Tooted

"Forellipüük Ameerikas" peetakse üheks tugevamaks Brautigani teoseks. Ehkki Brautigani tekst võib kohati tunduda humoorikana, ei ole ta seda kaugeltki. Sel veidi hullumeelsel moel on Brautigan kirja pannud selle, mille ta ise läbi on elanud või mis moodi maailm talle parasjagu on paistnud. Ehkki hingelt luuletaja ja diagnoosilt skisofreenik, on ta proosateosed alati reaalsusega tugevalt seotud.

Vladimir kohtas Kazimiri esmaspäeval, kell kuus õhtul. Sellest kohtumisest ei kirjutata kunagi mitte üheski ajalooõpikus, missugune tegematajätmine on kahtlemata suur viga, mida antud kirjalõik püüab vähemalt osaliselt korvata; niisiis Kazimir jõudis kohale täpselt kell kuus ja mitte sekunditki hiljem

Günther Reindorfi väga kaunite illustratsioonidega raamatus on järgmised muinasjutud: Muinasjutt tsaar Saltaanist Muinasjutt surnud tsaaritarist ja seitsmest vägilasest Muinasjutt kuldsest kukest Muinasjutt papist ja tema sulasest Baldaast

Põhiline osa raamatust sisaldab luulet, mis on ajastule omaselt naiivsevõitu. Luulest peegeldub Gerdi mure udmurdi rahvuse mahajäämuse ja taassünni pärast, korduvalt tänab ta revolutsiooni, mis annab udmurdi rahvale uued võimalused. Kogumikus on ka mõned proosapalad. Raamatu põnevaimaks osaks on aga Gerdi etnograafilised artiklid ja esseed. Raamatut lugedes saab hea ülevaate udmurtide esimesi samme tegevast ilukirjandusest, samuti selle rahva elust, olust ja maailmavaatest 20 sajandi esimesel poolel.

Kas on tegu end sajandeid varjanud psühhopaatide kurja plaaniga vallandada pahaaimamatus maailmas iidne ja imelik õelus – või ohutute ohmudega? Põrguliku vandenõuga – või põrunud tudengite siseringinaljaga? On see Saul Goodmani halb õnn või jumalik juhus, mis aitab tal jälje üles korjata plahvatusest räsitud ajakirjatoimetuse kirjavahetusest? Nii algab ühe väsinud politseiniku metsik ja kummastav jaht salaühingule – ning vandenõule, mille niidid ulatuvad sajandite taha ja ületavad mandreid, uimastades terveid põlvkondi. Satiiriliseks ulmekriminulliks maskeeritud kontrakultuurilise revolutsiooni manifesti "Illuminatus!" kirjutasid väidetavalt aastail 1969-1971 kahasse Robert Shea ja Robert Anton Wilson, kes ajakirja "Playboy" juures töötades said innustust kõikvõimalikke vandenõusid "paljastavatest" lugejakirjadest. Lisaks mõlema kirjaniku karjäärile, millest tähelepanuväärsemaks ja viljakamaks osutus küll Wilsoni oma, puhus neli aastat ilmunud "Illuminatus!" tuule tiibadesse uutele suundadele ühiskondlikus ja religioosses mõtlemises, kirjanduses ja muusikas; ilma selleta poleks "Da Vinci koodi" ega telesarja "The X-files". "Silm püramiidis" on triloogia esimene jagu ning ka mõlema autori esmaeestindus.