhjuseta.

Kati Murutari uued romaanid Barbara von Tisenhausenist, Isadora Duncanist ja Marlene Dietrichist on kirglikud, kaasakiskuvad ja avameelsed. Seni rohkem tänapäevas püsinud ja kodumaistel teemadel kirjutanud kirjaneitsi üllatab lugejat nendega kindlasti. Kirjutada kolmest nii erinevast naisest ühe raamatu kaante vahel on paras julgustükk. Ülesanne polnud kergete killast, tunnistab autor isegi. "Enne kui nad mulle ennast kätte andma hakkasid, lugesin läbi hulga raamatuid. Barbara kohta kaks, Isadora kohta kuus ja Marlene kohta üheksa. Kui olin juba asja sees, julgesin mängima hakata ja tekstil ise voolata lasta. Nii kadus asjatu ja kuiv pieteeditsemine ajaloo ja suurkujude suhtes. Nendest said lähedased, ehkki mitte alati sümpaatsed tuttavad, kes hakkasid end mulle ilmutama unes, ilmsi ja kõige ootamatumatel hetkedel," ütleb Kati Murutar. Valitud kolm naist pärinevad erinevatest ajastutest ja erinevatest mõttemaailmadest. Igaühega neist on autoril erinev tundesuhe. "Barbarat ma armastan, Isadorat võõrastan ja Marlenet imetlen," pihib kirjanik.

Meie kõigi kohus on hoida elukeskkonda ning säästlikult kasutada rahvuslikku rikkust – kodumaa loodusvarasid. Ühtlasi tuleb igaühel õppida ja harjuda käituma loodushoidlikult oma igapäevaelus, nii kodus, koolis kui ka töökohas. Õpik jagab põhiteadmisi traditsioonilisest looduskaitsest ja loodushoiust ning on eelkõige mõeldud kutse- ja üldhariduskoolidele, kuid on kasutatav ka kaug- ja täiendõppes.

Kalle Kurg on valinud ning Triin Sinissaar tõlkinud prantsuse ja inglise keelest 22 klassikalist hirmu- ja õuduselugu, mille autoreiks on peamiselt 19. sajandist ja varasemastki tuntud kirjanikud (Balzac, Defoe, Scott, Irving, Warren, Dickens jt). Jääb lugeja otsustada, kas inimene elabki kinnimüüritud toas, kus valitsevad jubedad intriigid, seletamatus ja uskumatud juhtumid või on ta selle toa ehitanud oma mõtteilma.

Kui soovid endale koera, siis on see raamat just sinule. Siit saad teadam millele peaksid mõtlema enne koera saamist; kui oluline on, et valiksid tõu, mis sobib sulle ja sinu vajadustega. Kas peaksid võtma emase või isase koera ja kuidas leida üht tõsist kasvatajat? Kas sa peaksid valima kutsika või täiskasvanud koera või hakkama koerarentnikuks? Lisaks saad kasulikke teadmisi sellest, kuidas kõige paremini hoolitseda kutsika eest; kuidas õpetada teda väljas käima ja teha ta elu huvitavamaks talle tegevust andes. Sa leiad raamatust põhilise informatsiooni koera tervishoiu ja haiguste kohta, tutvud koeranäituste, võistluste, agility ja võtetega, kuidas koeraga kõige kergem on reisida. Samuti näed nippe, kuidas õpetada oma koer kukeseeni otsima.

Ülevaade eesti teatriloost. Asjade algust teades on teatri tänane päev kindlasti paremini mõistetav. Mis on ühist Georg Lurichil ja Eesti teatri esmalavastustel? Millised emotsioonid ja kired on eesti teatriilmas möllanud? Milliseid vaatemänge pakkusid laulupeod? Hillar Palamets ei vaja tutvustamist. Tema mahlakad ja faktitäpsed ajaloojutustused, mis on kokku sobitatud omaaegsete kirglike mälestuskildudega, ei jäta kedagi külmaks. Raamatut võib häbenemata soovitada lugemiseks ka nooremale rahvale, sest põnevate lugude kaudu võib kultuuripisik täiesti märkamatult külge hakata.

Raamat "Lippude lehvides mere põhja!" on terav, hästifokuseeritud pilk Eesti Meremuuseumi paljude aastate uurimistööle merearheoloogia vallas. Juba aastakümneid on muuseum teinud avamerel välitöid, otsides, leides ja uurides aastasadade vältel siinsel merealal hukkunud laevu. Neid on leitud palju, asub ju meie väike riik nii ajalooliste kui ka kaasaegsete mereretkede ristteel. Samuti on siinmail lõõmanud arvukate merelahingute halastamatu leek, viies merepõhja sadu ning sadu mitmesuguseid laevu paljude tuhandete meestega. 32 aastat tagasi oma esimesele uurimisretkele minnes ei teadnud tulevased teadurid mitte ühegi laevavraki asukohta. Kus need asuvad ja mis nendega juhtus, ootas selgitamist. Allveeuuringute kavandamisel võeti eeskuju eestlaste Läänemere-naabrite – soomlaste, rootslaste, taanlaste ja sakslaste edusammud. Tänapäevaks on Eesti Meremuuseum üks väheseid muuseume maailmas, võimalik et ainus, mis nii pika aja vältel katkematult, aasta-aastalt, töötab avamerel. Kõike seda on tehtud ja tehakse oma heade koostööpartnerite kaasabil merendusajaloo uurimise eesmärgil. Paljud leitud laevadest, millest mõnede lood ka selle raamatu kaante vahel, on olnud omanikriikide rahvuslikuks uhkuseks. Raamatul on teinegi tähendus, mida end visalt harinud ja arendanud kutselistest meremeestest uurijad on silmas pidanud. Pea kõik hukkunud laevad on viinud kaasa oma kohust viimse hetkeni täitnud meremehi, kelle mälestus väärib jäädvustamist, kas või anonüümselt, nende laevade lugude kaudu. Merepõhi varjab saladusi veel aastakümneteks. Iga vrakk seal kujutab endast veel üht lehekülge merendusajaloo põnevas raamatus.

Sisukord: Kaks ajakirjandusässa liituvad Eesti Päevalehega - Argo Ideon / Maksuameti suhtejuhi kannatuste aasta - Sissejuhatus - Jevgeni Golikov / Suhtlemisvõimetus ja kultuur - Oliver Kruuda / Tööstust arendab kohalik omanik - Joel Luhamets / Meil tuleb valida jumala ja inimeste seaduste vahel - Valitsuse korruptsioonivastase võitlemise kava "Aus riik" / Evelyn Sepp, Riigikogu; Eiki Nestor, Riigikogu; Ken-Martin Vaher, justiitsminister; Margus Kurm, justiitsministeerium - Isa Roman / Kahe kultuuri piirialal tuleb olla kannatlik - Indrek Pertelson / Sport kasvatab vastutustundliku kodaniku - Juhan Partsi valitsuse esimene tööaasta / Siiri Oviir, Riigikogu; Siim Kallas, Riigikogu; Juhan Parts, peaminister; Villu Reiljan, keskkonnaminister - Kihistumine - sotsiaalne, kultuuriline, poliitiline... / Evelyn Sepp, Riigikogu; Jaak Allik, Riigikogu; Urmas Krull, Reformierakond; Urmas E. Liiv, filmirežissöör - Jüri Lina / "Olen Euroopa Liidu vaenlane."; Kellele lüüakse hingekella? - Rein Lang / Eestis on liidrikriis; Milleks meile moraal?; Partnerid, kliendid, konkurendid ja kameeleonid; Meie usaldus, valik, tulemus; Sõbrad, vaenlased ja rehepapid; Kuidas kasvatada juhid? - Villu Reiljan / Ökoloogiline maksureform on mõtteviisi muutus; Kas Palts on maksupettur? - Aivar Pohlak / "Ma ei suuda olla nii küüniline, et poliitikas edu saavutada." - Mart Helme, Kaur Kender / Kas maa tuleb täita lastega? - Miks Estonia huku kohalt ei haju kahtluspilved? / Jutta Rabe, ajakirjanik; Helje Kaskel, Estonia Omaste Ühing; Andres Björkman, laevandusekspert; Christopher Bollyn, ajakirjanik - Mart Helme / Naiivsuses jääme maailmale jalgu; Tallinn ja Herbert George Wellsi "Maailmade sõda"; Hanschmidt, Eesti äri ja russofoobia - Vootele Hansen - Mida õpetab indulgents?; Kommudest, gaastorust ja vägivallast Prantsusmaal - Ülo Kess / Infoühiskonnast teadmusühiskonda; Unistustevabadus ja vabaduseunistus; Millisena paistab meie ühiskond? - Philippe Jourdan / Euroopa skeptitsism tuleneb hingetusest; Jumal ootab kaua, aga maksab protsendiga - Jaak Jõerüüt / "Ma tahaksin elada nii, et mu süda on rahul."; Blatnoi-bolševism - Eesti rahva enesetapp. - Einar Laigna / Tõde teeb vabaks; Mees ja naine - kas sugude kokkupõrge? Ei - filosoofiate!; Kas viimane eestlane?! - Toivo Ninnas /Varjatud võrgustik ei valitse veel Eestit. - Urmas Paet / Ajaloo haavad ei ole veel armistunud. - Koit Luus / Milleks pürgida kõrgemale?!

Raamat ilmub MTÜ Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu 10. aastapäevaks ning heidab paljude asjaosaliste kaasabil pilgu Baltimaades ja Skandinaavias ainulaadse kodanikualgatuse tähtsamatele tegemistele. Rohkem kui kümme aastat tagasi ellu kutsutud eakate eneseabiliikumine on andnud oma osa nii kodanikualgatuse kui ka heategevuse ja vabatahtliku töö arengusse Eestis. Ühing on oma tegemistega ilmekalt tõestanud, kui tähtis on Euroopa Liiduga ühinenud Eesti ühiskonnas kodanike vabatahtlik panus, eriti vanema põlvkonna aktiivne abi. Trükis annab mitmekülgse pildi sellest, kuidas ühingusse vabatahtlikult ja heategevuse alusel koondunud inimesed on muutnud eakate eneseabiliikumise ühiskonna lahutamatuks osaks. VENÜ-d võib õiguse ja uhkusega pidada iga areneva kodanikuühiskonna pärliks. Siit leiavad lugemist kõik, keda huvitavad ühingu kümneaastane ajalugu ja argipäev, kes soovivad kirjasõnas jälgida eneseabiliikumise edendamiseks loodud ühingu kujunemist tugevaks, iseseisvaks ja teednäitavaks organisatsiooniks, mis on leidnud ühiskonna tunnustuse ja lugupidamise.

Kas aimas Peeter Suur 1703. aasta maikuus uue linna rajamise käsku andes, kui võimsaks Venemaa ajaloo saatuslike protsesside peegliks saab tema raiutud "aken Euroopasse"? 300 aastat Peterburi–Petrogradi–Leningradi–Peterburi poliitilist ja kultuurilist ajalugu annab lugejale ülevaate selle linna kultuuriloojate sisemise vabaduse kangelaslikkusest, mis suutis välise vabadusetuse tingimuses vastu seista ka kõige rängematele katsumustele. Kronoloogiliselt on vene kultuuri põhiosa eksisteerinud despootliku riigi süsteemis, mis on alati märgistanud – sageli vägagi traagiliselt – kunstnike ja võimu suhteid. Tõsise uurija sekkumise korral kasvab probleem aga juba mõõtmeteni: kunstnik ja maailm. Sellise uurijana on esile kerkinud raamatu autor Solomon Volkov – Leningradis õppinud ja hiljem Läände siirdunud muusik. Esitledes unikaalset ilmingut, mida ta määratles kui "Peterburi müüti", juhib ta lugeja läbi aegruumi, milles tegutsevad isikud mõjutavad oluliselt nii üksteist kui ka müüdi transformeerumist ning laienemist kogu maailma kultuurikontekstis. Olmetasandil ei kohtu Volkovil Puškin Gumiljovi, Ahmatova, Brodski või Balanchine´iga, Gogol aga Andrei Belõi, Šostakovitši või Zoštšenkoga. Kuid kõik Volkovi 116 erineva elukutse ja vanusega vestluskaaslast, kõige erinevamate ajastute tunnistajad, kes ilmuvad elavate ja tegutsevatena raamatu lugeja ette, aitavad seda unikaalset müüti ehitada, arendada ja säilitada.

See on "piibel" neile, kes tahavad muuta oma ilu suureks šansiks, ilma et nad peaksid tundide kaupa vannitoas tegutsema. Raamat on mõeldud naistele, kes tahavad fantastilised välja näha, saada lõdvalt ja raha kulutamata kauni näojume, võidelda tselluliidiga, vabastada keha mürkidest, eemaldada koledaid karvu, päästa ennast iluõudustest, jääda kauaks nooreks ja ilusaks. Piigad leiavad siit kiireid, kergeid ja lihtsaid nippe, et alati hoolitsetud välja näha.

Millal me vajame nägemust? Uute võimaluste ja vajaduste tekkimisel on hädavajalik tulevikust selge nägemuse kujundamine. Meie kaugemaid eesmärke määratlevad vastused küsimustele: kust me tuleme, kuhu oleme jõudnud ja kuhu soovime minna. Oluline ei ole, mida teha järgmiseks, vaid mida teha esmajärjekorras. See loob eelduse nägemuse realiseerimiseks, selle toomiseks unistustest reaalsusesse. Ken Blanchard ja Jesse Stoner selgitavad praktiliste näidete varal nägemuste loomise, arendamise ja realiseerimise kulgu nii organisatsiooni kui ka üksikisiku tasemel. Autorid näitavad kahe peategelase igapäevase töö ja eraelu kaudu, et nägemuste vajalikkus, võimalikkus ja reaalne täitumine on tegelikult üllatavalt lihtsate ja praktiliste tegevuste loogiline ning kindel tulemus.

Viktor Vassiljev on "Prillitoosi" vaatajatele ja Telelehe lugejatele tuttav tohter, kes aastaid vanainimestele head tervisealast nõu on andnud. See raamat koosneb aga 21 ilukirjanduslikust jutust – 11 jõulumuinasjutust ja 10 uusaastajutust, mis on kirjutatud aastatel 1997–2007. Lood vaatavad ühelt poolt tagasi olnud aegadele, kuid annavad ka alati positiivse noodi tuleviku suhtes. Autor on juttudesse põiminud ka seiku ja mälestusi oma lapsepõlvest.

Inimkultuuri arenguga on alati kaasas käinud vaatemängud. On juba kord nii, et massi erutavad igat liiki erakordsed sündmused, nii traagilised kui lõbusad. Õnnetuskohale kiirustab tavaliselt hulk uudistajaid, kes hiljem nähtu omavahel risti-põiki läbi arutavad. Lõbusate vaatemängude abil on püütud hetkekski välja astuda masendavast argihallusest. Inimesi ei paelu ainult reaalsed sündmused, vaid ka spetsiaalselt korraldatud vaatemängud: rongkäigud valju muusika ja osaliste silmatorkavate kostüümidega, paraadid, lustakad karnevalid, vabaõhuetendused, tähtsate külaliste vastuvõtud. Nii oli see minevikus, nii on see ka tänapäeval. Erinevatest vaatemängudest erinevatel ajastutel see raamat pajatabki.

Kaksikraamat tutvustab ühelt poolt eesti keeleruumis ja teiselt poolt prantsuse keeleruumis kasutatavaid käelisi žeste. Raamatust on kasu neile, kes soovivad oma esinemisi meeldejäävamaks ja dünaamilisemaks muuta, aga kindlasti on see huvitav abivahend ka keeleõpetajatele ja õppijatele loomingulisemaks lähenemiseks. Žestiraamatu eestikeelne osa pakub üllatuse, tutvustades ligi 100 käeliigutust, mis on aga siiski vaid osa žestidest, mida eestlased kasutavad. Mõned žestid on rahvusvahelisemad, mõned aga väga eestlaslikud, nagu näiteks "pöidla hoidmine". Prantsuse keele žestiraamat tutvustab umbes 100 käežesti. See on mõeldud kõigile, kes soovivad õppida mitmeid Prantsusmaal väga levinud kõnekeelseid väljendeid, millele on antud ka tõlked. Raamatu juurde kuulub kaks CD-d, mille programm võimaldab žeste tähenduse või liigutuse järgi otsida ja videopildina vaadata. Tegemist on esimese sellelaadse väljaandega Eestis.

Paljud meist kasutavad väljendeid, nagu"abrakadabra", "utoopia", "Gordioni sõlm", "fuuria" ja "üheteistkümnendal tunnil", täpselt teades, kuhu ja milleks need sobivad, ega tunne end sugugi häirituna oma teadmatusest nende algupära suhtes. Aga kuulajale või lugejale, kes ei tea mõne niisuguse väljendi tähendust ega ka selle päritolu, jääb kogu sõnum arusaamatuks. "Infotulv" ei tähenda tekstide lihtsustumist, see tähendab vanade heade joonealuste seletuste kadumist. Ehkki kusagil leidub kahtlemata just õige joonealune või fail kommentaariga, tähendab infotulv ka seda, et vastava teatmeallika leidmiseks ei pruugi jätkuda aega. Ja kuigi tavatähenduse teadmine algupära teadmata on täiesti võimalik, teeb algupära tundmine peaaegu iseenesest võimatuks tavatähenduse mitteteadmise, olles seega igapäevaelus vähemalt niisama praktiline, kuid samas mitmeid ulatuslikumaid ridadevahelisi seoseid valgustav teadmise vorm. Käesolev leksikon on trükki tometatud lootuses, et selline teadmise vorm võib olla ka heatahtliku huviga omandatav ja värskendav.

"Vesiratta Talumuuseum" on lugu ühe veskitalu minevikust ja tänasest päevast, pererahva saatusest ning talumuuseumi rajamisest. Meie esivanemad on enamasti maalt pärit ja talust tulnud, vaarema ja -isa suitsutares sündinud ning üles kasvanud. Raamat jutustab meile peamistest talutöödest, rahvakommetest ja -uskumustest, omaaegsest kultuurielust külas, Eestimaa kaunist loodusest. Samuti peatutakse Eesti ajaloo tähtsamatel sündmustel. Eesti talule pühendatud muuseumiraamatu kirjutamisel on autorit innustanud mälestused lapse- ja noorpõlvekodust – oma vanavanemate-aegsest talust ja kodukülast, ülespaisutatud jõel asuvast vesiveskist, seda ümbritsevast maalilisest loodusest.