Tooted

"Eesti raamatu lugu" käsitleb populaarselt eesti kultuuriloo olulist osa- eestlase ja raamatu vahekorda. Eestlased on olnud kogu eestikeelse trükiraamatu ajaloo vältel suhteliselt hea kirjaoskusega: ühel järjel muu Põhja-Euroopaga, tublisti ees Ida- ja Lõuna-Euroopast. Haritud rahva seas levis rohkesti raamatuid, hämmastav on eestlaste lugemishuvi teiste pärisoriste talupoegrahvastega võrreldes.

Lola Fiaccola (Canesalice ööbik) kuulub Bestoonia kirjanike keskmisse, nn. "sinisilmsete maailmaparandajate" põlvkonda. Päritolult üsnagi segavereline (kirjaneitsi vanaisaks peetakse Mihhail Gorkit, kellega kirjaniku isapoolsel vanaemal oli olnud Capril lühike, kuid keevaline romaan; emapoolne liin viib aga baltisaksa Michelsonideni), on käesoleva raamatu autor ometi tulihingeline bestoonia patrioot. Paatia okupatsiooni ajal avaldas Lola Fiaccola rea šifreeritud üleskutsetega luulekogusid, vabast Bestooniast saavutas lugejamenu kirjastuse "Solocchio" kaudu üllitatud teostega "Il Porcellino nella Borsa" ja "L'Assassinio umanitare in Bestonia". Praegu elab kirjanik tagasitõmbunult Canesalice pärusmõisas, kasvatades koeri ja šampinjone.

Seiklusliku jutustuse tegevus toimub Indias, kus saksa arhitekt peab püstitama sealse valitseja surnud naisele imekauni marmorist hauasamba.

Nobeli laureaadi romaani tegevustik toimub mõne päeva jooksul. Jõukat ja vaest perekonda ühendab kahe klassivennast poisi sõprus. Ühe ema on abikaasa surmast peale elanud üsna mitme mehega, teise omal pole armukesi olnud. Mõlemal on omad unistused ja lootused, nii üks kui teine vajab kodule kaitsjat ja pojale isa. Prantsusmaal tunnistati romaan aasta parimaks tõlkeraamatuks.

1940. aasta väljaande ümbertrükk Laidsaare teos on humoristlik, sisaldades päris muhedat nalja… Supivoori üle jõe viimise episood ja raamatu viimane lugu "Üks kõigi eest" on ilmseks tõenduseks, et autoril ka edaspidi maksab katsetada humoristliku jutustuse alal, milline meie kirjanduses peaaegu täiesti sööti jäetud.

"Nõid" ja "Lembitu" moodustavad romaanidiloogia "Loojak". Põhiliselt Hendriku Liivimaa kroonikale toetuva kaksikromaani sündmustik hõlmab aastaid 1212-1227, st Eestimaa esmase allutamise aega. Romaanis pääseb maksvusele Hindrey hea fabuleerimisoskus. Peategelase kaudu annab autor minevikusündmustest tõepärase pildi. "Loojak" on paremaid Eesti vanema ajaloo ilukirjanduskäsitlusi. Ümbertrükk 1938. a väljaandest "Loojak II. Lembitu". Faksiimiletrükk.

Peategelane Ludwig on, nagu suurem osa ta sõpradest, Esimese maailmasõja veteran. Ehkki ta sihiks on poeedikarjäär, töötab ta sõbra Georgi juures väikeses hauakividega kauplevas firmas ning teenib pisut lisa koduõpetaja ja organistina vaimuhaigla kabelis. Ajal, mil raha kaotab väärtust mitte tundide, vaid minutitega, tuhandeist saavad miljonid ja miljonitest miljardid ja kogu see rahapatakas ei maksa ikka midagi, kohtub Ludwig oma ameti tõttu korraliku läbilõikega kahe ilmasõja vahelise Saksamaa inimestest ning elab aktiivselt läbi toonaseid tormilisi muutusi. See on tragikoomiline ning piinlikult tuttav pisisahkerdajate ja oportunistide maailm, milles päeva olulisim uudis on dollari kurss.

Armastusromaan, milles põimuvad kirjaniku fantaasia ja ajalooline tõde. Pauline ja tema perekonna elukäigu kaudu luuakse haarav pilt tolleaegsetest ajaloolistest sündmustest ja silmapaistvatest isikutest.

"Narzissi ja Goldmundi" on nimetatud Hesse sündmustikurohkeimaks ja ka Freudi psühhoanalüüsi teooriast enim mõjutatud teoseks. Pealkirja nimede taga on õpetlane, vaimulik ja askeet Narziss ning kunstiandeline boheemlane, rännu- ja naistehimuline Goldmund. Keskaega paigutatud tegevustikus on pilte kloostri-, mõisa-, talu- ja linnaelust, kirjeldatakse Goldmundi ainulist võimet naisi vallutada.

Claude Farrère (s. Eduard Bargone, 1872) on elukutselt mereväeohvitser, kuid hiljem andus ta täielikult kirjandusele. Nagu Pierre Loti, on ka Claude Farrère eksootilise romaani harrastaja, kuid tema töis lisandub esimese sentimentaalsusele veel salapärast ja dramaatilist elementi. Ta esikteos "Oopiumisuits" (1904) äratas kohe suurt tähelepanu.

1936.a. Noor-Eesti väljaande faksiimile. Sisaldab novelle: "Meeste vahel", "Mere annid", "Aegunud õnn", "Elamise rahu" ja "Randlase surm". Parim Eesti kirjanduse rannaelu kujutus. Raamat, mida loetakse seni, kui Eestimaal lapsed koolis käivad.

Romaan räägib ühest keskaja suuremast petisest. Esinedes Brandenburgi markkrahvina leiab ta toetust nii lihtrahva, ülikute kui keisrigi juures. Kui intriigid ja pettus lõpuks paljastatakse, õnnestub tal ellu jääda ja ta sureb loomulikku surma. Temasse uskujaid leidus ka siis, kui ta oli võimult kõrvaldatud ja tüssajaks tunnistatud. Andekas müstifikaator jättis ajalukku kustumatu jälje. Romaan põhineb tõsisündmustel ja enamik tegelastest on ajaloolised isikud.

20. sajandi menukirjaniku viimane, juba pärast surma ilmunud romaan. Olustik põhineb kirjaniku enda kogemustel, mis ta sai pagulasena Ameerika Ühendriikides. See raamat räägib vaeste rikkusest ja rikaste vaesusest, armastusest ja kirest, pagulaste elusaatusest, kunstist ja kunstiärist. Hollywoodi filmitootmise tagamaadest ning paljust muustki.