Tooted

Huvitav arutelu inimese alateadvuse evolutsioonilise päritolu üle. Autor on pikka aega elanud keset Aafrika ürgloodust ning jälginud lähedal elutsevaid tšakmapaaviane. "Me alustasime ilma ühegi kinnistunud arusaamata ja meil polnud ühtegi teooriat, mida oleks tulnud tõestada. [---] Tšakmapaavianide mentaalsed protsessid on niivõrd sarnased inimeste omale, et tegelikult osutus võimatuks neid kriitiliselt uurida ilma igapäevast inimeste kogemust justkui standardit aktsepteerimata."

Tuntud prantsuse kriminaalromaanide autor Gaston Leroux (1868-1927) on Eestis tuntud ennekõike romaani "Ooperikummitus" loojana. Vähem on eesti lugeja tuttav tema kriminaalromaanidega, kus läbivaks tegelaseks on Joseph Rouletabille, noor terane reporter ja nutikas analüüsija, tänu kellele lahenevad nii mõnedki esmapilgul lahendamatuna näivad situatsioonid ja saladused. Rouletabille kuulub kirjandusliku tegelasena samasse kategooriasse kui Sherlock Holmes, Hercule Poirot, Miss Marple, Nero Wolfe, Martin Beck - kui loetleda kõige tuntuimaid.

Lugu krantsist, kelle nimi oli Benji. Tema kõige suuremad sõbrad olid doktor Chapmani lapsed Paul ja Cindy. Nende hoidja Mary toitis krantsi igal hommikul maitsvate paladega. Aga siis hakkas juhtuma koledaid asju!

Õudus öös. Jonathan Harker saadetakse kaugesse Euroopa nurka kohtuma ühe oma firma kliendiga. Loss on mahajäetud ja krahv väga veider võõrustaja. Kuid noor Jonathan ei oska kahtlustadagi, et ta ise ja talle kõige lähedasemad inimesed satuvad kohutavasse ohtu ja peavad läbi elama jubedusi, mida keegi ei oska isegi ette kujutada. Nüüd peavad nad Dracula leidma ja hävitama, enne kui vampiir nemad hävitab.

Artur Taska (1912-1994) elutööks oli sümbolite ajaloo jäädvustamine. Tema sulest on ilmunud põhjalikud käsitlused meie sinimustvalgest lipust, Eesti Vabariigi vapist ja hümnist, lisaks on ta uurinud Eesti Vabadussõja mälestusmärke. "Eesti vapp" on huvipakkuv uurimus nii vappide ajaloost kui Eesti ajaloo vappidest. Lähemalt jälgitakse Eesti Vabariigi vappi ja kõike sellega seonduvat: vapi loomise eellugu, vapi kinnitamist ja selle kasutamist ameti- ja aumärkidel, isikutunnistustel, rahamärkidel jm. Tähelepanu jätkub ka vappide kasutamisele kunstis ja kirjanduses. "Eesti vapi" esmatrükk oli Lundis 1984. aastal.

Romaan inglise pealtnäha ajatus külakogukonnas toimuvast, õrnadest armastuslugudest, mida varjavad tume mets ja näiliselt igaveseks paika pandud peretraditsioonid.

Ühe sõjapõgeniku autobiograafiline jutustus. "Kõik sündmused selles raamatus on ka tegelikult olnud, kuid tegelaskujud on autori fantaasia, nii et igasugune sarnasus tõeliselt elanud inimestega on puhtjuhuslik."

Madeliefi-lood muutsid märgatavalt Hollandis valitsenud arusaamu lastekirjandusest.

Juuksur Helena leitakse surnuna omaenda voodist. Esialgu ei paista juhtum mõrvana, kuid Harjunpääl tekib kahtlus, kui ta märkab, et Helena raha ja poiss-sõber on kadunud. Peagi selgub, et poiss-sõber on avalikkusele ohtlik petis. Armastuse seadused paljastavad endi karmimad küljed – sealhulgas selle, kuidas nad kontrollivad politseiniku enda elu.

Novelle aastaist 1990-1994: Surma mõrsja Tõugud Saatanlik eksitus Sabat Must laul Ämblike needus Täiskuu Öö silmad Merevahune köis Sõnajalaõis Maja keset roose Tuledeemon Roheline küünal Kutse koolnule Igavese elu orjad Kieukaani kiired Hüatsintsõrmus Sammud sinises toas

Kolmas raamat, kus tegutseb peainspektor Wexford. Anita Margolis on kadunud. Tume ja elegantne tegelane Anita on sama salapärane kui tema kadumine. Ei ole surnukeha ega kuritegu – ei midagi konkreetsemat, kui anonüümne kiri ja intrigeeriv nimi Smith. Politsei peakorteri sõnul ei peaks seda üldse mõrvajuurdluseks pidama. Kuna kiri annab neile ainult ühe kahtlase väärtusega niidiotsa, mida järgida, on Wexford ja tema kaaslane inspektor Burden sunnitud tegema järelepärimisi. Peagi avastavad nad, et Anita on jõukas, lennukas ja läbinisti ebamoraalne. Konservatiivsel Burdenil on temaga juhtunust väga selge ettekujutus. Kuid Wexfordil on omad kahtlused...

Dr. Alfred Adleri poolt põhjendatud individuaalpsühholoogia, see S. Freudi alustatud psühhoanalüüsi elulähedasem edasiarendus, on kujunenud üheks nüüdisaja maailma kõige kuulsamaks, kõige populaarsemaks ja tähendusrikkamaks teaduslikuks teooriaks. Enesemaksmapanekutung hingelise põhitegurina, alaväärsustunne ja selle ületamine kui iga isiku arengu peaprobleem ja närvihaiguste tekitaja, sotsiaaltunne kui isiku kõlbluse peamine mõõdupuu – need jt. on mõisted ja seisukohad, millest kõneldakse ja mida tarvitatakse praegu juba kõikjal. Otse juhtiv koht on neil nt. väikelaste koduses kasvatuses, noorsoo ja täiskasvanutegi närvihäirete ravi puhul jne. Samuti pakub see ainulaadseid juhiseid enda ja oma kaasinimeste hingeelu ja iseloomu paremaks tundmiseks, mõistmiseks ja siis ka selle vigade parandamiseks.

Seal elas Vinny (tädike põrgust), ärritav ja ärrituv – "Lõbu ei aita pesu pesta" – oma kasside ja metsaõunanäoga. Ning Gordon, kes nad seitsmeks aastaks unustas, ja kui nad talle meelde tulid, naasis koos paksu Debbie'ga, kes jagas oma ainukest ajurakku puudliga ja kelle juhadega oli midagi viltu. Ja veel elasid seal lapsed Charles ja Isabel. Aknearmiline Kadunud Poiss Charles saatis aega mööda, oodates tulnukate külaskäike ja ema tagasitulekut. Kuid tegelikult kuulub see lugu Isabelile – kahekümnenda sajandi sogases keskpaigas puudetänavail sündinud Isabel kukub üha ajaaukudest sisse ja välja. Isabel on kuueteistkümnene ja ka tema ootab ema tagasitulekut – kõhna, ohtlikku Elizat, kes lõhnab nikotiini, Arpege'i ja seksi järele ning kelle kaotsiminek on osa mõistatusest, mis on metsasüdames ikka veel alles.

"Nüüd siis on kirjanikud absoluutselt vabad!" röökis Usmer pimedusse ja tühjusesse. "Kirjandus on nüüd lõpuks ometi vaba kohustusest olla moralist, dissident, rahvavalgustaja, koduõpetaja, ajalooline mälu, dissident, seksuaalinstruktor, pastor, rahvuslane, internatsionalist, antikommunist, konspiraator, lipukandja, tulehoidja, saladuste laegas… Aga kirjandus ei oska saabunud vabadusega midagi peale hakata, kirjandus tunneb ennast armetult ja lindpriilt. Kirjandus on nagu masendunud töötatööline, kes pargipingil istudes vaatab, kuidas oma „Mercedeses” kihutab mööda koolivend, kes nüüd on metalliärimees või pornokinotööstur! Kurat! Parim kirjanik on surnud kirjanik! Aga meie jätame järele alles pärast letaalset lõpplahendust!"

Gunnar Aarma sündis 1916. aastal Tallinnas. Õppis Tartu Ülikoolis majandusteadust, seejärel mõned aastad Belgias ja Pariisis muusikat ja meditsiini. Tegutses ka ajakirjanikuna, reisides Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas. 1938. aastal kohtas ta Pariisis oma gurut. 1941. aasta juunis küüditati GA koos perekonnaga Permi oblasti kolkakülla. 1947 vangistati ta seal. Tal õnnestus viibida paljudes vangilaagrites Volga-Donstroist Norilskini, mõisteti 4 korda surma, need otsused jäid mitmesugustel asjaoludel täide viimata. 1956 vabanes ta laagrist ja tuli tagasi Eestisse. Kuni pensionile jäämiseni oli ta Pärnus muusikapedagoog. On pidanud palju loenguid joogast ja loomulikest raviviisidest.

Lugu Nophaiest, noorest nopah’ sõdalasest, kelles saavad kokku valge mehe haridus ja indiaanlase taltsutamatu hing. Piltilus Marian Warner tuleb idarannikult Läände, suure reservaadi lagendikele ja ühineb Nophaiega selle võitlustes oma maa ja rahva eest…«Kaduv ameeriklane» on imeline lugu armastusest, kirest, ellujäämise kunstist ja Metsiku Lääne kanjonites elavast karmist rahvast.

Töökad ja toredad naised väärivad aeg-ajalt tänuks väikest kinki. Lilled närtsivad, šokolaad teeb nad paksuks ja pesu on kindlasti vale mõõtu. Kuid see väike tsitaadikogu naiste kiituseks ei koltu ega vanane ning on alati paras. See on ideaalne kingitus kõige tähtsamale inimesele iga mehe elus.

Raamatu kaanelt: Ameerika kuulsaim novellist O. Henry (William Sidney Porter, 1862-1910) pidas kireva, seiklusrohke elu vältel mitmeid ameteid. Oma kirjanikuande avastas ta hilja, ometi jõudis ta luua sadu ülipopulaarseks saanud jutte. Ka eesti keeles on neid korduvalt välja antud. "Kapsad ja kuningad" on tema ainus romaan, nauditavalt humoorikas ja põnev. "Kapsaste ja kuningate" tegelased otsivad innukalt, mõnigi kord seadustest hoolimatult üle astudes kiire rikastumise võimalusi paradiisliku loodusega maanurgas, mis on tulvil saladusi ja romantikat. "Lisage veidi armastust ja salasepitsusi," tutvustab autor oma loomingumeetodit, "ning tähistage teerada, mis viib läbi sündmustiku keerdsõlmede, siia-sinna poetatud troopikamaa dollaritega, mis pole soojad mitte niivõrd päikeselõõsast kui õnneküttide kuumavate käte puudutustest, siis näib teile, nagu oleks teie ees elu ise!"

Selles raamatus on seitse kultuuriloolist novelli. Kõigi nende peategelasteks on konkreetsed ajaloolised isikud, olgu see Jakob Hurt, Carl Oettel või Vene-aegne rahvakoolide inspektor Svetšnikov. Niminovell "Kartaago kiirrong" kujutab soome-rootsi suurpoetess Edith Södergrani elu viimast kevadet.

"Kodu on ilus" on Mats Traadi 1985. a. ilmunud romaani "Üksi rändan" järg ja kujutab selle peategelase Kalju Soa elukäiku viiekümnendate aastate algusest tänapäevani.

Originaali pealkiri "Dog's Life". Peter Mayle, raamatu "Aasta Provence'is", elab oma pere ja kolme koeraga juba pikemat aega Prantsusmaal. Üks koertest ongi selle raamatu põhjustaja ja kaasautor. Siin on kirjas ühe koera keeruline elukäik inimeste maailmas, tähelepanekud inimeste pentsikute kommete ja eluviiside kohta ning terve koeramõistuse hinnang kogu sellele jandile.

Üks kaasaja huvitavamaid ja isepäisemaid prantsuse kirjanikke Julien Gracq on sündinud 1910. aastal, töötanud ajalooprofessorina. Tema kuulsaim romaan "Kõrbe ja mere vahel" sai 1951. aastal Goncourt'i preemia, millest kirjanik eetilisetel kaalutlustel ja intellektuaalse vabaduse säilitamise nimel lahti ütles. See on äärmiselt poeetiline raamat nagu enamik Gracqi romaane ja käsitleb romantilises, võib-olla pisut sürrealistlikus stiilis inimese vastupanu vaimsele tardumusele ja füüsilisele virelemisele. Kõige üle valitseb aga igavese vabaduse sümbol - meri.

Robert Raid on eesti rindeohvitseri-kirjaniku pseudonüüm, kes oma kodumaa vabadusvõitluses korduvalt raskesti haavata sai. R. Raidi raamatu kirjutamise tehnika uudseks võtteks on, et kõik esinevad silmapaistvad kujud on antud nende õigete nimedega, keda me tegelikust elust tunneme. Raamatu põhi-idee on oma riigi ja rahva hukkumise kujutlus rangelt kronoloogilises järjestuses. Eesti rahva 1939-1941 aastate draama esitlus on aga tuleviku kuulutuseks nendele poliitikutele, kes ikka veel lootust hellitavad kaaseksistentsile kommunistidega. Selle raamatu ilmumisega eesti keeles rikastub meie emakeelne kirjavara ühe ajalookirjandusliku teose võrra, mille lugemisköitvus ületab kõik teised kirjandusliigid. Raamat pälvis ilmudes laia tähelepanu, saades nii positiivset kui negatiivset kriitikat. "See on raamat, mida läänemaailma kõik riigimehed peaksid sundkorras lugema," lausub Darmstädter Tageblatt.

George Orwell (Eric Arthur Blair, 1903--1950) on tuntud eelkõige kui «Loomade farmi» ja «1984» autor. Ta võttis osa Hispaania kodusõjast vabariiklaste poolel. «Kummardus Katalooniale» (1938) on sõjakogemustele tuginedes kirjutatud detailiderohke ja tolleaegset poliitilist õhkkonda põhjalikult analüüsiv dokumentaaljutustus. George Orwell on kirjutanud oma raamatu kohta: «Viimase kümne aasta jooksul olen kõige rohkem tahtnud muuta poliitilisi kirjutisi kunstiks. Kui hakkan raamatut kirjutama, ei ütle ma endale: «Nüüd teen ühe kunstiteose valmis.» Kirjutan seepärast, et tahan paljastada mingit valet, tahan juhtida mingile tõsiasjale tähelepanu, ja mu esialgne mure on, et mind kuulda võetaks. Muidugi on minu raamat Hispaania kodusõjast «Kummardus Katalooniale» avameelselt poliitiline, aga suures osas on see kirjutatud omamoodi objektiivse vormitaotlusega. Püüdsin väga, et selles raamatus oleks kirjas kogu tõde, ilma et mu kirjanduslikud vaistud viga saaksid.»

Suurlinn laieneb. Kui hakatakse rajama pealesõiduteed magistraalile, satub ohtu ümbruskonna viimane puudesalu – Kullimets. Lähikonna asumite elanikud, kes seni on oma aega sisustanud seriaalide vaatamise ja omavahelise nääklemisega, leiavad äkki, et midagi on vaja metsaraiumise vastu ette võtta. Seda enam, et samal ajal ilmub sinnakanti Mando, kummaline mees, kelle imelikud teod tunnustähtedena mõjuvad. Kullimetsa päästekomitee tegevus saab sisse uue hoo… «Lageraie» on terav ja äärmiselt vaimukas olustikukriitika, mis on suunatud nüüd juba meilegi päevakorrale tõusnud arutu tarbimisühiskonna mentaliteedi vastu. Tendentsid, millest kirjutab Degenhardt, on iseloomulikud kaasaegsele Saksamaale, ometi rabavalt sarnased sellele, mis toimub meie endi kodudes.

pseudoajalooline põnevusromaan

See romaan on austusavaldus tööle, mida tehakse Keenia rahvusparkides, kus tulevastele põlvedele säilitatakse Ida-Aafrika puutumatut loodust, ja tunnustuseks neile meestele, kelle hoole all need reservaadid on. Romaani tegevus areneb Ambolesi reservaadis.

Värviliste illustratsioonidega lastelugude raamat, kus peategelasteks kassid ja koerad.

Kas kurjus on ületatav? Kas lunastus on võimalik? Kas maailm hukkub? Kes pääseb paradiisi? Kuidas sinna pääsetakse? Neile eshatoloogilistele küsimustele leitakse vastus evangeeliume, Pauluse kirju ja Johannese ilmutusraamatut võrreldes. Lugeja tutvub ristiusu kesksete mõistetega, ta kogeb apostel Pauluse ja Johannese isiksuste suurust. Sobib sissejuhatavaks lektüüriks Uude Testamenti süvenemisel kõigile, sh gümnaasiumi vanema astme õpilastele ja üliõpilastele.

Jules Naud' pootshaak oli millessegi kinni jäänud, veidi aja pärast hakkas see miski nihkuma ja uued õhumullid tõusid veepinnale. Ta tõmbas pootshaaki aeglaselt ülespoole, ja kui konks jõudis veepiirile ilmus nähtavale kummaline pakk - see oli nööriga kinni seotud ja ajalehepaber selle ümber oli lõhki kärisenud. See oli inimese käsi, terve käsi, õlast kuni labakäeni, mis oli vees omandanud kahvatusinkja värvingu ja oli pehme nagu surnud kala.

Juba meie eelkäijad teadsid, et surnu võib pöörduda tagasi elavate hulka. Jutustusi sellest võib leida müütides, religioossetes tekstides, ajalookroonikates ja elulookirjeldustes. Millest siis võib rääkida sealpoolsest hämarusest tagasipöördunu? Meie sajandi 1970. aastatel hakkasid teadlased koguma kliinilise surma läbielanud inimeste mälestusi. Selgus, et need on üksteisega hämmastavalt sarnased...

"Liiga palju naisi" seab Wolfe'i ja Archie silmitsi arvutute kaunite naistega. Wolfe'is tekitab see mõistagi õudust, Archies esialgu vaimustust. Aga kui selgub, et nad on silmitsi ka peaaegu tabamatu meistermõrvariga, tuleb mõlemal end kokku võtta ja kõik oma võimed mängu panna, et kaunitare kurja käe läbi mõne võrra vähemaks ei jääks.

Spiooniromaan viib lugeja Teise maailmasõja aegsele Inglismaale: 1944. aasta alguses hakkas Saksa luure saama andmeid, nagu kavatseksid liitlasväed

Raamat kirjeldab ristiusu ja loodusrahva kokkupõrget kwakiutli indiaanlaste juures. Keskne tegelane on peatselt surmale määratud noor vaimulik, kes saadetakse indiaanikülla ametisse.

Seiklusjutt valgete uurimisretkest Musta mandri südames keset inimsööjate oseyebade suguharu.

"Kui lugeja soovib, võib ta seda raamatut pidada romaaniks," ütleb Ernest Hemingway eessõnas. Ent mitte ainult soov hüljata memuaaride tavapärane vorm ning kätkeda meenutatav eluperiood ilukirjanduslikku rüüsse ei takistanud teosel "Pidu sinus eneses" saada elusündmuste kroonikaks. Oleks rõhk asetatud faktide loetelule, oleks mälestusteraamat jäänud varem teadaoleva kordamiseks. Sest inglise keeles on avaldatud kümneid ja kümneid elulugusid, mälestusi ja kirjanduskriitilisi teoseid, milles kord suurema või väiksema sensatsioonihimuga, kord vägagi asjalikult ning ausalt meenutatakse, analüüsitakse või kommenteeritakse Ernest Hemingway elu ja loomingut. Enn Soosaar

...nad olid elavad legendid. Nad lihtsalt tahtsid edasi elada...

Juhan Jaik meenutab mitmes mõttes Hans Christian Anderseni – mõlemad pärit vaesest perest, haridustee jäi kõigile püüdmistele vaatamata lünklikuks, mõlemad innuka, entusiastliku, kõrgelennulise, reeglitest ohjeldamata loomingulaadiga, mis tegi nad avatuks kirjandusmaailma halastamatu konkurentsivõitluse pilkavatele rünnakutele. Ja lõpuks – nii Andersen kui Jaik püüdsid kogu elu teostada end täiskasvanutele kirjutatuga, aga said tunnustust hoopiski lastele jutustatud muinasjuttude eest. Pombi raamatute sarja kolmas raamat. Sarja kuuluvad veel “Pombi ja Üdsimärdi nõiad” ning “Pombi ja esivanemate kuld”

Sisu:
Siidirätsepa esimene eluaasta
Pombi õpib ameteid
Üks täiesti kahe silma vahele jäänud asi
Üks jahimees läks välja
Mudakurvits on puhas kodukäijast
Hulk tarkusi ühe päevaga
Oraval olid halvad päevad
Hirmus nõidus
Jänesed naersid
Metsakeste päev
Saatuslik kevadpäev
Sõrasavi Jaagu virtsaht
Kõik sillad põlesid
Pombi hakkab teotsema
Kustpoolt tuul puhub
Magus sõprus
Mõned kasulikud õpetused nõiduse vastu ja tulusaks majapidamiseks
Rmmumehed asuvad pommide juurde
Ära hoia täna varvast
On teada, on teada..
Hirmus ja kole öine sündmus
Suus nämmitud surnuhammas
Kahtlane hammas
Meeleheitlik katse
Täitsa mõistmatu asi
Kurb, siiski väga rõõmus jällenägemine
Noorel inimesel ei lasta magada ja ootamata kohtamine ühe teise kodukäijaga

Selle USA kirjaniku raamatud on põhiliselt poliitilised thrillerid, kus ükski valitsus või institutsioon ei ole vähimalgi määral usaldatav ja inimesed on vaid pisut paremad. "Amortiseerunud" agentide mahakandmised, uute agentide värbamine, valimiskampaaniate ja avaliku arvamuse juhtimine on peamised teemad tema raamatutes - ka käesolevas - mille kangelasteks on keskmisest kõrgema intellektiga, maailma avatult suhtuvad uuendajad, kellele kangelaslikkus on ainsaks tegutsemismotiiviks.