Tooted

Sisukord: NOVELLID Hingemaa Vabadus ja surm Kangastus Inimese vari Merineitsi Popi ja Huhuu Inimesesööjad Toome helbed Suveöö armastus Armastuskiri Hunt Ema viis hälli heinamaale Viikingite veri Viha Teadmisjanu MINIATUURID Vaene Lelian Kontsert Eoseid Nimetu Must laev Igavesest ajast igavesti Talvine tuul Meri Kätkilaul Kolgata teel Muredemaa Maantee ääres Öisi mõtisklusi Lembitu Võidulaul Tuhat aastat

Trill-Trall
Oo, Jimmy, preili Jimmy — balli bummelungi daam!
Oi, tingel-tangel-tungeldus, hõi, hungeldus, hurraa!
Madaam Fox-Trotki trillib, trallib, — iharuse aam!
Poiss pergel-mürgel-mürtsutai, tamm-tiri oll-lal-laa!
Kuid silmin siniallikain käib traagilikum draam!
On millalgi niit reedetum või üle karjara’a armkulu kõhetu,
põld põlat muistse pildi raam?
Oo, kodunurk, paik hubasem, oo, püha kodumaa!

Pagulasmälestusi Prantsusmaalt ja Itaaliast 1909-1910

"Hamleti" aine ei ole uus, vaid pärineb Saxo Grammaticuse ladinakeelsest "Taanimaa ajaloost" (12/13. sajandist). Shakespeare "Hamleti" peen, rikkalt varjundatud psühholoogia puudub seal täielikult. Kuivõrra Shakespeare kasutas oma eelkäijaid, on raske öelda, kuid harjumus vabalt üle võtta iseloomustab kogu tema aega. Tegevus ja iseloomud on Shakespeare'il täiesti kaotanud vana värvingu. Inimesed kuuluvad renessanssi, tagapõhi ei ole kaugeltki tüüpiliselt põhjamaine. "Hamleti" peajooni on pettumus, tülgastus, sügav tüdimus ja kahtlus. Pessimistlik kõhklus maisuse ja ebamaisuse, teo ja mõtte, elu ja surma vahel; videvikumeeleolu, mis täis haigeid nägemusi; enesetapp ja küsimus hauatagusest olemasolust; kõige kaduvik, kõige tühjus, kõige roojus vaevavad Hamletit ja ilmsesti ka Shakespeare'i, kelle sonettides leidub hämmastavalt sarnaseid paralleelkohti.

Romaan on peamiselt vana-traditsioonilise Hiina miljöö raamistikus antud talupoja elusaatuse kirjeldus, kes omaenese visa töö tagajärjel (osalt küll ka õnneliku juhuse tõttu) saadud varanduse kasvatab üha suuremaks, sealjuures muutudes ise orjapidajaks ja teiste kurnajaks. Vastuvaidlematult meisterlikud on peategelase Wang Lungi ja ta orjatarist naise O-lani kuju. Ka hulk teisi figuure on nähtud suure arusaamisega ja kujutatud elava reaalsusega.

Gontšarov (1812-1891) on hääbuva maa-aadli, tõusva suurkodanluse ja linna teenistusliku intelligentsi (bürokraatia) kirjanik. Tema loomingulisteks komponentideks on kaks võimsat klassi: maa-aadel, tõusev linna suurkodanlus ning pendlina nende kahe klassi vahel kõikuv intelligents. Kõigesse, mis segab nende peamiste jõudude võitlust ja suurkodanluse võimuletulekut, suhtub ta eitavalt. Maailmavaateliselt alalhoidlik idealist, ei näe ta kapitalismi varjukülgi, või kui näebki, siis püüab neid kinni mätsida aadli vanade moraalireeglitega. Surematu kirjandusliku kuulsuse tõid talle kolm romaani: "Tavaline lugu", "Oblomov" ja "Järsak" (1869). Gontšarov kirjutas "Järsaku" ilmudes, et see jääb ta viimaseks teoseks ja ütles, et üheski eelmises pole ta käsitlenud autobiograafilist materjali nii ohtrasti kui selles: "See teos on mu enda elule kõige lähemal: ma asetasin sellesse osakese enesest, lähematest inimestest, kodumaast ja Volgast - kõigest, mis oli kallis mu südamele." Kriitika süüdistas autorit Venemaa eesrindliku mõtte halvustamises, vana moraali propageerimises, uue inimese tüübi moonutamises. Etteheide oli õigustatud: autor ei esitanud oma teoses ühtki tõelist, progressiivset, kaasaegset inimest ja aktuaalsetelt probleemidelt oli ta siirdunud vanasse feodaalsesse "mõisaidülli". Üldiselt aga võitleb autor siiski kindlate tõdede eest, s.o. inimeste ühiskondlike suhete puhtuse eest.

Eestlaste vabadusvõitlus, mis algas Jüriööl aastal 1343. Nii jutustab Bartholomäus Hoeneke kirjutatud riimkroonika, mis on edasi antud Johann Renneri kroonika järgi Tõlkinud Hans Kruus. Teksti kirjutanud ja illustreerinud Paul Luhtein Jaroslavis 1943

Ajalooline romaan

Sisu: Saaremaa onupoeg Kosjakased Säärane mulk Kosjaviinad Lydia Koidula näidendeid (P. Ambur)

Jutud Saare rannarahva elust keerulistel sõjaaegadel - kas siis Jüriöö ülestõusu ajal või Teise maailmasõja aastatel. Sisukord: Pöidet piiramas Kintsu-Simmu Metshaned Vennad Jääminek Täiskäik edasi! Kaks laastu Albert Karise elust

Luuletusi

"See ongi minu häda, et ma tööd ei tee, sellepärast ongi mul nii raske õndsaks saada. Aga pole parata, igaüks peab oma risti kandma. Minu tervis on nimelt hädine, juba maast-madalast, see on see vanne, mis jumal mulle peale pand. ainuke, mis ta mulle selle asemele on kinkinud -- hea ja helde südame, nii et kui sina saad tööga õndsaks, siis saan mina heategemisega. Kunagi poleks ma Põrgupõhjaga jändama hakanud, kui ma sinule poleks taht head teha -- sind lasta selles armsas paigas rahulikult edasi elada. Mõni teine oleks su kohe ühes naise-lastega sealt välja kupatanud ja ise sisse kolinud, aga minul pole seda vaja, sest mul on omal juba kenakene elamine ja olemine olemas, nagu sa ise tead." "Küllap vist." "Nõnda siis ostsin Põrgupõhja puhtpaljalt heategemiseks ja minu ainukene soov on, et su pere endiselt kosuks ja kasvaks. Ainult ühest pole ma kunagi õieti aru saanud, nimelt: miks ripud nii väga oma õndsakssaamise küljes?" "Aga kui ma olen Vanapagan," vastas Jürka. "Peab siis Vanapagan õndsaks saama?"

"Sõda ja rahu" on Lev Tolstoi romaan, mida peetakse tema peateoseks. "Sõjast ja rahust" teevad vene ja maailmakirjanduse tähtteose mitte üksi Lev Tolstoi realistlik jutustamisoskus, vaid ka ajaloosündmuste ja ajalooliste seoste kujutamise ning tõlgenduse sügavus.

Maailmakirjanduse olulisimate teoste hulka kuuluvas romaanis kujutab Lev Tolstoi (1828–1910) vene ühiskonda 1805. ja 1812. aastate vahelisel, Napoleoni sõdade aegsel perioodil. Romaani keskmes on kolme perekonna – Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite – saatus. Romaan algab veidi enne Napoleoni sõjakäiku Venemaale, ajal, mil Venemaa aadel naudib oma kuldajastut, ja lõppeb 1812. aastal, kui Vene vägedel õnnestub prantslastele Borodino all hävitav löök anda. Oma sotsiaalse tausta ja maailmavaadete poolest on "Sõja ja rahu" tegelaskond väga mitmekesine, ulatudes lihtsõdurist keisrini välja. Sõjakeeristes, kus ristuvad erinevate ühiskonnakihtide püüdlused, saab ilmseks, kuivõrd hägus on piir ajaloo ja üksikisiku elu vahel. Ajaloosündmused mõjutavad nii või teisiti tegelaste isiklikku elu, ent ka ajaloosündmused ise võtavad kuju loendamatute isiklike sündmuste kaudu.

Noorte seiklusjutu tegevus toimub Suure Isamaasõja ajal Venemaal, kus tegutseb salapärane Timur oma sõpradega. Timuri meeskond aitab salaja perekondi, kust keegi on läinud Punaarmeesse.

XX sajandi ühe populaarsema inglise romaanikirjaniku tähtteos, mille tegevus toimub 20-ndate aastate Inglismaal. Peategelane on noor arst Andrew Manson, kelle tõusu, langust ja armastuslugu kujutatakse autorile omases paeluvas stiilis.

Satiiri maailmaklassika tähtteos. "Ühe linna ajalugu" on väliselt satiir Venemaa ajaloo kohta XVIII sajandi keskpaigast kuni Nikolai I valitsemisaja alguseni. Terve rida vihjeid ja autori otseseid viiteid teatavaile, kõigile tuntud ajaloolistele sündmustele ja isikutele näib kinnitavat seda oletust, naib andvat tunnistust autori kavatsusest anda just ajalooline satiir. Kõik Štšedrini "linnaülemad" kajastavad konkreetsete valitsemisaegade iseloomu ja on mõnikord koguni tsaaride, tsaarinnade ja nende armukeste otsesed karikatuurid. Satiir lõpeb Nikolai valitsemisaja sümboli ilmumisega, mis on juba niivõrd lähedal "Ühe linna ajaloo" kirjutamise ajale, et Štšedrin on sunnitud sellest "vaikima" ja piirduma vaid iroonilise märkusega "Ajalugu katkestas oma käigu".

1948.a. valmis H. Leberechtil esimene kaalukam ilukirjanduslik teos uuest Eestist - jutustus "Valgus Koordis". Ühiskondliku arengu vastuolud olid sellal kõige teravamad külas. Nõukogude maareform oli tunduvalt muutnud eesti küla ilmet, sotsiaalseid vahekordi ja töötavate talupoegade suhtumist riigisse. Ent sotsialismi võitu võis siin saavutada üksnes kollektiivse tööga. H. Leberecht võttis endale raske ülesande jutustada talurahva pöördumisest uute eluvormide poole ja kolhooside sünnist.

Raamatus on kolm jutustust:Dubrovski, Kapteni tütar, Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused

Väga ilusas tekstiilköites raamatus on kolm jutustust: ¤ Dubrovski ¤ Kapteni tütar ¤ Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused

Mihkel Veske elutöö kandvam osa kuulub lingvistika ja folkloori valdkonda. Vesket kui luuletajat esindas ta kaasajal vaid vähenõudlik laulude vihik "Laulud viisidega". Käesoleva luulevalimiku ülesandeks on värskendada ja laiemalt tutvustada eesti rahvusliku liikumise ajastu lõpuperioodi keskseima isiku loomingut. Veske oli kahtlemata Kreutzwaldi, Koidula ja Kuhlbarsi kõrval suurema mõju ja populaarsuse saavutanud lüürik.

Maa laisalt kohab Musta mandri rannal, põleb laotus, läigib vetevald. Kõike Tahab päike endast ära anda, vari täpiks tõmbub jalge

Sisukord: Vanad ja noored ; Kaks paari ja üksainus ; Kumb oli koolmeister? ; Lehekandja nr. 17 ; Viimne raha ; Vastukaja ; Käbe-Kaarel ja tema noor naine ; Mäetaguse vanad ; Tähtis päev ; Tõsi jah! ; Jõulupuu ; Naistevõrgutaja ; Pöialpoiss ; Kärbes, prussakas ja ämblik ; Kaaren ja pojad ; Tõde ; Süütu armastus ; Kuningas ja ööbik ; Ööbik ja lilled ; Armastus ; Laulik ; Kandlemängija ; Poiss ja liblikas ; Kuulus karsklane ; Näkk

"Päike on juba loojas; ainult punetav taevas näitab veel kohta, kuhu ta kadus. Kullatud pilved ümbritsevad pärjana taevaserva ja kuulutavad vanarahva arvamuse järgi tuuliseid ilmu.."

Albumisse on koondatud laulupeol peetud kõned, pöördumised sm. Stalini poole, artiklid esimesest laulupeost pärast sõda, ülevaade osalevatest kooridest, laulupeo kajastamine raadios ja televisioonis, osavõtjate muljed, väliskülaliste sõnavõtud, hinnangud, kunstilisi probleeme käsitlevad kirjutised jms. Illustreeritud fotodega